Inimesed, kellel esineb küüneseenele geneetiline eelsoodumus või suurenenud vastuvõtlikkus (vanemad inimesed, suhkruhaiged jt) võivad tõenäoselt kogeda haigust uuesti (6,5-53%) ja seda ka vaatamata edukale suukaudsele ravile. Sellisel juhul tuleb seda seisundit võtta pigem kontrollitavana. Sageli on vajalik paikse seenevastase ravi jätkamine, samuti on oluline patsiendi teavitamine ettevaatusabinõudest ja soodustavatest faktoritest. Psoriaas Psoriaas ehk soomussammaspool on sage, krooniline, ägenemiste ja paranemistega kulgev põletikuline nahahaigus. Psoriaas ei ole nakkav ega tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Haigust põeb ligikaudu 2 % maailma elanikkonnast. Kõrgeim haigestumine on Norras (4,8 %), madalaim jaapanlastel ning haigus praktiliselt puudub Ameerika indiaanlastel. Psoriaas võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini eluperioodidel 16-22 a. ja 57-60 a
kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loožist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Psoriaas Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 2-3 % rahvastikust ehk Eestis umbes 41 000 inimest. Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena.
tsütokiinide üleekspressioon psoriaasihaigete nahas ja veres. Erinevate psoriaasi vallandavate faktorite mõjul immuunsüsteem aktiveerub ning see põhjustab uute naharakkude tootmist normaalsest palju kiiremas tempos. Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28 kuni 30 päevaga, kuid psoriaasi korral juhtub see juba kahe kuni kolme päevaga. Kui normaalses olekus naharakud irduvad, siis psoriaasi puhul nad kuhjuvad ja põhjustavad psoriaasile iseloomulike haiguskollete tekke. Teada on, et psoriaas on tugevalt päriliku eelsoodumusega komplekshaigus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad lisaks geneetilistele eelsoodumusele ka keskkonnafaktorid. Sarnaselt teistele komplekshaigustele ei määra psoriaasi avaldumist ära aga mitte üks geen, vaid paljude geenide koosmõju ja interaktsioon keskkondlike faktoritega. 10 Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast
Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine. Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla: 1)traumad 2)teised ravimid 3)hormonaalsed muutused 4)haigused 5)stress VORMID punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. RAVI/SOOVITUS Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme. Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB). Inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende
Kõik kommentaarid