TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .........................................................
Malthus järeldas, et rahvaarvu maksimum omab mingit välist piirangut, milleks on piisava toiduvaru ja muu eluks vajaliku olemasolu - tootmisvõime. Ilma piiranguteta kasvab populatsioon geomeetriliselt (s.t mitmekordistub iga põlvkonnaga). Põllumajandusele toetuv majandus sai piiratud maa tõttu kasvada parimal juhul ainult lineaarselt. Kõnealust fenomeni käsitleb Malthuse kaasaegse majandusteadlase David Ricardo sõnastatud kahaneva piirtootlikkuse seadus” 5. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth). Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile, nad ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik stsenaarium:
Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui Malthuse eluajal. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Roomas 1968 asutatud mõttekoda, mis uurib globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikustsenaariumeid. ,,Kasvu piirid" raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et samal viisil jätkates on aastaks 2000 loodusvarad ammendatud. Näidetena esitati Araali mere kalavarude ammendumine. Lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti.
03.1996 - ) * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) * Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn * 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X
· 19921995 Riigikogu aseesimees · 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister · 20012004 Tallinna linnapea · märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees · 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea 6 Raamatud · 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. · 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. · 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. · 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn · 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. · 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. · 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn · 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn · 1990 Kõned, Tallinn
dotsent. Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Edgar Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987. aastal sai Edgar
eriti alla jääda suurele sõjale. Mittelineaarsetes süsteemides aga seda kliima kahtlemata on peituv võimalus väga suurteks muutusteks väga väikese välise häirimise järel3on sirgjoonelise proportsionaalse põhjustagajärg mõtteviisi omandanud inimestele raskesti mõistetav. Süsinikdioksiidi juurdekasvu soojakraadideks rehkendamine tundub neile hoopis loomupärasem. Sellepärast sobivadki tulevikustsenaariumid, et millal tuleb Eestis paras aeg tatrakasvatuseks ja millal võibolla saabub koguni sojaoa ajastu. Päriselt oleks lähitulevikus soojakraadidega seoses samavõrra põhjust karta Gröönimaa jää suuremast sulamisest tingitud häireid PõhjaAtlandi soojakonveierile, mis võiksid tekitada äsja olnust karmima "väikese jääaja". Mõned uurijad peavadki praegust jäävaheaega pikaks DansgaardiOeschgeri tsükliks
SIIS teiselt poolt vajavad tuge ja suuniseid need, kellele inglise keel on kas teine keel või võõrkeel. SEST Neid inimesi on aga palju kordi rohkem kui emakeelseid kõnelejaid. SIISKI Emakeelsetel kõnelejatel on hirm, et hakkavad tekkima uued standardid, mida nad ei suuda enam mõjutada. SEETÕTTU Inglise keele tulevikustsenaariumid on seetõttu põnev teema. XX sajandi tuntuim Briti keelekasutuse normija on Henry Watson Fowler (1858-1933). Tema koostatud ,,Dictionary of Modern English Usage" (,,Nüüdisinglise keele kasutuse sõnaraamat"; 1926) on möödunud sajandi olulisimaid keeleraamatuid. KUIGI Kuigi Fowleri käsitlus on paljuski subjektiivne ja moraliseeriv, SIISKI on see raamat ajaproovile üllatavalt hästi vastu pidanud.
Aastast 1982 oli ta dotsent. Savisaar oli 19801985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 19881989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes "Edasi" IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte".
10.2016 Kasutatud kirjanduse loetelu vormistus 2 · Konverentsiettekanne: Mõis, V. (1999). Kodutute hoiakud Tallinna linnavõimude suhtes. 7. Linnauringute Aastakonverents, Tallinn, Eesti, 19.01 20.01. · Teise üliõpilase BA või MA töö: Kuusk, U. (2004). Osalusdemokraatia erakonnas Res Publica. (Avaldamata bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, Politoloogia osakond, Tartu. · Raport, dokument internetist: Terk, E. (1999). Eesti tulevikustsenaariumid. Tallinn: Eesti Tulevikuuuringute Instituut. Võrgulehel http://www.tuleviku-uuringud.ee/erl345/ (28.02.2012) · Andmebaas internetis: Eurostat (2005). Võrgulehel http://epp.eurostat.cec.eu.int (01.03.2005). · Intervjuu (kui pole tegemist anonüümse intervjuuga). Kübar, U. (2007). Intervjuu EMSL juhataja Urmo Kübaraga. Tallinn, 11.12.2007. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 43 Kasutatud allikad - õigusteadused
Näiteks on normaalne reaktsioon kaotusele kurbus või südamevalu. Normaalne kurbus lõpeb tavaliselt hingehaavade paranemisega. Pessimism ei võta meilt kindlat pinda jalge alt ning meie enesehinnang jääb samaks. Teine võimalus: meie mõttetegevus võib stressirohkes olukorras olla moonutatud äärmiselt negatiivsel ja pessimistlikul moel. Need tunnetushäired on: · ebarealistlikult negatiivne ettekujutus endast, olukorrast ja kõigest toimuvast, · äärmiselt pessimistlikud tulevikustsenaariumid, · võimetus mõelda olukorra positiivsetele külgedele. Kui inimene hakkab tegema mõtlemises ja tajumises selliseid vigu või moonutusi, on tulemuseks: · ääretu pessimism, · enesehinnang langeb, kaob lugupidamine enda vastu, · destruktiivsed tunded, mis süvendavad enesehaletsust ja kurvameelsust ning takistavad paranemist. Just sellised tunded juhatavad sisse nn depressiivse protsessi, mis viib tervenemise asemel üha mustemasse masendusse.
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid.
.........................41 10.2. TEISED GALAKTIKAD................................................................................. 42 11. TUMEAINE....................................................................................................... 44 12. SUUR PAUK..................................................................................................... 45 12.1. SUURE PAUGU TEOORIA KRONOLOOGIA...................................................46 13. UNIVERSUMI EVOLUTSIOON JA TULEVIKUSTSENAARIUMID.............................48 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 49 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 50 LISAD.................................................................................................................... 51 SISSEJUHATUS 3
Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia „Agenda 21” ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Paljud riigid ongi seda soovitust järginud ja analüüsinud järgmise 20–30 aasta võimalikke arenguteid. Strateegia põhineb hetkeolukorra teaduslikul analüüsil, millest lähtudes tulevikustsenaariumid luuakse. Reeglina pakutakse välja mitu alternatiivset teed, näidates ära igaühe tugevused ja ohud. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 ja mitmeid teisi. 18 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
Uurimuse ``Kasvu piirid'' (The Limits to Growth), aluseks on globaalse arengu matemaatiline mudel World 3, milles tollal vaid 28 aastane Dennis Meadows käsitles maailma kui keerulist süsteemi, mida on võimalik imiteerida matemaatilise modelleerimisega. World 3-s uuriti industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute tooraineressursside ammendumise ning keskkonna saastumise tagajärgi (Valt, Savisaar. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, 1983). Arvestuses kasutati näitajaid: R looduslikud ressursid, P - rahvaarv, * - keskkonna saastatus, f - ühe inimese kohta aastas tulev toiduhulk, $ - tööstustoodang ühe inimese kohta Mudelist oli näha, et umbes XXI sajani alguseni jätkuks senine kasv, pärast 2030. aastat saabub aga väga kiiresti rahvaarvu ja toodangu järsk vähenemine ning keskkonna saastatuse järsk suurenemine. Miks
4. Pöörlevas kettas hakkasid tekkima tihendused – nn protoplaneedid, kusjuures tihedam materjal koondus tähele lähemale, kergem aga sellest eemale (sama toimus protoplaneetide kuudes) 5. Tähe kiirgus „puhastas“ süsteemi üleliigsest materjalist – algsest väljaspool tähte asunud massist jäi alles vaid 1/1000 6. Süsteem stabiliseerus ja jahtus – kokku kulus selleks 50 … 100 miljonit aastat. Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid- Universumi praegust vanust hinnatakse ca 14 miljardile aastale, keskmine temperatuur 2,7K, (nähtava osa) läbimõõt 93 mlrd valgusaastat. NB! Universumi väga varajases staadiumis toimunud arengu kirjeldamiseks on kasutusele võetud „inflatsioonilise arengu etapp“ – see on ajavahemik, mille jooksul Suures Paugus tekkinud ruum paisus valguse kiirusest kiiremini, mistõttu pole meil lootuski vaadelda Universumi äärealasid.
Lühidalt: Tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendi- nõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimehe
sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni
ettekandjad). Isikuteenuste osutajate heaolu sõltub palju kliendi rikkusest. Sümboolne-analüütilised teenused. Nõuavad tegijalt probleemilahenduse oskust; tippspetsialistid, teadlased, arhitektid, insenerid. Võin olla nt Kanadas ja projekteerida Taisse maju. Töötaja on vaba paiknemaks seal, kus talle sobib. See grupp saab majanduse õitsengust kõige rohkem kasu. Tulevikustsenaariumid: 1) Nulltulemusega natsionalism mõned riigid ei taha globaliseerumisega kaasa minna, kaitsevad oma turgu ja inimesi. Riik toetab oma majandust. See meeldib liinitöölistele, vb ka isikuteenindajatele. Kasumit on aga vähe ja pikas perspektiivis ei ole selline süsteem jätkusuutlik. 2) Kosmopoliitsus väga rahvusvaheline, täiesti vaba turu idee. Toota seal, kus saab väga odavalt. Eesmärk on palju kasumit. See süsteem sobib hästi sümbool-analüütiliste teenuste
kaotusele kurbus või südamevalu. Normaalne kurbus lõpeb tavaliselt hingehaavade paranemisega. Pessimism ei võta teilt kindlat pinda jalge alt ning teie enesehinnang jääb samaks. Teine võimalus: teie mõttetegevus võib stressirohkes olukorras olla moonutatud äärmiselt negatiivsel ja pessimistlikul moel. Need tunnetushäired? on: ebarealistlikult negatiivne ettekujutus endast, olukorrast ja kõigest toimuvast, äärmiselt pessimistlikud tulevikustsenaariumid, võimetus mõelda olukorra positiivsetele külgedele. Kui inimene hakkab tegema mõtlemises ja tajumises selliseid vigu või moonutusi, on tulemuseks: ääretu pessimism, enesehinnang langeb, kaob lugupidamine enda vastu, destruktiivsed tunded, mis süvendavad enesehaletsust ja kurvameelsust ning takistavad paranemist. Just sellised tunded juhatavad sisse nn depressiivse protsessi, mis viib tervenemise asemel üha
annaabi.ee 
