Keelekasutus reklaamides (0)

Keelekasutus Reklaamides .
Mina saan aru, et reklaami esmane eesmärk on mõjutada tarbijat keele abil soovitud suunas ja kõik reklaami komponendid, sealhulgas ka reklaamikeel, peavad olema ühtse eesmärgi nimel tööle rakendatud. Reklaamikeel on erinev üldisest kirjakeelest oma funktsiooni poolest, reklaamikeel on üks kirjakeele funktsionaalne variant ehk üks kirjakeele kasutusala. Kuna reklaami puhul on tegemist väga levinud ühiskonnanähtusega, siis on reklaamide keelekasutus oluline. Reklaame loetakse, reklaamtekstide üle arutletakse - järelikult reklaam ja reklaamikeel mõjutavad inimesi ja ka nende keelekasutust.
Reklaamitekstid koosnevad mitmest erinevast komponendist . Mõned neist on tähtsamad kui teised aga hea reklaami puhul moodustavad meeliköitva terviku, millele inimene suure tõenäosusega tähelepanu pöörab.Sõnavaravalik on reklaami puhul väga tähtis, et andes millelegi meeldiva nimetuse, saame vastava objekti suhtes ka positiivsemat vastukaja. Mõnedel sõnadel on inimese jaoks eriline tähendus, mõnikord on see positiivne, mõnel juhul ka negatiivne (nt. Peremarket, mind on oodatud sinna koos perega). Reklaami edukus seisneb just positiivse emotsiooni tekitamises, seetõttu kasutatakseneid sõnu, mis selle eesmärgi saavutavad. Reklaamispetsialistid on kindlaks teinud teatavad võlusõnad, mis omavad tugevat psühholoogilist mõju. Nendeks on eesti keeles näiteks soodne, uus,värske, Euroopa, kaasaegne, hea, suur, odav. Kuna sõnadel on suur roll, siis kulutavad ka ettevõtted suuri summasid, et oma brändile mõjukas nimetus valida. Appi võetakse nii keeleteadlased kui ka turundusinimesed, kes suudavad kõikki tegureid arvesse võttes sobiva nime välja valida. Nimevaliku põhimõtteid on mitmeid. Kõige lihtsamad on firma asutajate nimed või geograafiline asukoht ( Ford , Tartu Maja, Estonian Air). Tähelepanu äratavad ka geniaalselt välja mõeldud nimed nagu Kodak, Polaroid . Eestis on üsna levinud ka võõrsõnade kasutamine nimetustes. Nimetuse valimisel on hulk huvitavaid nüansse, mida arvestada aga kõige tähtsam on siiski terviklik kujund ja ettevõtte imago , mis valitud nimest lähtub. Kui nimi ja ettevõtte tegutsemine kokku ei lange, tekib tarbijas kohe tõrge.
Reklaamtekstides esineb sõnaliikidest kõige rohkem nimisõnalinsi ja omadussõnu ning vähem pöördsõnu. Omadussõnade esinemine on loogiline, sest reklaamides tõstetakse esile toote häid omadusi.Uuringud, mis pärinevad üheksakümnendatest aastatest väitsid, et tol ajal kasutati Eesti reklaamides üsna vähe omadussõnu.
Lausestruktuuri kohta tehtud uuringud toovad välja, et reklaamides on laused lühemad kui tarbeproosas. Kasutatakse rohkem loetelusid, fraase ja vähem täislauseid. Eriti torkab see silma raadioreklaamis, kus iga sekund maksab ning seetõttu jäetakse ülemäärane info ära. Tavaline on kasutada lausete puhul ka sellist konstruktsiooni, mis koosneb ainult kõrvallause osast ja öeldistäitest ehk siis välja on toodud ainult reklaamitav toode ja lause teine pool on toote omadustele rõhuv fraas (nt. Viktor Ekstra – miljon mängus). Omaette turunduslikud võtted on kasutada ebaharilikku keelt ja sõnavara. Liitsõnu tehakse reklaamitava toote ja mingisuguse positiivse omaduse kokkupanekul (nt. vaibaparadiis,akuparadiis). Helisid jäljendava, kõlasarnasusel põhineva sõnavaraga püütakse inimeste meeled reklaamiloo lugemisel kaasa haarata. Seda kasutatakse usutavuse ja loomulikuse saavutamiseks, ahvatluse ja emotsionaalsuse suurendamiseks . Sellises tekstis kasutatakse liialdatud võtteid nagu keskvõrret- ja ülivürret vormide ( mega -, luks-, super - maxi .-) kasutamine. Neid samu eesliiteid võib näha mõnede ettevõtete nimelaienditena ( RIMI hyper market , Maximarket).
Reklaami sõnastus peab olema selline, mis toetub inimeste soovidele või vajadustele. Kui neid pole, siis neid soove tekitama. Kõige tavalisem on selline konstruktsioon , kus olevikus peaks olema inimesel millestki puudus ning see vajadus saab eeldatavasti rahuldatud toote omandamisel (nt. Autoreklaam; Tänu kompaktsusele ja nobedusele on Aygoga mugav liigelda ka tihedas liikluses ja kitsastes kohtades. Ideaalne linnaauto, kus on piisavalt ruumi neljale täiskasvanule. Saate kõike seda kogeda stiilselt ja ohutult, muljetavaldavate omaduste ja varustusega. Madal CO2 emissioonitase vähendab teie keskkonnamõju ja tänu üliväikesele kütusekulule seisate ka vähem jõude tagahoovis ). Reklaamimisel on tähtis selgelt välja tuua, millist kasu kliendile lubatakse.
Reklaami kirjutades tuleb arvestada nii pealkirja kui ka põhitekstiga. Nad täidavad erinevaid ülesandeid ja seetõttu tuleb neid eraldiseisvatena vaadelda ning sellest lähtuvalt stiil ja sõnavara valida. Pealkiri võib täita kaht eri rolli: tekitada intriigi ja tõmmata tähelapanu või anda olulist infot reklaamitava põhilise olemuse kohta. Nendest tuleb valida üks sõltuvalt sellest kas näiteks inimesel on rohkem või vähem aega. Tänava plakatid võiksid olla võimalikult informatiivsed, sest keegi ei jää ju pikemaks ajaks seda silmitsema.Põhitekst peab ideaaljuhul sisaldama neli osa. Sissejuhatava lõigu ülesandeks on lugemishuvi üle viia toote huviks. Siselõigud väidavad midagi toote kohta, püüavad tõestada toote häid omadusi.Tekst peab olema kas tõene või vähemalt veenev . Põhiteksti peaksid iseloomustama järgmised sõnad ja omadused: selgus, jõulisus, dramaatilisus, huvitavus jne. Hea tekst sisaldab mitmeid varjatuid üleskutseid. Põhitekst sisaldab üldjuhul lõpuabsatsi, mis tähendab seda, et kutsutakse ülesreklaamitavat toodet soetama või sotsiaalreklaami puhul püütakse hoiakuid muuta. Kõige tähtsam teksti juures voolav ja loomulik tekst, mis on lihtsasti jälgitav. Kindlasti ei tohiks unustada seda, reklaam peab inimesele meelde jääma, seega peab tuleb välja tuua üldmõte ja rõhuda positiivsetele emotsioonidele. Üks hea näide, kuidas veel asjade sõnastamine võib mõjuda, on hiljutine Tervisearengu Instituudi reklaam: „Sööme ära!“ Selle kampaania eesmärk on meelde tuletada inimestele soovitust süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. Šnitti on võetud edukast koristustalgude „Teeme ära!“ kampaaniast. Iseenesest on „Sööme ära!“ hea lause, sest see leiab tee meie ajurakukeste vahele ning jääb lihtsalt meelde. Siis hakkamegi üks päev perekonnas või sõprade seltskonnas rääkima: „sööme ära“ ning proovimegi süüa 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. Lihtne ja arusaadav sõnastus on meid mõjutanud tegutsema.
Teksti kaudu saab lugejas erinevaid positiivseid janegatiivseid emotsioone tekitada. Kasutades erinevat sõnavara saab läheneda erisugustele sihtrühmadele, kõnetades neid just selles keeles, millega harjunud ollakse.
On selge, et reklaamides kasutatav keel on veidi erinev kui näiteks proosas aga kas pöörata tähelepanu rohkem sõnavarale või reklaamkeele ülesehitusele, grammatikale. Kahtlemata on reklaamikeel huvitav ja arenev valdkond, mis ümbritseb inimesi tegelikult igal pool.