Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infektsioosne mononukleoos (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kaua on Inkubatsiooniperiood?
  • Mis või kes on nakkusallikas?
Infektsioosne  mononukleoos  
Sisukord 
 

● Seletus 
● Inkubatsiooniperiood 
●  Nakkusohtlik  periood 
● Nakkusallikas 
●  Nakkuse  ülekane 
● Kliiniline pilt 
● Õendusdiagnoosid 
● Profülaktika 
● Kasutatud kirjandus 
 
 
Seletus 
Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille  tekitajaks  
90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini- Barri  
viirus  (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, 
herpesviirus 6,  toksoplasmoos , HIV ja  adenoviirus .  
Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb  nakkus  
enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja 
mononukleoosi haiguspilt.  
Peale nakatumist jääb  Epstein - Barr  viirus vaikselt kogu eluks organismi,  elades  
neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes.  Epstein-Barr viirusega 
seostatakse  ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. 
Mononukleoos on tavaliselt iseparanev  viirushaigus , mille puhul ravi on harva 
vajalik. 
Inkubatsiooniperiood 
Inkubatsiooniperiood on 4 – 6 nädalat, sümptomid kestavad tavaliselt 1 – 2 
nädalat. EBV jääb persisteeruma B-lümfotsüütidesse ja umbes 6%-l inimestest 
võib nakkus reaktiveeruda. 
 
 
Nakkusohtlik periood 
Esimesel  eluaastal  on risk nakatuda väike, sest tõenäo- liselt  kaitsevad  last emalt 
passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse 
sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. 
 
Nakkusallikas 
Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi 
tervisele, mis käest läbi ja  saastatud  objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning 
piiskade, köhimine ja aevastamine. 
Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed 
saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes 
periooditi  võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neilendil oleks nakkuse 
tunnuseid.  
Nakkuse ülekane 
Seroepidemioloogilised uuring ud on näidanud, et umbes 95% täiskasvanutest 
on EBVga nakatunud. See omakorda tähendab, et enamikul juhtudest kulgeb 
haigus sümptomite ilmnemiseta või tagasihoidlike kliiniliste nähtudega. 
Haigestunutest olulisema osa moodustavad 15–24 aasta vanused noorukid ja 
noored täiskasvanud . Prospektiivsed uuringud kolledžiõpilaste seas näitasid, et 
näiteks levib neil haigus eeskätt suudlemise teel . Väga harvadel juhtudel võib 
nakatumine toimuda vereülekandega, elundi-  või tüvirakkude siirdamisega. 
Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed 
saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes 
periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neil endil oleks nakkuse 
tunnuseid . Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäoliselt kaitsevad 
last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad 
võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. 
 ​Kliiniline pilt 
Esmase infektsiooni tüüpilisteks kliinilisteks sümptomiteks on palavik, 
farüngotonsilliit ja kaela lümfisõlmede suurenemine. Primaarse infektsiooni 
korral paljuneb viirus suu limaskesta ja tonsillide epiteelirakkudes, seejärel 
transpordivad nakatunud B-lümfotsüütid  viirused  verre ja retikuloendoteliaalse 
süsteemi elunditesse. Ägedat haigust iseloomustab viiruse suur sisaldus veres. 
Tavaliselt  piisab  haiguse diagnoosimiseks tüüpilisest kliinilisest pildist ja 
sellest, et heterofiilsete antikehade test on positiivse tulemusega. 
Enamik sümptomitest kestab kuni 10 päeva, kuid väsimus ja kaela 
lümfisõlmede suurenemine võivad püsida vähemalt 3 nädalat. Ülemäärane 
väsimus võib kesta isegi 6 kuud ja kauem.  
 
Õendusdiagnoosid 
1) ​Neelamis​häire (00103), mis on seotud suu ja  neelu  anomaalia, millest annab 
tunnistust neelamisraskused. 
 
2)Puudulik ​soojusregulatsioon​ (00008), mis on seotud haigusega, millest annab 
tunnistust normaalsest kõrgem kehatemperatuur. 
 
3)  Akuutne  ​valu​ (00132), mis on seotud bioloogilise ( infektsioon
kahjuteguriga, millest annab tunnistust enesele keskendumus. 
 
 
Profülaktika 
Tõhusa vaktsiini väljatöötamist on takistanud piiratud teadmised viiruse 
bioloogiast ja immunoloogiast, samuti vähesed kogemused 
immuunkomprimeeritute vaktsineerimisel. Praeguseks on välja töötatud 
rekombinantne EBV kapsiidi valku glükoproteiini 350 sisaldav  vaktsiin , millega 
korraldatud uuringud on näidanud vaktsiini ohutust ja immunogeensust. Küll ei 
hoia vaktsiin ära haigestumust, kuid leevendab haiguse kliinilisi sümptomeid 
(22)​. Hiljuti  Grimmi  jt läbiviidud  prospektiivne  uuring USA üliõpilastel näitas, 
et glükoproteiin 350  vastaste  antikehade hulk seerumis korreleerus 
pöördvõrdeliselt haiguskulu raskusega ​(4)​. See tulemus toetab veelgi uuringus 
oleva rekombinantse vaktsiini perspektiivikust EBV-infektsiooni profülaktikas.  
 
22. Odumade OA, Hogquist KA, Balfour HH Jr. Progress and problems in understanding and 
managing primary Epstein-Barr  virus  infections. Clin Microbiol Rev 2011;24:193–209 

4.  Grimm  JM, Schmeling DO, Dunmire SK, et al. Prospective  studies  of infectious mononucleosis 
in university  students . Clin Transl Immunology  2016 ;5:e94. 

 
 
 
1. Kui kaua on ​Inkubatsiooniperiood? 
2. 4-6 nädalat 
3. Mis või kes on nakkusallikas? 
4. Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. 
5. Millised sümptomid on infektsioosne 
mononukleoosis? 
piiskade, köhimine ja aevastamine. 
6.  
7. Kui palju % et inimestest võib nakkus 
reaktiveeruda? 
umbes 6%-l inimestest võib nakkus reaktiveeruda. 
8.  
9. Millised kõige sagedasemateks mononukleoosi 
sümptomiteks on? 
kurguvalu (95%) 
kaela lümfisõlmede suurenemine (80%) 
väsimus (70%) 
peavalu (50%) 
isutus  ( 50%) 
       palavik (47%)  
müalgia (45%)  
Infektsioosne mononukleoos #1 Infektsioosne mononukleoos #2 Infektsioosne mononukleoos #3 Infektsioosne mononukleoos #4 Infektsioosne mononukleoos #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ChRTY Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

C hepatiit
23
docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

Dif.diagnoos – lindude leukoos (kriteeriumid leukoosi eritastamiseks – leukoos on vanematel ja välistunnuseid pole, kasvajad maksas ja põrnas). Diagnoosimine – koeproovid, nõreproovid; viiruse isoleerimine rakukultuuris või kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA, NR antikehade määramiseks. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni

Nakkushaigused
Viirused
58
pdf

Viirused

intronite splaissingul. DNA replikatsioon toimub tuumas, vahendab viiruse kodeeritud DNA polümeraas, praimerina kasutatakse terminaalset proteiini koos seostunud tsütosiinmonofosfaadiga. Hiliste geenide transkriptsioon algab pärast DNA replikatsiooni. Kapsiidivalgud toodetakse tsütoplasmas, transporditakse kokkupanekuks tuuma. Algselt pannakse kokku tühi kapsiid, millesse sisestatakse viiruse DNA ja valgud. Replikatsioon on vigaderohke, tekib üks infektsioosne partikkel 11…2300 virioni kohta. DNA, valgud ja defektsed partiklid akumuleeruvad tuuma inklusioonkehakestes, viirus jääb rakku, vabaneb raku lüüsil. Patogenees. Lüütiline infektsioon limaskestadel, latentne lümfoidkoes, immortaliseeriv hamstritel. Pentoni aluse valgu toksilisus põhjustab raku mRNA transpordi ja valgusünteesi inhibitsiooni. Levib aerosooliga, lähedasel kontaktil või fekaaloraalselt, tekitamaks neeluindektsiooni. Näppudega silma. Viirus infitseerib

Bioloogia
Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine-piltidega
48
odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

on heksonid, mis moodustavad võrdkülgse kolmnurga, Põhjustab respiratoorset haigestumist ­ tonsilliit farüngiit, mille tippudes on trahheiit, pentonid bronhiit, bronhopneumoonia KOERTE INFEKTSIOOSNE HEPATIIT Põhjustajaks: Adenoviridae Mastadenovirus Koerte adenoviirus- 1 Vasuvõtlikud: koer, rebane, hunt, skunk, karu Põhjustab ägedat ja kroonilist hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, neriiti. Neerude inektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust levitada kuni 6 kuud. Viirus levib: Uriini, väljaheidete ja süljega

Veterinaarmeditsiin
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti kapsiidi valkude sünteesiks ja faagi montaaziks vajalike valkude kohta käivat infot.

Mikrobioloogia
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
Kordamisküsimused immunoloogia
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise 

immunoloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun