Mõned näited H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I CH3 2-aminopropaanhape Alaniin Ala H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5 Glutamiinhape pidavat mälu parandama, ei oska kommenteerida. Naatriumglutamaat annab toidule tugeva kanapuljongi maitse ja on kasutusel maitsetugavdajana Fenüülalaniinirikast toitu peavad vältima päriliku haiguse- fenüülketonuuria all kannatajad.Sisaldub
Haigestumiste sagedus on enam-vähem kõikjal umbes üks juhtum miljoni elaniku kohta aastas, arvatakse, et 1 10000st inimesest on surma hetkel CJD’ga nakatunud. Ainult Liibanonist pärit Iisraeli juutide hulgas on haigestumisi oluliselt sagedamini, isegi üle 40 juhu miljoni kohta aastas. Varem arvati, et see on põhjustatud nende kombest kasutada rituaaltoitudes lamba aju ja silmi, kuid geeniuuringud näitasid, et kõigil neil patsientidel oli 200. positsioonis glutamiinhape asendunud lüsiiniga; see mutatsioon esineb selles juudipopulatsioonis palju suurema sagedusega kui kusagil mujal. Sümptomiteks on nõtrus, ataksia, müokloonia ja kooma. Patsiendid on sporaadilise vormi puhul tavaliselt 60-aastased või vanemad, haigus kestab 6-12 kuud. Pärilikud vormid avalduvad palju varasemas eas (30-50 eluaasta vahel). CJD uut vormi kirjeldati esmakordselt 1996. a., seda on diagnoositud aastatel 1994-95 10-l patsiendil Inglismaal
Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt. E621 625 glutamaadid nn. hiina restorani sündroom Vahad E 901 914 E901 meevaha loomne, ohutu, glaseerija E902 candelilla vaha valmistatakse vaha piimalille lehtedest glaseerija E903 karnauubavaha valmistatakse karnauubapalmi lehtedest ja pungadest Vahad E904 Sellak kollakaspruun vaigutaoline aine, tekib troopilistel puudel
NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool asendamatu}, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin) 2) Asendatavad aminohapped (alaniin, asparagiin, aspartaamhape, tsitruliin, tsüsteiin, glutamiinhape, glütsiin, hüdroksüglutamiinhape, norleutsiin, proliin,
pidurdavad või takistavad mikroobide elutegevust. Naatriumnitrit 250E, naatirumnitraat E251, bensoehape E210, Antioksüdandid - askorbiinhape E300- väldivad ja takistavad hapniku toimet, pidurdavad rasvarääsumist ja takistavad kõrval lõhna teket. Stabilisaatorid , emulgaatorid ja paksendajad - Katavad vee ja rasva osakesi, välitides eraldumist stuktuurist. Tüüpilisemad emulgaatorid on karrageen, fosfaadid . Lõhna ja maitsetugevdajad- naatirumglutanilaat E621. glutamiinhape happesuseregulaatorid : GTL gülteendeltalaktoon E575
põhjustada vererõhu tõusu. Päikeseloojangukollane(E 110), kasutatakse magustoitudes, marmelaadides, moosides, kommides, jogurtites. Võib põhjustada ülitundlikkust, eriti neil inimestel, kes ei talu aspiriini. Näiteid maitseainesegudest Glutamiinhape(E 620), kasutatakse lihatoitudes, valmistoitudes, puljongikuubikutes, salatikastmetes. Võib põhjustada pearinglust, näo punetust, peavalu; ei tohi anda alla 12-nädalastele lastele. Dikaaliumguanülaat(E 628), kasutatakse valmistoitudes, kastmetes, suppides.Kõrvalmõjud pole teada.
keskkonnatingimustest esineda rea erinevate kõrgemat järku struktuuridena. 21. Joonistage võimalik kõrgemat järku struktuur, mille antud oligonukleotiid võib moodustada. (erinevad järjestused) UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU AGUCAACCUGAAGGUUGUAA 22. Mis on valgu monomeerideks? Kõik valgud on polümeerid, mille monomeerideks on a-aminohapped. 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) 1. Valniin 2. Türosiin 3. Glutamiinhape 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan!
Suurendab vähitekke riski. E320 Antioksüdant butüülhüdroksüanisool, E321 Antioksüdant butüülhüdroksütolueen. Suurendavad vähitekke riski. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat. E338 Ortofosforhape. Takistab kaltsiumi imendumist. E407 Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan. Häirib immuunsüsteemi, võib olla soolestikuvaevuste põhjustaja. E421 Mannitool. Võib tekitada iiveldustunnet, kõhulahtisust. E620 L(-)glutamiinhape. E621 Naatriumvesinikglutamaat, E622 Kaaliumvesinikglutamaat, E263 Kaltsiumglutamaat. Nn Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, lihas- ja liigesvalud. Imikutele ja väikelastele keelatud. E951 Aspartaam. Võib tekitada peavalu, epilepsiat, neuroloogilisi häired. E952 Tsüklamiinhape ja tema naatriumi- ja kaltsiumsool. Võib tekitada fotodermatiiti (valgustundlikkusereaktsioone), keelatud USAs ja Inglismaal. Ei soovitata lastele ja rasedatele.
indool, skatool. Kuid on mõningaid andmeid, et Trp ainevahetuses võivad moodustuda kantserogeensed metaboliidid, mille suhtes üksikud indiviidid võivad olla tundlikud. · Cys glutatioon, redokspotentsiaali hoidmine · Glu glutatioon, -aminobutüraat e. -aminovõihape (neurotransmitter). Glu on ka ajukoe energeetiline substraat. Liigne Glu võib põhjustada nn. hiina köögi sündroomi kuumatunne, punetus Lisaainetena E620 E625, glutamiinhape, Na-glutamaat kasutatakse Aasia köögis, K-glutamaat., Mg-diglutamaat jt. Aminohapet l-karnitiini soovitatakse toidulisandina energiajookides. Karnitiinensüümi abil transporditakse rasvhapped mitokondritesse, kus toimub aktiveeritud rasvhapete (atsüül- CoA) -oksüdatsioon. Osa meedikuid kinnitavad, et kehaomasel aminohappel Lkarnitiinil on positiivne toime südamele ning see parandab ka ainevahetust. L-karnitiin vähendab
Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17 20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt. Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt. Kasutamine Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata
9. H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2- COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5
B2 0,14 mg B3 0,96 mg B5 1,35 mg B6 0,12 mg Folaadid 56,0 g (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 g Aminohapped Väärtus Aminohape Ühik 100 g kohta Glutamiinhape 3,71 g Aspartaamhape 1,45 g Leutsiin 1,28 g Arginiin 1,19 g Valiin 0,94 g Proliin 0,93 g Fenüülalaniin 0,90 g Alaniin 0,88 g Glütsiin 0,84 g
AMINOHAPETE JA VALGU PREPARAADID Toiduvalku tänapäeval eriti ei sünteesita, sest niisuguse toote hind oleks väga kõrge. Küll aga sünteesitakse nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste menetlustega üksikuid põhiaminohappeid ja nende teisendeid. Toiduainetööstusele vajaliku metioniini sünteesiks kasutatakse lähteainetena propüleeni, metanooli, vesiniksulfiidi ja ammooniumkarbonaati. Nii keemilise kui ka mikrobioloogilise sünteesi tulemusena saadakse glutamiinhape, mille erinevad soolad leiavad kasutamist lõhna- ja maitsetugevdajatena. Nii leidub toidu lisaainete loetelus glutamiinhape (E620), mononaatriumglutamaat (E621), monokaaliumglutamaat (E622), kaltsiumdiglutamaat (E623), monoammooniumglutamaat (E624) ja magneesiumdiglutamaat (E625). Kõik need lisaained on kasutusel kui lõhna- ja maitsetugevdajad. Need on ühendid, mis tugevdavad toidule omast maitset ja (või) lõhna.
valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia ja parfümeeriatööstustes. Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. SARAPUUPÄHKEL Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, IdaAasias ja Põhja Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik harilik sarapuu. Teda leidub leht ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel. Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel. Sarapuupähkel on valgu ja kiudainerikas. Tänu sellele annavad pähklid palju energiat.
mineraale; 1,6 g vitamiine. Energeetiline väärtus: 703 kcal/2,938 kJ. 7 Pistaatsiapähkel Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades. Ta sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Kasutamine toiduks: · Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlu kõrvale. 100 g pistaatsiapähklit sisaldab: 51,6 g rasva; 20,8 g proteiini; 16,4 g karbohüdraati; 2,6 g mineraale; 2,5 mg vitamiine. Energeetiline väärtus: 642 kcal/2,690 kJ. Kookospähkel Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit
ülitundlikel inimestel esile allergia. Et ülitundlikel inimestel võivad allergiat tekitada ka puhtsünteetiliste lisaainete hulka mittekuuluvad lisaained, siis tasuks teada ka teisi võimalikke allergeene: sorbiinhape (E200), sorbaadid (E201 E203), bensoehape (E210), bensoaadid (E211 E219), sulfitid (E221 E228). Soja suhtes allergilistele inimestele võib põhjustada vaevusi ka sojaubadest eraldatud letsitiin (E322). Harva võivad allergiat tekitada glutamiinhape (E620) ja glutamaadid (E621 E625). Soovitused Kasutage toiduks värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, millel ei ole muudetud nende esialgset keemilist koostist. Teadke toiduaineid, millele pole lubatud lisaaineid lisada. E-aineid pole töötlemata toiduainetes, loomse või taimse päritoluga emulgeerimata rasvades ja õlides ning piimas, koores, võis, hapukoores ja maitsestamata järelpastöriseeritud
valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes. Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Sarapuupähkel Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel. Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Tänu sellele annavad pähklid palju energiat. Samuti sisaldab B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.
Pidurdavad rasva rääsumist, kõrvallõhna teket, hapniku toime suhtes tundlike vitamiinide muutumist, pikendavad säilivust, soodustavad värvust, vähendavad nitroosoamiinide tekke võimalikkust. Takistavad toote toiteväärtuse langust 3. Stabilisaatorid, emulgaatorid ja paksendajad katavad vee ja rasvaosakesi vältides eraldumist struktuurist. Esindajad on toidufosfadid. Paksendajana jäävad sellisesse tüüpi karrageen. 4. Lõhna ja maitsetugevdajad 5. E620 glutamiinhape, E621 naatriumglutaminaat 6. Happesuse regulaator GDL glükoondeltalaktoon E575, lisatakse 0,50,7 %, lisatakse eesmärgiga alandada toote pHd Teistes tööstuse harudes kasutatavad lisaained. 1) Pagari ja leivatööstuses jahutöötlemisained, kergitusained 2) Kondiitritööstuses tehismagusained Karrageen E407 Karrageen on süsivesik, tihendav ja tarrendav agar agari taoline aine. Valmistatakse punavetikatest ja teda on
Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus. Dopamiin mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon. Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3
ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H). o COOH – karboksüülrühm. o Alfa-aminorühm – NH2. o Radikaal – R – kõrvalahel . Füsioloogilise pH juures on AH-d tsvitterioonid (puhverdamisvõimega): aminorühm protoneeritud karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis
banaane üksikasjalikult kirjeldati. 3. KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS Toitained Väärtus Toitaine 100 g kohta Vesi 74,91 g Kalorsus 89,0 kcal Valgud 1,09 g Lipiidid 0,33 g Tuhk 0,82 g Süsivesikud 22,84 g Sahharoos 2,39 g Glükoos 4,98 g Fruktoos 4,85 g Kiudained 2,60 g Tärklis 5,38 g Aminohapped Väärtus Aminohape 100 g kohta Glutamiinhape 152 mg Aspartaamhape 124 mg Histidiin 77 mg Leutsiin 68 mg Lüsiin 50 mg Fenüülalaniin 49 mg Arginiin 49 mg Valiin 47 mg Alaniin 40 mg Seriin 40 mg Glütsiin 38 mg Treoniin 28 mg Isoleutsiin 28 mg Proliin 28 mg Toiteelemendid
mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees.
puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu) · ebatavaline -peptiidside (isopeptiidside) · reaktiivne tioolrühm (-SH) väävliaatomi elektronstruktuur on reaktiivsuse aluseks (redoksreaktisoon jt) Glutatiooni biofunktsioonid · antioksüdant · stabiliseerib erütrotsüütide membraane · kaitseb Hb denaturatsiooni eest · kaitseb Hb oksüdeerimise eest (inhibeerib metHb teket)
Hariliku pistaatsia vili - pistaatsiapähkel on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades (Türgi, Iraan). Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale. 7 Kookospähkel Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi.
Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 Bentoniit E 558 Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 Rasvhapped E 570 D(-)glükoonhape E 574 Glükoondeltalaktoon E 575 Naatriumglükonaat E 576 Kaaliumglükonaat E 577 Kaltsiumglükonaat E 578 Raud(II)glükonaat E 579 Raud(II)laktaat E 585 4-heksüülresortsinool E 586 L(+)glutamiinhape E 620 Naatriumvesinikglutamaat E 621 Kaaliumvesinikglutamaat E 622 Kaltsiumglutamaat E 623 Ammooniumvesinikglutamaat E 624 Magneesiumglutamaat E 625 Guanüülhape E 626 Dinaatrium-5'-guanülaat E 627 Dikaalium-5'-guanülaat E 628 Kaltsium-5'-guanülaat E 629 Inosiinhape E 630 Dinaatrium-5'-inosinaat E 631
Asn(Asparagiin), Gln(Glutamiin), Thr(Treoniin), Cys(Tsüsteiin), Tyr(Türosiin) · Ionogeensete radikaalidega aluselised: Arg(Arginiin), Lys(Lüsiin), His(Histidiin) · Apolaarsete radikaalidega: Ala(Alaniin), Val(Valiin), Leu(eutsiin), Ile(Isoleutsiin), Met(Metioniin), Phe(Fenüülalaniin), Trp(Trüptofaan), Pro(Proiin) · Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp(Asparagiinhape), Glu(Glutamiinhape) Vakudel esinevad erinevad ruumilised struktuurid: primaarne- aminohappeine järjestus, sekundaarne- voltunud/heeliks, tertsiaarne- valgumolekuli kolmemõõtmelisus, kvaternaarne- oligomeerse valgu osamolekulide interaktsioon. Ruumilisi struktuure seovad nõrgad keemilised sidemed ja interaktsioonid. Ruumilise struktuuri lagunemist nim. denaturatsiooniks, mille käigus katkevad nõrgad sidemed (peptiidside säilub!) ning selle tagajärjel üldjuhul valgu lahustuvus väheneb ning valk sadeneb
a) Mikroorganismide võime toota suuri valgukoguseid b) Mikroorganismide kiire paljunemine c) Mikroorganismide kõrge nukleiinhapete sisaldus 10. Biotehnoloogiatööstuses on aegade jooksul välja töötatud meetodid kõigi aminohapete tootmiseks mikroobide abil. Milline järgnevast valikust on kõige enam toodetud aminohape: a) Tsüsteiin b) Asparagin c) Valiin d) Glutamiinhape 11. Kui ensüümide immobiliseerimiseks tahkele kandjale kasutatakse adsorptsioon meetodit, kas sellisel juhul on tegemist? a) Sisestamismeetodiga b) Kovalentse sidumisega c) Mittekovalentse sidumisega 12. Geneetiliselt modifitseeritud E. coli rakkudes kasutatakse tihti sinna sisestatud transgeeni transkriptsiooni kontrollimiseks trüptofaani operoni trp promootorit. Kui bakteri kasvukeskonnas on trüptofaani külluses, siis on trp promootor a) Aktiveeritud
Üritage leida lihtsalt selline koht, kust saaks hakata tekitama paarisahelat. Vaata seda väärakat joonist, see peaks aimu andma. 22.(118) Mis on valgu monomeerideks? Kõik valgud on polümeerid mille monomeeriks on aminohapped. 23.(119) Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Joonisel on toodud järgmised aminohapped valiin, türosiin ja siis glutamic acid ehk siis glutamiinhape(pole päris kindel kas tõlge on õige) 24.(120) Joonistage aminohappe üldine struktuur 25.(121) Milline on nimetatud aminohappe kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga (teine ph=7 juures neg. laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. ja 27
PISTAATSIAPÄHKEL Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades (Türgi, Iraan). 100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine. Energeetiline väärtus: 642 kcal/2,690 kJ. Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale. INDIA PÄHKEL India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Nagu nimigi ütleb on peamine kasvuala India. 100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg
22. . Mis on valgu monomeerideks? alfa aminohapped 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin Türosiin beeta-alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga?
paari moodustavad UA ja GC, tegemist on RNA struktuuriga, nii et ta on üksikahel. Üritage leida lihtsalt selline koht, kust saaks hakata tekitama paarisahelat. 22.(118) Mis on valgu monomeerideks? Kõik valgud on polümeerid mille monomeeriks on aminohapped. 25.(121) Milline on nimetatud aminohappe kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga (teine ph=7 juures neg. laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet./Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse
HN H2N CH3 OH OH Aktseptoriks on am.hape glutamiinhape. Reaktsiooni O käigus moodustub amiidside glutamiini am.rühma ja atsetüülrühma vahel. Amiidside on ka valkudes aminohappe jääke ühendav side (peptiidside). OH OH OH OH OH
· Pärsib glutamiini lõhustumist Glutamiin aitab ennetada külmetushaigusi Ennetada ületreeningu ohtu · Kestvatel koormustel kasutatakse spetsiaalseid Energiabatoonid Spordijoogid valgusisaldusega Ammoniaak kutsub esile väsimuse · Väsimus lihastes ja ajus · Tasakaaluhäired koormuse lõppfaasis · Kestval ja/või intensiivsel koormusel aitavad amoniaagisisaldust langetada Asparagiinhape, glutamiinhape ja arginiin Võtta kindlasti täpses koguses Min 10g lisaks tavatoidule 24t jooksul enne koormust · Aminohapete preparaadid, eri spordijoogid Nisuidud kõrge arginiini sisaldusega · Nisuidud 2,3 grammi 100g kohta · Võistluspäeva hommikul 50g nisuidusid · Lahjendatud lahjas piimas jogurtis puuviljamahlas Nisuidud - igapäevane toidulisand Aminohapped olulised just kestval koormusel
Glükoondeltalaktoon E 575 happesuse regulaator, kergitusaine Naatriumglükonaat E 576 sekvestrant Kaaliumglükonaat E 577 sekvestrant Kaltsiumglükonaat E 578 happesuse regulaator, tardaine Raud(II)glükonaat E 579 stabilisaator Raud(II)laktaat E 585 stabilisaator L(+)glutamiinhape E 620 lõhna ja maitsetugevdaja Naatriumvesinikglutamaat E 621 lõhna ja maitsetugevdaja Kaaliumvesinikglutamaat E 622 lõhna ja maitsetugevdaja Kaltsiumglutamaat E 623 lõhna ja maitsetugevdaja Ammooniumvesinikglutamaat E 624 lõhna ja maitsetugevdaja Magneesiumglutamaat E 625 lõhna ja maitsetugevdaja
AMINOHAPETE JA VALGU PREPARAADID Toiduvalku tänapäeval eriti ei sünteesita, sest niisuguse toote hind oleks väga kõrge. Küll aga sünteesitakse nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste menetlustega üksikuid põhiaminohappeid ja nende teisendeid. Toiduainetööstusele vajaliku metioniini sünteesiks kasutatakse lähteainetena propüleeni, metanooli, vesiniksulfiidi ja ammooniumkarbonaati. Nii keemilise kui ka mikrobioloogilise sünteesi tulemusena saadakse glutamiinhape, mille erinevad soolad leiavad kasutamist lõhna- ja maitsetugevdajatena. Nii leidub toidu lisaainete loetelus glutamiinhape (E620), mononaatriumglutamaat (E621), monokaaliumglutamaat (E622), kaltsiumdiglutamaat (E623), monoammooniumglutamaat (E624) ja magneesiumdiglutamaat (E625). Kõik need lisaained on kasutusel kui lõhna- ja maitsetugevdajad. Need on ühendid, mis tugevdavad toidule omast maitset ja (või) lõhna.
vahutamisvastane aine D(-)glükoonhape E 574 happesuse regulaator, kergitusaine Glükoondeltalaktoon E 575 happesuse regulaator, kergitusaine Naatriumglükonaat E 576 sekvestrant Kaaliumglükonaat E 577 sekvestrant Kaltsiumglükonaat E 578 happesuse regulaator, tardaine Raud(II)glükonaat E 579 stabilisaator Raud(II)laktaat E 585 stabilisaator L(+)glutamiinhape E 620 lõhna- ja maitsetugevdaja Naatriumvesinikglutamaat E 621 lõhna- ja maitsetugevdaja Kaaliumvesinikglutamaat E 622 lõhna- ja maitsetugevdaja Kaltsiumglutamaat E 623 lõhna- ja maitsetugevdaja Ammooniumvesinikglutamaat E 624 lõhna- ja maitsetugevdaja 28 Magneesiumglutamaat E 625 lõhna- ja maitsetugevdaja
H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu I CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5 Glutamiinhape pidavat mälu parandama, ei oska kommenteerida. Naatriumglutamaat annab toidule tugeva kanapuljongi maitse ja on kasutusel maitsetugavdajana Fenüülalaniinirikast toitu peavad vältima päriliku haiguse- fenüülketonuuria all kannatajad
H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu I CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5 Glutamiinhape pidavat mälu parandama, ei oska kommenteerida. Naatriumglutamaat annab toidule tugeva kanapuljongi maitse ja on kasutusel maitsetugavdajana Fenüülalaniinirikast toitu peavad vältima päriliku haiguse- fenüülketonuuria all kannatajad
Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba karboksüülrühm glutamiinhappel ja arginiinijäägil guanidiinrühm). Korduv lüli (-CO-NH-), mis esineb villas, on tekkinud aminohapete polükondensatsiooni tulemusel. H2N-CH-COOH R Villakiud on väga elastsed. Nad deformeeruvad kergesti (tõmbuvad rohkem
76. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org.ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Stabiliseerivad ka valke. Nt gamma-aminovõihape, glutamiinhape. 77. KCl kui osmoprotektor paljudel halofiilidel. Halofiilsetel bakteritel raku sees kõrge KCl sisaldus. Selle transport rakku nõuab vähe energiat, aga kõik raku komponendid peavad olema võimelised taluma kõrget soolasisaldust rakus. Selliste mikroobide rakusisesed valgud on happelised, et mitte soolaga välja sadeneda. 78. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuivus on mikroobide kõige suurem vaenlane, sest iga mikroob vajab elus püsimiseks
Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi ka puuvilja- ja juustusalatitesse, erinevatesse soolastesse ja magusatesse roogadesse. Pistaatsiapähkel Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale. 100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine. India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Kasvuala Indias. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline
ämblikuvõrk fiboriin veresooned elastiin imetajate kondid kollageen 52.Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri? a) röntgenkristallograafia b) tiitrimine c) sekveneerimine 53. Märkige iga aminohappe nimetuse juurde kas aminohape paikneb eelistatult valgumolekuli pinnal või sisemuses? (võivad olla erinevad aminohapped) Arginiin (väljas), isoleutsiin (sees), fenüülalaniin (sees), asparagiin (väljas), valiin (sees), glutamiinhape (väljas) hüdrofoobsed aminohappejäägid paiknevad reeglina valgu sisemuses ja hüdrofiilsed aminohappejäägid on reeglina eksponeeritud valgu välispinnale, kus nad on kontaktis veega. 54. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polüpeptiidahela osa b) sarnaste dihedraalsete nurkadega polüpeptiidahela osa c) teise polüpeptiidahelaga interakteeruv polüpeptiidahela osa 55. Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon?
Alaniin Ala Leutsiin Leu Arginiin Arg Lüsiin Lys Asparagiin Asn Merioniin Met Asparagiinhape Asp Proliin Pro Fenüülalaniin Phe Seriin Ser Glutamiin Gln Treoniin Thr Glutamiinhape Glu Trüptofaan Thp Histidiin His Türosiin Tyr Isoleutsiin Ile Valiin Val Glütsiin Gly Tsüsteiin Cys Valgu molekulide struktuur Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast.
r.10 - elektro n + elektro n cyt (F e 3+ ) 28 HOOC CH2 CH2 CH COOH Glutamiinhape Desamiinimine NH2 See on aminorühma eraldamine molekulist. α-Amino- glutamaadi dehüdrogenaas r.11 happe desamiinimisel inimorganismis tekib α-ketohape ja NH3
ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud). Asendamatud aminohapped: valiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, lüsiin fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan. 2)Mittetäisväärtuslikud valgud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Kehalise töö ajal, valkude lõhustumise tulemusena aeroobsel tööl. Asendatavad aminohapped: alaniin, arginiin, asparthape, histidiin, tsüsteiin, glutamiinhape, glutamiin, glütsiin, proliin, seriin, tauriin, türosiin --- Valkude ringkäik looduses: Maksas toimub aminohapete ümbersuunamine. Transamiinimine - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape Desamiinimine - eraldatakse üleliigne aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides Toiduvalkudest saadavate aminohapete kasutamine: MAKSAS :
vesi tõmmatakse rakkudest rakuvahelisse ruumi, sageli ka kõhuõõnde (astsiit tsirrooside ja kasvajate korral). 7. Vitamiinide deponeerimine ja süntees. Maksas deponeeritakse A, B12, D, E, K. D- vitamiini muutmine hormoonvormiks leiab aset maksas. 8. Ammoniaagi kahjutustamine. NH4 muudetakse: a) CO2 ühinemisel karbamiidiks ja viikase uriiniga välja, b) tehakse glutamiini, mis on lämmastiku depoo maksas ja ajus, c) NH4 seotakse -ketoglutaarhappega ja tekib glutamiinhape. 9. Rasvade metabolism. Maksas sünteesitakse kolesterooli ja fosfolipiide. Organismis ringlevad rasvhapped lähevad maksa, kus nad muudetakse triglütseriidideks ja need lipoproteiinideks, sel kujul saab neid vereringes transportida ja neid saab rasvkoerakkude membraanide juures uuesti rasvhapeteks muuta ja lipoproteiini lipaasi toimel rasvkoesse viia. Rasvhapetest saab maksas ka CoA-SH kaudu energiat toota. 8.4. Sapi koostis, ülesanded, teke ja väljutuse regulatsioon
Phe (F) sentn Ser (s) CH, Gln (O) treo n iin Thr (r) glutamiinhape Glu (E) t ru ptofa a n Trp (w) leutsiin (Leu) seriin (Ser) glutsiin cly (G) tsusteiin cys (c) histidiin His (H) tu rosiin Tyr (Y)
1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp · Antikehad, fagotsüüdid · Loomulikud mikroobikooslused. Kõige rohkem on: seedekulglas, suguelundis(naiste), nahas, limaskestas. Kaitse tagatakse: konkurentsi põhimõttel(bakterid hõivavad sobivad elupaigad); ja keemilised agresiivsete ühendite eritamisega(nt. Piimhape, vesinikferrosiid, tsükliline glutamiinhape). 2. Täiendav · Vaktsineerimine · Antibakteriaalne ravi, selle põhiliseks esindajaks antibiootikumid. Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?: · Väiksed mõõtmed · Kiire paljunemine · Vastupidavad äärmuslikele tingimustele · Väga erinevate C(süsinike) allikate kasutamine · Eritüübilised energia hanke viisid on bakteritel · Võime moodustada spoore, mis säilitavad eluvõime üli pikaks ajaks.
hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped : Mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped – glütsiin, alaniin, valiin, lautsiin, proliin, isoleutsiin, fenüülalaniin, metioniin. Polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped – seriin, treoniin, tsüsteiin, asparagiin, glutamiin, türosiin, trüptofaan. Happelise külgahelaga aminohapped – asparagiinhape, glutamiinhape. Aluselise külgahelaga aminohapped – histidiin, lüsiin, arginiin. 14 Maris Kallus KKS 2010 5. Spetsiifilised (mittekodeeritavad) aminohapped: 4-hüdroksüproliin, 5- hüdroksülüsiin, 3-metüülhistidiin: 4-hüdroksüproliin ja 5-hüdroksülüsiin, mis kuuluvad peamiselt sidekoes esinevate valkude
vaid vabanevad kehavalkude lagundamise käigus. Mäletsejalised kasutavad vatsa bakterite kaasabil ka mittevalgulist lämmastikku (karbamiidi ja ammoniaaki). Bioloogiliselt väärtuslikud on need valgud, mille koostises olevate aminohapete vahekord on organismi jaoks kõige soodsam. Mõningaid aminohappeid sünteesib organism ise, neid nimetatakse asendatavateks. Siia kuuluvad näiteks alaniin, seriin, proliin, glutamiinhape, asparagiinhape, glütsiin, glutamiin. Osa aminohapetest peab aga organism kindlasti saama toiduvalguga: need on asendamatud aminohapped. Nende hulka kuuluvad näiteks lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin. Histidiin ja arginiin on osaliselt asendatavad (sünteesikiirus organismis väike), tsüsteiin ja türosiin aga tinglikult asendatavad (sünteesitakse organismis asendamatutest aminohapetest metioniinist ja fenüülalaniinist).