rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid
Rasvkude Soe, niiske, Fe hüdrolüüs vabad rasvhapped Kõrgemad rasvhapped on maitseta, või (C4)- ja kaproonhape(C6) haisvad ja mõrudad. Vabad rasvhapped oksüdeeruvad kergesti rasva rääsumine. Praadimisel põhjustavad vabad rasvhapped rasva suitsemise madalamal temperatuuril kui värske rasva korral (värske searasv suitseb 220 oC juures, hüdroluusunud rasv 160-180 oC juures. Maks Täisväärtuslikud valgud Vit.A kuni 30 mg%, lihas 0,02 mg% Vit B12 Vit B1, B2, PP, B6 jt. Kolesterooli palju: Kolesteroolisisaldus 100 g toiduaines: MAKS 270-438 mg (kalamaksas üle 700 mg) NEERUD 300-1125 mg KANAMUNA 570 mg MUNAPULBER 2005 mg STAURIID 400 mg Kondilihamass rõhu all kontidelt surutud liha, linnulihamass võib sisaldada ka nahka. Võib sisaldada kuni 1% väga peent kondipuru 0,5-3% kondiüdi, mis on Ca, P ja Fe rikas ja sisaldab PUFA
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist · 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus olema kiudaineid 6.1.3. Sü
Sellise hulga alkoholi tarbimisel kaob alkoholi mõju 3-5 tunni möödudes. 2. Põhimõisted Toit Toiduaine produkt või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida (kapsad, liha, puuviljad jne.) Toitaine toiduaine üksikkomponent, teadud keemiline ühend või ühendite grupp, mida organism kasutab ainevahetuses (süsivesikud, mineraalained...) Makrotoitained (põhitoitained) toitained, mida vajatakse suuremal hulgal, grammides: Valgud Süsivesikud (sahhariidid) Lipiidid (rasvad) Vesi Mikrotoitained toitained, mida vajatakse vähesel hulgal, milli- või mikrogrammides Vitamiinid Mineraalained Mikroelemendid Bioelemendid 27 keemilist elementi, mis on elussüsteemide talitluses hädavajalikud. Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S (üle 1% kehamassist). Makrobiogeensed elemendid valdavalt ioonidena esinevad Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- .
kudedesse ja avaldub tursetena. Ka kestev valgudefitsiit võib põhjustada vee kogunemise kõhuõõnde ja jalgadesse, vee jaotus kudede ja vereplasma vahel on häiritud. 6.4.3. Vee eritumise regulatsioon. Kudede veehulk sõltub rakkudes ja rakuvälises vedelikus olevast K+ ja Na+ sisaldusest. Vee eritumist reguleerivad hormoonid: Vasopressiin e.antidiureetiline hormoon Mineralokortikoidid (aldosteroon) Vereplasma valgud Rohke mineraalaineteta vesi tekitab nn. veemürgituse (eriti vähese toidu või nälja korral): rakuväline vedelik lahjeneb, vesi tungib osmoosi tõttu rakku- mehhaanilised vigastused, eriti närvisüsteemis. OSMOOTSE RÕHU TÕUS | ANTIDIUREETILINE HORMOON | | SUURENEB VEE REABSORPTSIOON PRIMAARSEST URIINIST
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised
Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülejäänud vesi on rakuväline vesi ( veri, lümf, pisarad, tatt).Vesi reageerib reaktsioonis, orgaaniliste ainete lammutamisel tekib vesi, vesi on keskkonnaks kus toimuvad reaktsioonid. b) Süsivesikud, meie toidus on ca 70% süsivesikuid, meie organismis 1% glükoosi(veres) ja glükogeeni(maksas - loomne tärklis) näol. Me toitume põhiliselt süsivesikutest. c) Valgud. Inimkehas 16-17% valku, oleneb organismi vanusest. Kõige tähtsamad orgaanilised ained kehas. Organismis on ca 100 erinevat valku, mida sünteesitakse kehas. Raku tsütoplasma, epiteelvalk, translatsioon on kehas väga hästi determineeritud, et me ei saa muuta valgu koostist. d) Lipiidid.Inimese organismis 15-25%. On varuenergiaks. Rasv on organismi kõige ebapüsivam ühend, erinevad rasvad moodustavad rakumembraane, mitmeid hormoone, on ka varuainena talletatud. Lihasvalgud
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Kõhunääre – kõhunäärme ensüümid rasvade, valkude ja süsivesikute lõhustamiseks. Funktsioonid: Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline purustamine ja toitainete keemiline lagundamine: Süsivesikud amülaas ja kõhunäärme ensüümid glükoosiks Valgud pepsiin ja kõhunäärme ensüüm trüpsiin aminohapeteks Rasvad sapp ja kõhunäärme ensüüm lipaas rasvhapeteks ja glütserooliks. Peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi. Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel ning seedimatutest jääkidest väljaheite moodustamine ning kehast väljutamine
annaabi.ee 
10 punkti
~ 3 lehte
35 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid