................................................................8 4.6 Kontseptuaalne metonüümia......................................................................................................9 4.7 Mentaalse vahemiku teooria......................................................................................................9 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria.........................................................................................10 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted.......................................................................10 6. Tähtsamad teooriad ja lähenemised................................................................................................11 6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem........................................................................11 6. 2 Kognitiivne grammatika.........................................................................................................11 6
grammatika staatiline keel, mis koosneb muutumatutest reeglitest, mida on vaja loomulike keelte toimimiseks. Esimene grammatiline käsitlus on esimene osa neljast 12. sajandi käsitlusest vana-norra keele kohta (Codex Wormianus); autor kasutab minimaalpaare, et eristada foneeme. 9. Renessansi keeleteadus Port-Royali grammatika (1660) kirjutati samanimelises kloostris; tugevalt mõjutatud Descartes'i ideedest; oli aluseks generatiivsele grammatikale. 10. 18. sajandi keeleteadus James Burnett e Lord Monboddo soti jurist ja esimesi antropolooge, kes selgitas keele ja ühiskonna päritolu küsimusi; analüüsis primitiivsete ja moodsate keelte struktuuri; leidis esimesena, et primitiivsed keeled kasutavad lihtsate mõistete väljendamiseks ülearu keerukaid sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit
kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk lapse arengule. Kakskeelsuse juures on oluline interferents ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal, põhjustades kakskeelse arengus (sh selle kiiruses) olulisi erinevusi võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad keeli segi ajada ja selle omadusi ära vahetada. Kahe või enama keele õppimine on hea, ent lapsele ka täiendav intellektuaalne pinge. Selle pinge kompenseerimiseks tuleb last motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate tähelepanu, toetamist ja individuaalset lähenemist
nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale, palju pühendati ka matemaatikale. Sumeri õpilane Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju. Kooli said käia vaid jõukatest peredest pärit poisid. Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kaksteist aastat. Koolipäeva pikkus oli üksteist tundi, koolist vabad olid lapsed kuuel päeval kuus. Sumeri õpetaja Ta õpetas lapsi savitahvlitele kirjutama, lugema ja arvutama, tähistaevast jälgima ja
· Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard.
Forseliuse tegevuse tähtsus: *avas seminari, kus hakati ette valmistama õpetajaid talurahvakoolidele *õpetajate olemasolu võimaldas avada uusi koole ja rahva lugemisoskus tõusis *lõi uue lugemaõppimise meetodi ja andis välja omale meetodile vastava aabitsa *arendas eesti keelt Kuulsamad õpilased: *Ignatsi Jaak *Pakri Hanso Jüri Nende õpilaste teadmistega jäi kuningas rahule. 5. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis 17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti tõlkida eesti keelde piiblit. Sel ajal levis kaks kirjaviisi : *Heinrich Stahli kirjaviis, eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa grammatikast nt : metz,lesck *Forseliuse kirjaviis, eeskujuks talurahva kõnekeel ehk foneetiline keel, mistõttu tuleb tähestikust välja tähed, mida eestlane ei häälda . nt : x, y w 6. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686.-1687
Lihtne ja arusaadav sõnastus on meid mõjutanud tegutsema. Teksti kaudu saab lugejas erinevaid positiivseid janegatiivseid emotsioone tekitada. Kasutades erinevat sõnavara saab läheneda erisugustele sihtrühmadele, kõnetades neid just selles keeles, millega harjunud ollakse. On selge, et reklaamides kasutatav keel on veidi erinev kui näiteks proosas aga kas pöörata tähelepanu rohkem sõnavarale või reklaamkeele ülesehitusele, grammatikale. Kahtlemata on reklaamikeel huvitav ja arenev valdkond, mis ümbritseb inimesi tegelikult igal pool.
(TÄHTUS: tõi eestisse kultuuri nähtusi, nt. Kiriku ja hariduselu ümberkorraldamise) 1632. Rajati Academia Gustaviana, see oli esimene kool, mis koolitas eesti talulapsi. 1684. Aastal Forseliuse algatusel rajati Tartusse rahvakooli õpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele ning eesti keelekorraldusele Kirikukirjanduse esimeseks silmapaistvaks esindajaks sai Heinrich Stahl, töötas kirikuõpetajana. 1637.ilmus esimene eesti keele õpik, lisaks grammatikale sisaldab see ka eesti-saksa sõnastikku. Tema grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise protsess. 17.sajandil keeleõpetuse käsitluse autor Hornung rajas nn. vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Samal ajal avaldas Lõuna-Eestis Rossihnius lõunaeesikeelseid raamatuid, sellega tekkiski kaks pralleelset kirjakeelt- lõuna ja põhja. Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus, teistpoolsest maailmast
pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu
ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Karl-August Hermann (1851 1909) oli lauluteadlane, hariduselt keeletadlane, pannes aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale (näiteks sõnad ainsus, mitmus, algvõrre, ülivõrre, tähestik, koolitlane, haritlane, magala, õpila, lehtla, aula, asesõna, sidesõna, aula ning käändemurrud saav, olev jne), luuletaja, kirjanik (huvitus ajalooteemast, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu), kirjastaja (noodid, raamatud, õpikud), õpikute autor (kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas selle), helilooja
lõigud erinevatel päevadel kirjutanud on ning eesti kirjapildi grammatika tolleaegne vähene raamistatus ja reeglistatus ei andnud pidepunkte, mille toel eelnevalt kirjutatut mäletada. Sellegipoolest on üle mõistuse veider näha taolist anarhiat sõnakasutuses. Loomulikult on vanemate tekstide puhul silmatorkav ka võõrsõnade kirjapilt, nagu ka veel 20. sajandi alguse tekstides, ilmnevad needki ebakindlal ja eesti keele kõlale ja (praegusele) grammatikale mitte vastavas vormis, nt olivipuud, advokat, prohvessor, politika (aga kõne all olevas teoses ka: "poliitika"). Siinkirjutaja üks lemmikuid on kirjapilt: sõnad mul, sul, tal on vanas kirjakeeles mull, sull, tall. Huvitav, millal võetigi vastu keeleseadus, mis kirjakeeles talle ja tema, mulli ja minu, eristas. Võrreldes tänapäevasega on 19. sajandi tekst siiram, ausam, puhtam, naiivsem ja lapselikum. Enamus praegusaegseid eestlasi kõneleb
Need aitasid lugeda ja interpreteerida sumeri tekste. Õppekursus toimus kahe põhiprogrammi alusel. Esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale, teine kirjandusele ja loomingulise potentsiaali arendamisele. Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse, kus sõnad ja väljendid olid omavahel seotud üldise sisu poolest. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale. Enamik savitahvlikesi olid keeruliste nimisõnade või tegusõnavormide loetelud. See näitab, et sumerite grammatika oli hästi läbi töötatud. Palju pöörati tähelepanu ka matemaatikale. Sumeri koolilapsed õppisid arvude kirjutamist, ülesannete lahendamist, pindalade arvutamist. Samuti oskasid sumerid üles kirjutada nii täis-kui ka murdarve. Teise programmi järgi õpetamine kujutas endast peamiselt III aastatuhande
4. Ülesanded võimaldavad iseseisvalt õppida, kuid esineb ka palju rühma ja paarisülesandeid, mida üksi oleks raskem teostada seoses ajapiiranguga või võrdlusmomendi ja mitmekesisuse puudumisega. 5. Peamiselt nähtub õpiku küsimustest ning ülesannetest, et arendatakse peamiselt võõrkeelte, kirjanduse, kultuurilise identiteedi, arvuti- ning tehnoloogia, ettevõtluse ja kodanikualgatuse e meeskonna pädevusi. Töövihikus on rohkem keskendutud ainesisesele keelele ja grammatikale. Üldiselt on õpiku ülesanded õpilase jaoks huvitavamad, kuna need panevad märkama ja enda ümber toimuvale mõtlema. Õpiku ülesandeid on samuti lihtsam teostada, kuid töövihiku ülesanded vajavad rohkem keskendumist või lisamaterjalide kasutamist. 6. Illustreerinud on Hillar Mets ja Kertu Sillaste, kelle illustratsioone võib pidada õnnestunuteks. Need seostuvad hästi ning humoorikalt kõrval oleva teemaga ning panevad lugejat märkama ning huvi tundma
Rootsi ajast on meil teada umbes 50 erinevat raamatut ja rootsi ajal hakati palju rääkima piibli tõlkimisest eesti keelde. Piibli ilmutamiseks oli vaja koostada esimesed eesti keele grammatika reeglid. Esimene eesti keele grammatika nägi valgust 1637 aastal ja selle koostaja oli saksa soost paast Heinrich Stahl. Selle grammatika selgitus ilmus saksa keeles, kuid eesti keele tõlkes oli see ,,Sissejuhatus Eesti keelde". Eeskujuks eesti keele grammatikale oli saksa keel. Ette aga hakati seda heitma, sest need kaks keelt on väga erinevad. Stahli grammatikas tuli palju kasutada tähti nagu X ja Y, mis ei ole eesti keelele omased. Raskeks tegi lugemise see, et Stahli grammatika keelas kasutada kahekordset kaashäälikut. (nt Saksamaa- Saxamah) 1680ndatel ilmub II eesti keele grammatika ja selle rajajaks on Forselius ja tema võttis aluseks soome keele grammatika. 1680 aastal puhkes kahe grammatika aluste vahel võitlus.
o Eesti keeles koosneb lause kahest põhisõnafraasist: nimisõnafraasist(must kass) ja tegusõnafraasist(läks üle tee) · Leksikaalse sisu analüüs- huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelisest sagedusest · Keele süntaktilise sisu analüüs- pööratakse tähelepanu sellele, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglitele- grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast;
juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta 5
Nende järgi tuli kooli võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundisd tähti ja kõik pidid õppima lugema. Üks õdedest pidi alati kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Siis kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Hilisemal keskajal olid nõudmised veel kõrgemad. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks triviumi kuulunud teadusaladele grammatikale, retoorikale ja dialektikale Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. 7 vaba kunsti hulka kuuluvaid geomeetriat, astronoomiat ja aritmeetikat kloostrites ei õpetatud, kuid jagati õpetust ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus, aiapidamine, käsitöövõtted, ravimtaimede tundmine ja kasutusoskus. 6 Tähelepanuväärsed naised Herrad von Landsberg (u
erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. -Karl August Hermann(1851 1909) Lauluteadlane. Pani aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale(näiteks sõnad: ainsus, mitmus,algvõrre,ülivõrre,tähestik, asesõna,sidesõna,aula + käändemurrud-saav,olev jne). Luuletaja, kirjanik(jutud.teda huvitas ajalooteema, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu). Kirjastaja(noodid, raamatud, õpikud). Õpikute autor kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas õpiku. Hakkas ka koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudis kirjutada kõik a-
rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Õpilasi oli umbes paarsada, millest poolsada võid töötada koolis. 1686.aasta detsembris külastas Forselius kahe õpilasega (Ingantsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri) kuningat Stockholmis. 1687.aastal võttis Maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister. 17. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. 17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti eesti keelde tõlkida Piibel. Sel ajal levisid kaks kirjaviisi: 1) Heinrich Stahli kirjaviis eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast. (nt. mets-metz; lesk-lesck) 2) Forseliuse kirjaviis eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda (v,c,x,z,y,f). 18. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus
Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust. Generatiivsele grammatikale on omased deduktiivne lähenemine, intuitsioon, inimese keelevõime kreatiivsus, grammatilisus vs vastuvõetavus ja kaasasündivuse idee (keelereeglid on kaasasündinud). Generatiivne grammatika on matemaatiliselt täpse ja formaliseeritud keele kirjeldus. 2. Mis on generatiivne grammatika? Generatiivse grammatika eesmärk. Deduktiivne lähenemine. Mis on keelepädevus ja keelekasutus? Generatiivse grammatika seisukohad: - Tuleb kasutada vaid teaduslikku meetodit.
enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Karl-August Hermann (1851 – 1909) oli lauluteadlane, hariduselt keeletadlane, pannes aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale (näiteks sõnad ainsus, mitmus, algvõrre, ülivõrre, tähestik, koolitlane, haritlane, magala, õpila, lehtla, aula, asesõna, sidesõna, aula ning käändemurrud saav, olev jne), luuletaja, kirjanik (huvitus ajalooteemast, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu), kirjastaja (noodid, raamatud, õpikud), õpikute autor (kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas selle), helilooja
struktuurijooni: 1. b, d, g sõna algul banaan, doping; 2. tähed f, s, z, z firma, sampanja; 3. pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill; 4. pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii; 5. o järgsilbis foto, logo; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid bluff, sfäär. Võõrsõnu kirjutatakse nii, nagu hääldatakse. Võõrsõnu kaldkirja ei panda. OMASÕNA Omasõnad on eesti keele hääldusele ja grammatikale vastavad sõnad. Rõhk on sõna alguses, võõrsõnadele iseloomulikke jooni ei ole. manager (tsitaatsõna), mänedzer (võõrsõna), müügijuht (omasõna) Kui keeles on sobiv omasõna olemas, siis ei soovitata tsitaat- ega võõrsõnu kasutada. VÕÕRNIMI Üldreegel: võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Venezuela, John Erandid: mõne ajalootegelase nimi (Aleksander Suur, Katariina II); eestikeelsed nimed ehk
Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös. · Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: · Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? · Ladina ja saksa. · 1637. · Sakslastest kirikuõpetajatele. Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? · 16.17. sajandil. Stahl, Forselius, Hornung. · Baltisaksa kirikuõpetajad jutluste pidamiseks rahvakeeles. Kelle juhtimisel valmib täielik eestikeelne piiblitõlge? Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes? · Hornung, Gutsleff, Helle. · 1739
Kirjanduse puhul uurib semiootika kirjanduse struktuuri reegleid, vahendeid ja vormielemente. Semiootika rõhub keele esmatähtsusele märgisüsteemide seas. Märgitüübid: indeks (põhjuslikult seotud märk), ikoon (näiliselt sarnane märk), sümbol (põhjusliku seoseta märk). | Struktuur loob maailmas korda, kirjandus aga seletab maailma. Strukturalism keskendub struktuurile (langue), s.o kirjanduse grammatikale; mitte teksti tähendus vaid tähenduse loomine. | Strukturalistlikud kirjandusteooriad. Northrop Frye tuletas 6 müüditeooria (žanriteooria), mis väidab, et Lääne kirjandustraditsioon baseerub müüdi teisaldustele/nihetele ja arhetüüpidele. Müüte reguleerivad neli narratiivimustrit: komöödia, tragöödia, romanss, iroonia/satiir. Komöödia avaldub kevademüüdina, mis kujutab liikumist reaalsest maailmast
Suulisus toob kaasa vajaduse kõnelda lihtsate lausetega, lihtsate sõnadega, paljude kordustega. Lauselühendid, põimlaused ja väheste sõnadega palju ütlemine pakivad infot tihedalt. Nii nõuavad nad mõistmiseks ja ka tegemiseks enam aega. Kuulates keerukate konstruktsioonidega küllastatud teksti saame häiritud suhtluse. Viies mõjur on suulise suhtluse multimodaalsus. See tähendab, et suulises suhtluses kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk, intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms). Ühest küljest tähendab see, et nt prosoodial on väga oluline roll selles, kuidas me mingit sõnumit tõlgendame. Sama sõna öelduna eri intonatsiooniga võib teha mõtte isegi vastupidiseks. Teisest küljest tähendab see, et osa suhtlusest toimub pidevalt mittevokaalselt, nt zestidega. See mõjutab omakorda lausungite ehitust
kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? 1637 Heinrich Stahli grammatika ("Anführung zu der Ehstnischen Sprach") annab kirjakeelele aluse, ei arvesta eesti keele häälikusüsteemiga. b) Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? Bengt Gottfried Forselius (u 16601688) otsustab kirjaviisi eesti keele häälikusüsteemiga vastavusse viia
lausetele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 85) Üks peamisi põhjuseid miks asjaajamiskeeles ning ametlikus kirjavahetuses kasutatakse palju netikeelele iseloomulikke jooni on see, et lühikese ajavahemiku jooksul vahetatakse palju informatsiooni. See justkui tekitab inimeste vahel dialoogi ning vestlus kipub muutuma familiaarsemaks. Mõtet soovitakse edastada kiiresti ning seetõttu ei pöörata enam tähelepanu ei ortograafiale, grammatikale ega sõnavarale. Sellest võib järeldada, et kirjakeele normidest võiks siiski rohkem kinni pidada. 20 KOKKUVÕTE Seminaritöö koosneb kolmest peatükist. Esimesest peatükist selgub, et tarbekeelt kasutatakse väga paljudes erinevates valdkonna tekstides ning see on mõeldud laiale sihtgrupile. Kuigi tarbekeel jaguneb mitmeks alaliigiks, keskendub töö ühe alaliigi – asjaajamiskeele – kirjeldamisele
eba-sõbra-lik. Süntaks on reeglite kogu, mile alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. Psühholoogid tunnevad huvi kõigi keele tasandite vastu. Keele leksikaalse sisu analüüs huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse ja sõnade suhtelisest sagedusest. Süntaksilist sisu analüüsides põõratakse tähelepanu, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglile grammatikale. Keele tähendust ehk semantilist uurides, tahtakse taeda, mis on lausungi sisu. Oluliseks uurimisobjektiks on ka, kuidas toimub sõnade säilitamine mälus. Laps häälitseb juba sünnimomendist alates. Lapse kõne areng toimub, hoolimata emakeelest, samades arenguetappides. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise häälitsedes kontakti võtma. Koogamise algusaeg on individuaalselt erinev ja sõltub füüsilisest
tähendusega -kene (Deminutiv). Seega Hänschen und Gretchen on mölemad sootud. Lai tööpõld saksa feministidele, kellest mõned oma saksa feminismis on aktiivselt vormi "man" vastu, on ju see rudiment "der Mann" -ist. On feministlikke tekste, kus ei ole mitte "man fragt", "man liebt", man denkt", vaid "frau fragt", "frau liebt", "frau denkt". Tähenduses "küsitakse"," armastatakse", "mõeldakse". Nagu alguses öeldud, need on ainult kommentaarid saksa keele grammatikale. Minu arvates on seda üsna palju, et oma saksa keelt korrigeerida ja puhastada. Arvan ka, et verbile võiks rohkem tähelepanu pöörata, kui substantiivile tema soos ja arvus. Lõpetuseks M.Twainilt:" Mõned saksa keele voorused: kõik nimisõnad algavad suure al- gustähega. See on väga hea, sest nii saab need momentaalselt teistest eristada. Suur voorus on ka see, et saksa keelt kirjutatakse peaaegu nii, nagu räägitakse. Saksa keele ortograafia on.õpitav ühe tunniga..
esitatavate tulemustega. ETAPP 1: TEKSTI KIRJELDAMINE Teksti kirjeldamise käigus on otstarbekas kasutada ka asendamist võrdluse vormina [viide alapeatükile Diskursusanalüüsi strateegiad], mõeldes analüütiliselt: millised oleksid olnud teised võimalused ehk keelelised valikud kuidas oleks saanud sama mõtet teisiti väljendada ja kas sel juhul oleks teksti ideoloogiline sõnum olnud teistsugune? Teksti kirjeldamisel pööratakse tähelepanu sõnavarale, grammatikale ja teksti struktuuridele, analüüsides teksti vormiliste ja sisuliste omaduste kantavaid tähenduslikke väärtusi ja nende võimalikke mõjusid (vt tabel 1). Teksti kogemuslik väärtus viitab autori kogemusele looduslikust ja sotsiaalsest maailmast, seondub teksti sisu ning autori edastatavate teadmiste ja uskumustega. Teksti suhteväärtus näitab ja jõustab sotsiaalseid suhteid diskursuses osalejate vahel. Teksti väljenduslik väärtus viitab autori hinnangutele tekstis käsitletavate
rahvasuust kogutud ehtsat keeleainest. Kõige laiemalt on tuntud ettepanek minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Esimese osa lõpus etümoloogiline sõnastik esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara 1848 ,,Zur Ehstnischen Declinationslehre": käänamisõpetus 5. Ferdinand Johann Wiedemann. Viimane, aga teenekaim sakslasest eesti keele uurija. 1855 ,,Ueber die neueste Behandlung der Ehstnischen Grammatik" analüüs Ahrensi grammatikale. 1864 ,,Versuch ueber den werroetnischen Dialekt" (,,Ülevaade Võru murdest") 1869 ,,Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F. J. Wiedemann": materjal varasemad sõnastikud ja sõnavarakogud, pluss enda kogutud materjal; kogus sõnu ka ilukirjandusest. Sõnaraamatust on ilmunud 3 uustrükki. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache": sissejuhatuses kriitiline ülevaade varasematest grammatikatest ja muust keeleuurimisest esimene eesti keele uurimise ajalugu. Põhines Kesk-Eesti murdel. Osad:
See oli eesti keele uurimise suursaavutus. See oli teaduslik ja püsis üle 120 aasta. Grammatikal on neli osa: häälikuõpetus, tuletusõpetus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Ta oli viimane kuid teenekaim saksasest eesti keele uurija. Algselt õppis õigusteadust, kuid keeleteadus huvitas rohkem. Ta kirjutas komi, mari ja udmurd keele grammatikad. Ta valiti Peterburgi teaduste akadeemia soome-ugri keelte tegevliikmeks. Esitas mitmeid parandusettepanekuid Ahrensi grammatikale. Pooldas pikkade häälikute kahekordset ja lühikeste ühekordset kirjutamist.ta oleks tahtnud võtta nõrga s-i märkimiseks kasutusele z-i, võtta kasutusele ka palatalisatsioonimärgid. Ta ei pidanud õigeks Ahrensi liiga suurt sõltuvust soome keelest, ta pidas eesti keelt täiesti eraldiseisvaks soome-ugri keeleks, millel on sugulussidemed soome keelega, mitte pole selle tütar. Ta tahtis välja anda uut grammatikat ja
Komitatiivi asemel on tagasõnakonstruktsioon kah(s). Leidub umbisikulisi verbivorme. Imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöördel t-lõpp. Lihtminevik i- või is-tunnuseline. Eitusverb pöördub vahel. Enesekohasuse väljendamine end-pronoomeniga. Mitte-eitus. Misjonilingvistika: levis 17.saj. Misjonärid pidid võõrkeelt õppima suheldes, et kirjutada sellele grammatika, mille abil taheti piiblit tõlkida. Keele kirjeldamisel tuginesid misjonärid ladina grammatikale ühtne võrdlemist võimaldav lähtesüsteem: Stahli grammatikas käänamisel sõna tüvi ei muutu, tüvele lisatakse käändelõppe. Stahli keelekasutus annab osalt edasi tolleaegse Tallinnas kasutatud keelekuju, teisalt oli kujunenud kirikukeele traditsioon, mida ta saksa k seaduspärasuste alusel ühtlustas. Traditsioonile viitavad põhja tekstidele omased leksikaalsed jooned: Mülleri ja Stahli sarnane kiriklik terminoloogia. Saksa k eeskujul loodud tõlkelaenulised konstruktsioonid
Eesti keel tänapäeval • Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. • Soomlastele oleme viro, venekastele oleme tšuudid. • Tacitus (55.-120. pKr) mainis oma raamatus Germaanina ühte hõimu, kes Läänemaa ida kaldal elab, hõimu nimeks AESTII, millest tuletatud Eesti • Esimene eesti keelse grammatika õpiku tegi 1637. aasta Stahl . • 1648 II grammatika raamat Johann Gustlaff- keskendus Lõuna-Eesti keele grammatikale. • 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel. • 1871 Eesti Kirjameeste Selts. • Eestlane ja eesti keele võttis I kasutusele Johann Voldemar Jannsen (Pärnu Postimehe asutaja). • Keele teadlane Paul Ariste, kes elas(1905-1990), arvab, et osad sõnad on meil pärit Kunda kultuurist. • Tänapäeva eesti kirjakeel kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
või väljamõeldud sündmuseid. Uudis kui narratiiv toetub ühiskonnnas valitsevatele müütidele, jutustades neid sageli ümber teatava ideoloogilise varjundiga. 49. Meedia loogika Meedia loogika sisaldab põhiliselt reegleid ja norme sisu töötlemise ja esitamise tarbeks, et kasutada paremini ära kindla meediumi iseloomulikke omadusi. See tähendab ühtlasti meediaorganisatsiooni vajaduste kohandamist. Meedia loogika osutab olemasolevale ,,meedia grammatikale", mis määrab aja kasutamise, sisustuselementide järjestuse ning verbaalsete ja mitteverbaalsete kommunikatsioonivahendite (koodide) kasutamise. Sisu koostatakse vastavalt formaatidele, mis on omakorda vastavuses kuulaja/vaataja eelistuste ja eeldatava kompetentsiga. Mazzoleni järgi väljendub meedia loogika kasutuselevõtt poliitiliste kampaaniate keskendumises pigem isikutele ja sündmuste üksikasjadele kui abstraktsetele poliitilistele ideedele. 50. Auditooriumi mõiste
mõjub vanemate keeleline ja emotsionaalne suhtlemine lapsega. 1,5a valdab keskmiselt 25 sõna, 4a juba 5000 sõna, 6a sõnavara võiks ulatuda 15 000 sõnani. Lapsed peavad seega õppima 10 sõna päevas. Mida paremini orienteerub laps mitmete asjade tähendustes, seda kiiremini kulgeb tema psüühiline ja sotsiaalne areng. Kõik lapsed teevad keele omandamisel läbi teatud etapid: aastaselt räägib üksikuid sõnu; 2a paari- kolmesõnalisi lauseid; 3a kohanduvad laused rohkem grammatikale; 4a võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanu. Keele omandamises esinevad kriitilised perioodid. N: lapsed on esimesel eluaastal võimelised eristama eri foneeme kuid kaotavad selle oskuse aastaseks saades. Loomade keel. Ahvidel uuritud kõne mehhanisme ja funktsioone. Loomadel puudub artikuleeritud kõne mehhanism, see takistab kõne omandamist. Nad suudavad ära õppida sadu märke ja neid aktiivselt kasutada, moodustades ka primitiivseid lauseid. Sobivad viipekeel, värvilised
keel loob ja kinnistab suhteid (interpersonaalne), keel vormistab ja kujundab sõnumeid (funktsionaalne). Igal tekstil on peale sisutasandi ka suhtlustasand ja keelelise esitluse tasand – kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks
Armukese pidamine on teise inimese ärakasutamine seega ei ole okei sest inimest ei saa kasutada vahendina. *Mõrvar ukse taga- soovib ära tappa kedagi ehk talle tuleb öelda kas inimene on kodus. Formalism ja realism kohtumenetluses Formalistlik kohtunik usub, et kohtuniku, nagu iga juristi, ülesanne on kohaldada õigusnormi (aga ka teisi autoriteetseid õigusallikaid). Ta valdab juriidilist zargooni, pöörab tähelepanu grammatikale, otsuse stiilile ja vormile. Formalistlik kohtunik otsib õiget vastust. Tema arvates ei saa kohus parandada seadusandja möödalaskmisi. Kohus ei saa parandada seaudsandja vigu. Otsib normi ja paigutab selle alusel elu, 20% Eesti kohtunikke on formalistid. Püüab peituda elu komplekssuse eest (mitmete erinevate faktorite koosmõju). Realistlik kohtunik soovib, et tema lahend oleks mõistlik ja loogiline (kooskõlas talupojamõistusega) ning nomi (aga ka lepinguid jms) tõlgendab ta pigem
õpetajaid Eesti talurahva koolidele. Andekamatele talu lastele ta andis eraldi õppust oma kodus. "Beiträge zur genauern KenntniB der ehstnischen Sprache" 1813-1832 "Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks". Oluliste raamatute ja käsikirjade koguja, tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused. Eduard Ahrens- Kuusalu pastor. Murrangulise tähtsusega mees, kes rajas uue kirjaviisi. Sellega pani aluse 1843 eesti keele grammatikale. Enne teda varasemalt eesti keelt püüti kirjutada saksa keele ja ladina keele reeglite järgi. Ta ütles, et õige eesti keel on see, mida eesti talupojad räägivad. Võeti soome keele eeskuju. Ajaleht Eesti postimees läks uuele kirja viisile üle 1872. aastal. Hariduse kaudu saksastumine lõppes alles rahvusliku ärkamisaja tingimustes. (Algharidus oli saadaval eesti keeles aga kõrgharidus oli ainult saksa/vene keeles).
Üleminek kahesõnalausele toimub valdavalt teise eluaasta keskel. Nagu varem märgitud, realiseerib laps väliskõnes kolmeliikmelisest konstruktsioonist esialgu harilikult kaks. Enam esinevad järgmised kombinatsioonid: alus+öeldis (Andus söö), öeldis<->sihitis (mammu taha), öeldis+infinitiiv (taha juua, paneb käima), öeldis+kohamäärus (võtab sealt, paneb muru sisse) jt. Sõnalõppe kasutatakse juhuslikult või need puuduvad, mis on iseloomulik süntagmaatilisele grammatikale. Edasist arengut iseloomustab grammatiliselt õigete baaslausete ja seejärel keeruliste lausestruktuuride omandamine. Lapsel on vaja grammatika omandamiseks täita järgmised tingimused: 1) teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi anda; 2) osata säilitada ja kasutada keelelist infot. Laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu (mõtete, suhete) keerukusele. On loomulik, et objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse
inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega Keelelised struktuurid samastatakse mõtlemise struktuuridega -- universaalne grammatika See universaalne grammatika on kõikide universaalide allikaks, ta annab määratluse ka inimesele endale. Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on universaalne mitte ainult selle tõttu, et informeerib kõiki keeli maailma kohta, vaid ka seetõttu, et ta kattub maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969 Strukturalism -- semiootika Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on
* Fraas – eesti keeles koosneb lause kahest põhifraasist: nimisõnafraasist (must kass) ja tegusõnafraasist ( läks üle tee * laused - koosneb fraasidest. Lause struktuur: *Süntaks – reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. *Leksikaalse sisu analüüs - huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelist sagedust. *süntaktilist sisu analüüsides pööratakse tähelepanu grammatikale *semantiline e. tähenduslik sisu analüüsides tahetakse teada lause sisu. Kõne tajumine 1. Kuulamine: • Kiirus (12 foneemi sekundis; 50-60 foneemi/sek) • Segmentatsioon –Pidev häälemuster, mis tuleb jagada sõnadeks • Ko-artikulatsioon –Foneemide hääldamine sõltub neile eelnevatest ja järgnevatest foneemidest • Individuaalsed erinevused 2. Sõnade äratundmine
Kuidas intellelekti ja kõne vastastikkust vahekorda mõistetakse? Arenguperioodid J.Piaget järgi: *sensomotoorne intellekt (1-2 a): intonatsiooni ja sõna seostamine situga * konkreetsete oppide periood (kuni 11-12 a): sõna, seejärel lause seostamine situ ja/või kogemustega. Kõne omandatud tegevusskeemid. Kõne on suurem määral seotud praktiliste kogemustega. * Formaalsete oppide periood: vabanemine situ ja kogemuse mõjust orienteeritus grammatikale, abstraktsete suhete verbaliseerimine (ehk verbaalne mõtlemine) Intellekti mõju kõnele (oli pIaget aga vastupidi ta pm ei räääkinud üldse) KÕNEARENGU PSÜHHOLOOGILISeD ALUSED (slaid olemas) 1) periodiseerimise teoreetilised alused 2) perioodid (imikuiga, väikelapseiga jne) KÕNEARENGU LINGVISTILISED SEADUSPÄRASUSED 1) kõneeelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. Kujuneb silbimoodustamismehhanism. Mõnel on ülekaalus ühesilbilised sõnad ja
annaabi.ee 
