Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loeng V (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju valku peab toidus olema?

Lõik failist

6.3. Valgud .
6.3.1. Mis on valgud , mis ülesanded neil organismis on
organismis ~15 kg, ~45% kuivainest.
  • Koosnevad 20 erinevast aminohappest
  • Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid
  • Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest
  • Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid )

Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist
( AUKSOTROOFID ) – vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu ).
Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti.
Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest
minutist kuni aastani)
Vabade aminohapete fond (~30 g):
  • Toiduvalgud
  • Koevalkude hüdrolüüs (80 %)
  • Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 – 50 g valku
  • Aminohappeid veres 35 – 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l

Valkude seedimine on energiamahukas protsess:

  • vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme.
  • Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat
  • Aminohapped imenduvad spetsiifiliste valguliste kandjate abil – erinevad aminohapped võivad üksteisega kandja pärast konkureerida: Gly—Ala—Ser—Cys, Val—Leu—Ile—Phe, Lys—Arg, Glu—Asp.
  • Aminohapete imendumine seedekulglast ja transport rakku on seotud γ-glutamüülitsükliga.
  • Peale selle toimub ka imendumine difusiooni teel

6.3.2. Kui palju valku peab toidus olema?
  • 10 – 15 (10-20%, Zilmer ) % toidu energiast peaks saama valkudest
  • ~60 g päevas

Uuringud on näidanud, et vähese rasvasisaldusega toit suurendab AH
ja nende laguproduktide eraldumist organismist uriiniga, s.o.
suurendab valguvajadust.
Üldjuhul ei ole mõtet üle 15 % energiast valguga saada.
Liigne valk:
  • Väljutab Ca
  • Kahjustab neerusid ja maksa (hüpertroofia)

Valgudefitsiit.
  • Kwashiorkor (esimene laps kördile kui teine sünnib) – toiduvalgu vähesusest põhjustatud lastehaigus – nahk ruuge kasvu seiskumine, maksa- ja seedehäired, seedeensüümide süntees väheneb, valku saadaks veelgi vähem kätte.
  • Marasmus – valgu ja energiavaegus, sarnane eelmisega , areneb ketoos ja atsidoos, immuunsüsteem nõrgeneb.
  • Krooniline mõõdukas valguvaegus – immuunsüsteemi nõrgenemine. NB! Taimetoitlus, prof . Põld.

Valguallergia - hüpersensitiivne reaktsioon , kui lõhustumata
valgumolekul satub verre (
toiduvalgud moodustavad keto - ja
aldosuhkrutega seedetraktis konjugaate, mis ei hüdrolüüsu, kuid
imenduvad verre)
  • Pähklid, üle 40 % toiduallergiatest
  • Munad 10-15 %
  • Piim 14 -18 %
  • Sojaoad 9 – 12 %
  • Nisu, kanaliha , molluskid harvem

Allergiat võivad põhjustada isegi õunad. On uuritud õuna koores asuvat lipiide transportivat valku, mis võib põhjustada allergiat.
Jälgiti histamiini taset veres. Histamiin on peamine ühend, mis
Loeng V #1 Loeng V #2 Loeng V #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suslu Õppematerjali autor
Valgud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Referaat valgud

Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab mei

Toiduainete õpetus
thumbnail
16
docx

Aminohapete metabolism

1. Valkude seedimise ja imendumise põhiaspektid Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: • lõhustada valgud imenduvateks aminohapeteks, • kaotada valkude antigeenne struktuur, • kindlustada vabade aminohapete fondi täienemist ja lämmastiku tasakaalustatud bilanssi. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad protea

Keemia
thumbnail
20
doc

Referaat: Valgud

Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid .........................................................................................

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Loeng IV

6.2. Lipiidid 6.2.1. Mis on lipiidid Mõiste lipiidid ei ole päris identne mõistega rasv. Mõiste lipiidid haarab endasse kõik loomorganismile iseloomulikud hüdrofoobsed vees lahustumatud ained. Rasva all mõistetakse looduslikke triglütseriidide segusid (loomarasvad, või, taimeõlid) ja triglütseriidid e. triatsüülglütseroolid on glütserooli estrid rasvhapetega. ~95 % toidu lipiididest on triglütseriidid. Ülejäänud toidu lipiidid on nendega kaasnevad rasvlahustuvad vitamiinid, steroidid ja pindaktiivsed, emulgeerivad lipiidid. Inimese kehamassist moodustavad lipiidid ~15 % (saledatel 8-12, tüsedatel 20-25 %). Nälgimise korral jätkub neist 5-7 nädalaks. 6.2.2. Tarbimissoovitused · Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast, (varasem soovitus 30-32%) · kusjuures rasvhapete osa koguenergiast on 28%, · seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-rasvhappeid mitte üle 2

Inimese toitumisõpetus
thumbnail
19
doc

Biokeemia

31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine

Biomeditsiin
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
thumbnail
18
doc

Biokeemia

Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg päevas) täidavad biofunktioone va

Biokeemia
thumbnail
30
pdf

Valgud

Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks 56-63% n

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun