Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? (0)

Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja l� ppes 1699.aastal. See aeg t�i Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud m�tted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette v�tta, et v�hendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesm�rk oli suurendada �htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti p�lisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised s�ndmused ja eluolu areng. K�ige t�htsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegam��da kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand m��ras �ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle m�ju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. �hest k�ljest m�jus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas t�htsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi . Teisest k�ljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus m�jus kokkuv�ttes h�sti, sest genereeriti hulk v�rskeid, filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev r�hk rahvaharidusele. Kuna Liivi s�da oli viinud kirikuolud haletsusv��rsesse seisundisse (kirikuhooned olid purustatud ja r��statud ning enamik kogudusi j��nud �petajateta) , siis taheti neid parandada. Eestimaal tegi suure t�� luteri kiriku organisatsioonilisel �lesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Ta t��tas v�lja ajastule iseloomuliku range kirikukaristustes�steemi. Peale seda hakkas kirikuelu liikuma paremuse poole. Rootsi ajal olid kiriku�petajateks valdavalt kohusetundlikud, �likooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti t�nuv��rne on nende meeste t�� eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud pidasid t�htsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid k�strid seda �petama. 1684 . aastal avati Tartu l�hedal, piiskopm�isas, Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar . 1687 . aastal v�eti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks j�i see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas g�mnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu �likooli asutamis�rikule, millega muudeti Tartu g� mnaasium �likooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel �ppida polnud v� imalik . Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et t�lkida Uut Testamenti. Piibli t�lkimine oli oluline kultuuris� ndmus Eesti kirjakeele seisukohalt. T�nu sellele paranesid siinsed haridus - ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema �petamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja l�puks eestlaste lugemisoskus m�rkimisv��rselt k�rge. T�nu grammatikaraamatutele �htlustus eesti keel, mis t�i lihtsuse keele �ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli t�lkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalas�na levimine ning usust saadi paremini aru. V�eti kasutusele ka uued grammatikad (n�iteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli �htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuv�tvalt v�ib � elda , et Rootsi aeg oli haridus - ja kultuurielu arenguks soodne. Eriti t�htis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi aeg andis siinsele talurahvale lootust, et kunagi v�ivad nad vabaks saada, mis aitas tugevamatel �le elada j�rgnevad rasked aastasajad, mis muidu oleksid tundunud veel s�ngemad. Ning ma usun, et Rootsi aeg m� jutas v�ga tugevalt eestlaste hariduselu ja pani sellele kindla aluse, mis j�i p� sima isegi peale P� hjas �da.