Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Grupiprotsesside konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muudatuste, grupis, liidriks, visioon, järgija, konformsus, alluda, meeskond, sanktsioonid, orientatsioon, eesmärgile, keskendumine, publik, kõrvalseisja, sekkus, kalduvus, survel, zimbardo, fenomen, rolliootus, prestiiz, toimetulek, diversiteet, juhtimistasand, karismaatiline, bass, enesekindlus, eksperdi, järgimine, küpsus, publiku, williamsGrupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise
Kõrvalseisjad sekkuvad abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. NT: Kui tänaval laps nutab, siis täiskasvanud ei lähe appi, sest nad arvavad, et küll keegi teine läheb nutvale lapsele appi. 24) Konformsuse mõiste ja kujunemine. Nõustumise ja ümberpööramise vahe Moscovici järgi. Konformsuse mõiste ehk mugandamine toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. Kujunemine konformsus kujuneb seetõttu, et katseisikud tahavad muutuda kellegi teise sarnaseks, samastuda, keda nad austavad või imetlevad ja sellepärast nad muudavad oma hoiakuid ja uskumusi. Samas võib konformsus kujuneda ka seetõttu, et katseisikud usuvad, et enamusel on alati õigus ja nende arvamus ei loe. Kolmandaks konformsuse kujunemiseks on nõustumine, katseisikud järgivad enamuse seisukohta, kuid ei muuda oma isiklikke uskumusi.
· Liidri ja järgijate vahel toimib koostöö · Liider toetab järgijat, annab nõu · Liider jagab ideid · Liider määrab ülesanded Liider Liider · kõrge suhete, madal ülesande fookus · kõrge fookus ülesandele ja suhetele · liidri roll on julgustav ja toetav · liider arvestab töötajate arvamusega Järgija Järgija · kogenud ja võimekas, kuid ebakindel · soov ülesannet täita, kuid oskused ebapiisavad Delegeerimine Käskimine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Liider valib eesmärkide saavutamise tee · Liider teeb koostööd otsustamisel · Otsuste täitmise kontroll ja sanktsioonid · Järgijad seavad ülesanded · Liider määrab ülesanded
uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja teadlik kompetentsus- lennuki juhtimine). Teadmusjuhtimist võimaldavad - koostöö, usaldus, teadmuste loomise protsess, õppimine, organisatsiooni loovus ja tulemuslikkus, välisallikate kasutamine, vabadus luua ja katsetada. Kasutatav sõnavara peab olema üheselt mõistetav. 22. Liidri ja järgija suhete kujunemist mõjutavad tegurid ja protsessid. Suhe tugineb tasude vahetamisel. Kui liidrid otsuseid tagavad edu ja suurendavad töötajate ressursse, siis töötajad vastavad nõustumise ja valmidusega järgida liidri juhiseid. Töötaja on valmis kuuletuma juhile ja omaks võtma kehtestatud reegleid, kui ta näeb, et juhi poolt vastuvõetud otsused korraldavad tema tööd selliselt, mis vähendab töökoormust või
14. Mis on hoiak ja millised on hoiakute muutmise viisid (3)? Hoiak - üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiaku komponendid: Kognitiivne ehk tunnetuslik - sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või informatsiooni mingi nähtuse kohta. Emotsionaalne - tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Käitumuslik - inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele. Töötajate hoiakud muudatuste suhtes on oluline eeldus muudatuste elluviimiseks. Käitumuslikud mõjutegurid muudatusteks valmisolekuks: Organisatsiooniline õppimine Töötajate hoiakud Organisatsioonikultuur Hoiakute muutmise viisid: Veenmine faktide, argumentide ja loogiliste põhjenduste abil uue suhtumise kujundamine. Hajutatakse teise poole kahtlused. Sisendamine emotsionaalne protsess, oluline meeldivus, autoriteet. Tekitatakse huvi, püütakse "nakatada", kaasa haarata.
..................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II....
Ajaloo SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa
Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused Eba Vahelesegamised, mõned Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, olul telefonikõned, vahetud meelelahutused ine kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga: on püsivam ega muutu nii kiiresti, sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. Peab vastama küsimustele: 1
Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu
Otsene silmkontakt mis viisil ja kui kaua toimub silmavaatamine. · Kust on erinevad distantsinormid pärit? Elukorraldusest Orientatsioon Inimeste asend üksteise suhtes varieerub näost näkku situatsioonist selg selja vastu olukorrani · Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. (nt liftis) · Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist. R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus. · Orientatsioon kui suhtlemise mõjur · Orientatsioon kui suhete indikaator · Rakendamine: ruumikujundus nt töölaudade asend Personaalne/isikuruum · Distants, orientatsioon situatiivsed reguleerijad · Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R.Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi kui oma enda füüsilise keha osa (keha laiendina). Sellesse sisenemist peetakse ebasobivaks, pealetükkivaks, agressiivseks.
probleemid, tähtajalised projektid III tegevused IV tegevused Ebaoluline Vahelesegamised, mõned Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, meelelahutused telefonikõned, vahetud kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga: on püsivam ega muutu nii kiiresti, sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. Peab vastama küsimustele: 1
+ sobib lihtsama projekti või projekti osa puhul – tegevuste vahelised sõltuvused pole näha 31. Strateegia mõiste Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 32. Missiooni mõiste Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. (Smarten Logistics missioon on olla parim partner klientidele, tagades nende äri edu läbi efektiivsete logistikalahenduste). 33. Visiooni mõiste Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. (Smarten Logistics visioon on olla Baltimaade hinnatuim logistikalahenduste pakkuja). 34. Põhiväärtuste mõiste Põhiväärtused: (Smarten Logistics põhiväärtused) Usaldusväärsus; Pühendumus; Initsiatiivikus; Hoolivus 35. Strateegilise juhtimise protsess 1. Org.-ni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 3
..........................................................12 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad ................................................................................................... 19 Käskimine ehk autokraatne juhtimine, ...................................................................................................27 1.5 Karisma ja emotsionaalne intelligentsus ...........................................................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .
Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi. 6. Äri idee, missioon, visioon Äriidee sõnastusest selgub: Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti
Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega
5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine SWOT analüüs 6. Missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajaduse korral strateegiate ümbersõnastamine 7. Strateegiate rakendamine ja elluviimine 8. Turuosa tundmaõppimine ja toodangu kohandamine 9. Tulemuste analüüs ja hindamine, et vajadusel teha korrektiive Ettevõtte strateegilise orientatsiooni komponendid Ettevõtte põhiväärtused Missioon, visioon Eesmärgid Strateegia Taotletav konkurentsieelis Tegevuskava ja organisatsioon Põhiväärtuste mõiste Tegevuspõhimõtted, väärtused, eetikakoodeks Tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad Mõjutavad organisatsioonikultuuri väljakujunemist, suurendavad ühtekuuluvustunnet Edu tagatiseks, kui neid tõesti täidetakse Ei pea organisatsiooni teistest eristama Suunatud sissepoole Peavad inimesi inspireerima Missioon
Süsteemi koolkond - Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Avatud süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. Olukorraline koolkond - esmaseks on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. Kõige paindlikum koolkond. Õppiv organisatsioon - organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist. Kõik see toimub õppimise käigus. Üksteisele järgnevad muutused keskkonnas on tinginud ka organisatsiooniliste muutuste pidevaks muutumise (stabiliseerumise), mis omakorda toob endaga kaasa töötajate eluaegse õppimise. Organisatsiooni saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õpitulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks (avalikustatakse).
......................................................................................... 52 7.1.4. Sotsiaalne kontekst........................................................................................ 53 7.1.5. Grupid ühiskonnas.........................................................................................53 7.1.6. Grupistruktuur .............................................................................................. 54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine..........................................................
- sotsiaalne integratsioon õigu peaks olema vahendiks, mis aitaks eri gruppe teineteisele läheneda - käitumise juhtimine - konfliktide lahendamine - sotsiaalse võimu legtimatsioon peaks ka võimuorganite käitumisele seadma piirid. Reguleerima võimu - elamistingimuste kujundamine, hoiakud, mis tegevussfäärid on soositud 7. Sanktsioonid ja sotsiaalsed normid. Sanktsioonide liigid. Sanktsioneerimise eesmärgid ja sanktsioonide optimaalne raskusaste. Sotsiaalsel kontrollil on kaks funktsiooni - sotsiaalse grupi liikmete solidaarsuse tugevdamine - üksikisiku ühiskonnas kasvatamine õigusnormidel on riigi poolt tagatud tagajärg, õigusvälistel normidel on inimeste suhtumisest, ühiskonna suhtumisest tagajärg, õigusväliseid tagab ühiskonna reaktsioon 6
6.3.2 Alternatiivsete lahendite väljatöötamine 122 6.3.3 Valik ehk otsustamine 122 6.3.4 Otsuse ellurakendamine 122 6.4 Otsustamine valiku ja protsessi seisukohalt 123 6.5 Individuaalne otsustamine 124 6.6 Otsustamine grupis 125 6.7 Otsustamine organisatsioonis 125 6.8 Eesmärkide puu kasutamine otsuste vastuvõtmisel 125 6.8.1 Eesmärkide puu iseloomustus 125 6.8.2 Eesmärkide puu kui universaalne otsustamismeetod 125 7
analüüs) objektide kohta käivate andmetega sihipärane manipuleerimine. Selle eksperimendi omapäraks on see, et nähtusi või sündmusi ei pea eksperimendi käigus kasutama või vaatlema selles järjekorras, kuidas nad aset leidsid (kronoloogiliselt). Liigutakse tagajärgedelt põhjustele. - laboratoorne eksperiment kasutatakse suletud grupis grupisuhete uurimiseks. Need kellega või millega eksperimenteeritakse on inimesed, mitte laborirotid ega muud olevused. Laboratoorne eksperiment ei ole uuringu läbiviimine laboris vaid see viiakse läbi ühiskonnas. Aktuaalne on kontrollgrupi olemasolu, mis tähendab, et 2
..................................96 Lisa 5. Lisatöö kokkulepe ....................................................................................................99 2 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas Kaasaegses ettevõtluskeskkonnas ellu jäämiseks on ettevõtete juhid pideva surve all muuta juhtimisvõtteid ja-protsesse. Keegi peab võtma muudatuste elluviimise eest vastutuse ja muutused ellu viima tegeledes ette tulevate praktiliste probleemidega. Juhid kaasavad selleks tavaliselt alluvaid ja kaastöötajaid moodustades projektimeeskonna. Projekt on kooslus tegevusi millegi muutmiseks või millegi uue loomiseks. See on ühekordne tegevuste tsükkel ja erinev jätkuvatest, rutiinsetest tegevustest igal projekti puhul on määratletav selle algus ja lõpp. Ehk kokkuvõttes on projekti tunnused uudsus, kordumatus ja lõplikkus
annaabi.ee 
