Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aminohapped (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
3

Aminohapped


. .
Ained, mille molekul sisaldab aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH)
Füüsikalised omadused on üsna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke võimaluse tõttu (nii NH kui OH) on nad vähelenduvad ja suhteliselt hästi vees lahustuvad. Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem
Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino-
3.() 2.() 1.
H2N-CH2-CH2-COOH 3- aminopropaanhape (vanemas kirjanduses -aminopropaanhape)
Valkude koostisse kuuluvate aminohapete korral kasutatakse triviaalnimesid ja neist tuletatud kolmetähelisi lühendeid. Sageli leiduvaid aminohappeid on pisut üle 20 ja nad on kõik
2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH
I
R
Mõned näited
H2N - CH- COOH
I
H
2-aminoetaanhape
Glütsiin
Gly
H2N - CH- COOH
I
CH3
2-aminopropaanhape
Alaniin
Ala
H2N - CH- COOH
I
CH2SH
2-amino-3-merkaptopropaanhape
Tsüsteiin
Cys
H2N - CH- COOH
I
CH2-CH2-COOH
2-amino-1,5-pentaandihape
Glutamiinhape
Glu
H2N - CH- COOH
I
CH2- C6H5
2-amino-3-fenüülpropaanhape
Fenüülalaniin
Phe
Glutamiinhape pidavat mälu parandama, ei oska kommenteerida. Naatriumglutamaat annab toidule tugeva kanapuljongi maitse ja on kasutusel maitsetugavdajana
Fenüülalaniinirikast toitu peavad vältima päriliku haiguse- fenüülketonuuria all kannatajad.Sisaldub teda ka sünteetilistes magustites ( karastusjookidel hoiatus "contains Phe")
Keemilised omadused
Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni) -COOH -COO- + H+
Aminorühm on aluseliste omaduste kandja see tähendab prootoni aktseptor (seob vesinikiooni)
-:NH2 + H+ -NH3+
Aminohapetel on seega, nii aluselisi, kui happelisi omadusi nad on amfoteersed
Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud
bipolaarne ioon , mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada.
Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH
(H2N-CH2-COOH H3N+- CH2 - COO- )
Happena reageerivad aminohapped

H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat
või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat

H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5
  • ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed

Alustena reageerivad aminohapped
  • hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused

H2N-CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH)
Peptiidne (amiidne) kondensatsioon
Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus
H O H O
I II I II
- N - H + H - O - C - HOH + ---- N ------- C ----
ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC - -NH - CO- + H2O
rühmitust -CONH- ( või -NHCO- vahet ju pole ) kutsutakse peptiidseks rühmituseks ja
C - N sidet peptiidses rühmituses kutsutakse peptiidsidemeks
Ala + Gly = H2O + Ala-Gly (alanidoglütsiin)
H2N-CH(CH3) -COOH + H2N-CH2 -COOH H2N-CH(CH3) -CONH-CH2 -COOH + HOH
Gly + Ala Gly-Ala (glütsiidoalaniin)
H2N-CH2 -COOH + H2N-CH(CH3) -COOH HOH + H2N-CH2 -CONH-CH(CH3) -COOH
Mõlemas dipeptiidi molekuli otsas säilivad funktsionaalsed rühmad ja reaktsioon võib jätkuda.
saaduseks on polüpeptiid. Kuna peptiidne rühmitus on praktiliselt sama koostisega, kui
amiidrühm ( -CONH2 ; - C = O )
I
NH2
Nimetatakse selliseid aineid ka polüamiidideks. Polüpeptiidide all mõeldakse enamasti mitme erineva aminohappe looduslikke polümeere - valke jmt. Polüamiidide all mõeldakse
tavaliselt ühe aminohappe sünteetilisi polümeere ( nailon, kapron ,...).
Inglise keeles eelistatakse terminit polüamiid, mitmetes teistes keeltes polüpeptiid
aminokapronhappe (6-aminoheksaanhappe) polükondensatsioon algab järgmiselt
H2N-(CH2)5-COOH + H2N-(CH2)5-COOH H2O + H2N-(CH2)5-CONH-(CH2)5-COOH
Protsessi jätkudes tekib polümeer - kapron
Juba dipeptiidi stuktuurivalem on üsna " kohmakas ". Tegelikult kirjutatakse valkude struktuure üles kolmetäheliste lühendite abil, on oluliselt ülevaatlikum. Allpool on kujutatud oktapeptiidi, aga valgus võib olla sadu aminohappejääke , sruktuurivalem võtaks meeletult ruumi ja poleks ülevaatlik
H2N-[-CH -CONH-CH -CONH-CH-CONH-CH -CONH-CH -CONH-CH -CONH-CH -CONH-CH -]-COOH
I I I I I I I I
R R R R R R R R
Aminohapped #1 Aminohapped #2 Aminohapped #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siret091 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive

Orgaaniline keemia
Karboksüülhapped
4
doc

Karboksüülhapped

KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas

Keemia
TÜ biokeemia õpik
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Madala reaktsioonivõime (üldise keemilise inertsuse) tõttu kasutatakse vaseliini paljude salvide alusena. Etaani derivaat etüülkloriid CH3 (kloroetaan) (CH3CH2Cl) leiab kasutamist lokaal-anesteetikumina. Valiin Paljud inimorganismis esinevad bioaktiivsed molekulid on vaa- (asendamatu aminohape) deldavad alkaanide derivaatidena, nt aminohapped (alaniin, valiin jne, joon. 2), küllastatud rasvhapped (palmithape, stearhape jne, joon. 3) jt. 5 Küllastamata alifaatsed orgaanilised ühendid Jo o n . 3 Sisaldavad vähemalt ühte kaksiksidet (-C=C-) või kolmiksidet. Kaksiksidet sisaldavaid süsivesinikke nimeta-

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 ­ aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH ­ aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: R­NH2 + HCl R­NH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 ­ aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH ­ aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: R­NH2 + HCl R­NH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti.

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 ­ aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH ­ aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: R­NH2 + HCl R­NH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti.

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

tähistada ka eesliitega amino­. Näited: CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaan, H2N — CH2 — CH2 — OH – aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng δ­. Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3+ Cl­. 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev δ­ väiksem kui O­l ja sellepärast on amiinidel H­ sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun