Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes (0)

Essee
Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes
Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud .
Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest . Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome- ugri keelte läänemeresoome allrühma.
Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keele kasutamise võimalus. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt.
Grammatikad hakkasid ilmuma 16. sajandil ja olid mõeldud saksa kirkuõpetajatele. Sellel ajal oli eesti keel pigem köögikeel, see tähendab, et seda sai kasutada vaid kodus, sellega ei saanud asju ajada väljas pool kodu. Et keelest saaks kujuneda kirjakeel, tuli valida kõigepealt kirjasüsteem nt. tähestik, meie kasutame ladina tähestikku- a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, š, z, ž, t, u, v, w, õ, ä, ö, ü. Kirjasüsteemi valimine on sageli poliitiline otsus, millel on vähe tegemist keele eripäraga( Venemaal kõneldavad soome- ugri keeled). Eesti kirjakeele arenemine algas 16. sajandil, õigekirjareeglid ei olnud siis veel järjekindlad, vana kirjaviisi arendas välja B. G. Forselius , see oli eesti esimene järjekindel eesti keele kirjaviis . Ta jättis ära saksa tähed aga veel ei kirjutatud häälduspäraselt.
17. sajandil loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkusi täpselt. Aastal 1739. ilmus Piibel , ning tänu sellele loodi alus ühtsele põhjaeestikeele põhinevale kirjakeelele. Ärkamisajal oli eesti keel ikka veel saksa keele mõju all. 19. sajandi alguses jõudis eestisse romantism , mis väärtustas kõike rahvapärast, nüüd hakati eesti keele erinevust hindama . Eestlased ise hakkasid seda sealt peale arendama. Uus kirjaviis, mille arendasid välja E. Ahrens ja kasutusele julgustas võtma F. R. Kreutzwald võeti vastu 19. sajandi teisel poolel ning on kasutusele siiani. Siiski tänapäevastele keelenormeeringutele pandi alus 20. sajandi esimesel poolel, kui Noor- Eesti liikumine mõistis, et eesti kirjakeel jääb paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks.
Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest:
Eesti keeles on 14 käänet, eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet.
Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale.
Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet — I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk, kuid on ka erandeid . Sõnavälte ja astmevahelduse tundmine on aluseks käänamisele ja pööramisele. Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest.
Astmevahelduseks nimetatakse sõna sisehäälikute muutumist käänamisel ja pööramisel. Astmevaheldus jaguneb välte- ja laadivahelduseks.
Vältevahelduse korral muutub sõna sisehäälikute välde (II välde vaheldub III-ga). II-vältelist vormi loetakse nõrgaks, III-vältelist aga tugevaks astmeks. Laadivahelduse korral mõni sisehäälik kaob või muutub teiseks häälikuks - häälikud g, b, d, s ning k ja t ühendites sk, hk ja ht kaovad või asenduvad mõne teise häälikuga.
Eesti keeles eristatakse murderühmade sees traditsiooniliselt kaheksat peamurret: Põhja- Eestis – ranniku-, kesk-, ida- ja saartemurret, Lõuna- Eestis aga Mulgi , Tartu, ja Võru murret, Võru murde sees eristatakse Setu alamurret.
Eesti keel iseenesest muutub kohe kindlasti veel, juba praegugi on eesti keeles kasutusel palju laen- ja võõrsõnu, samuti ka väga palju slängi, mis muudab keelt.
Tähelepanekuid, mida saab teha eesti keele suhtes on mitmeid, paljusid erinevusi teistest keeltest tõin ma ka välja nt. õ, ä, ö, ü kasutamine, ning mitmete murrete omamine . Teades, et Eesti keel on küllaltki vana keel, vähemalt minu jaoks, siis usun, et paljusid tähelepanekuid ei teatagi veel, alles aja möödudes avastatakse need ehk või hoopiski jäävad need meile kõigile teadmatuks.