· Inimtegevuse tagajärjel moodustunud ained, esemed või nende jäägid. JÄÄTMETE LIIGID · Biolagunevad jäätmed. · Ohtlikud jäätmed. · Taaskasutuses jäätmed. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED MIKS ON SEE TEEMA PROBLEEMIKS SAANUD? · Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN" · Kairos olev linnaosa kuhu inimesed kes seal elavad koguvad prügi. · Nad sorteerivad selle ja peale seda kas müüvad maha või taaskasutavad ise. LAHENDUSED
Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud? Kuhu toimub prügi matmine? Prügimäe kõrgus on piiratud. Prügi maetakse püsijäätmetesse. Maa ala on saastatud ning sellele pinnasele on väga keeruline midagi ehitada. Kuidas on Euroopas prügimajandus arenenud, millised on arengusuunad? Mõndades riikides on prügimäed üldse keelatud Inimesed tarbivad palju ja sellest tekib palju prügi, mida ei ole hiljem kuhugi laduda Kuidas on Eestis toimunud prügimajanduse areng (plussid ja miinused) Eestis ei ole nii palju elanikke , kes tekitaksid palju prügi Taarat saab ära anda raha eest , et inimesed ei viskaks seda ära vaid saadaks taaskasutusse Sain teada , et rehvid lähevad taaskasutusse ja neid saavad tavalised inimesed prügilasse tuua täiesti tasuta
õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub
tarbimise ja tootmise suurenemisega. Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk , kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. Toidujäätmed ja paberi lagundavad looduses leiduvad bakterid mullaks. Aina rohkem ja rohkem on kasutusel tehismaterjale nagu näiteks kilekotid, konservikarbid ja plastikpudelid. Nende looduslik lagundamine võtab aega sajandeid. Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. 2. Prügimäed Linnade ümber on ja tekib aina juurde prügimägesid. Prügimägede all olev pinnas on väga saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid ning kui pikka aega järjest sajab vihma, siis tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Prügi lagunemise tulemusena tekib palju gaasilisi ühendeid, mis levitavad prügimäe ümber mittemeeldivat lehka.
Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu. Kõik toidujäätmed, mis jäävad üle tuleks visata komposti hunnikusse. Nt: mandariini koored, lehed, sõnnik jne. Komposti hunniku võib ka teha kasti sisse. Kompost on looduslik väetis taimedele. Jäätmeprobleemid Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnasepöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik
Algupäraselt looduslik nähtus Hädavajalik maakera elustikule Maa keskmine temp. oleks -18°C praeguse +15°C asemel Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiin CO2 fossiilsed kütused lubja tootmine Tähtsamad kasvuhoonegaasid Metaan CH4 Maagaasi põhikomponent Koduloomade väljaheidetes Prügilad Sood ja rabad Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüsteemid Õhukonditsioneerid Tulekustutusseadmed Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid
Jäätmeprobleemid esitlus Probleemi põhjused · Rahvastiku arvu suurenemine · Tarbimise ja tootmise suurenemine · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu Tagajärjed · Linnade ümber kasvavad prügimäed · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega Mida saab ette võtta? · Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega · Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni · Eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks Meil Eestis · Umbes 300 prügilat
statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik • Vulkaanid Happevihmad • Vihm mis on happeline, sisaldab väikeses koguses vesiniku ioone (väike pH) • Keskkonnaprobleem - kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Õhku pääseb väävedioksiid ja lämmastikoksiid mis reageerivad vesinikumolekulidega. • Elektrigeneraatoritest, tehastest
kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Prügi metsa all Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele
kemikaalid imenduvad pinnasesse, kust nad leiavad tee juba meist toiduahelas allpool olevatesse organismidesse. Võimatuna ei näi ka mõte, et paarikümne aasta pärast upume täielikult oma prügi sisse. Itaalia kirjanik Italo Calvino on oma novellis ,,Uuenevad linnad 1" kirjeldanud utoopilist Leonia linna, mis sünnib iga päev uuesti, kuna iga päev võtavad tema elanikud kasutusele uhiuued tarbekaubad ning vanad visatakse minema. Prügimäed ümbritse- vad linna igast ilmakaarest ning tõenäoliselt ujutab Leonia rämps peagi üle kogu maailma. Selline vaade tarbimisühiskonnale ei ole reaalselt nii eluvõõras, kui võiks loota. Juba praegu toodavad inimesed ohtralt prügi ja otsa hakkavad lõppema kohad, kuhu tekitatud jäätmehulki panna. Me ei mõtle ka selle peale, et kunagi on meie lastel vaja elama asuda samasse räpa- sesse maailma, mida me praegu nii innukalt risustame, kuna inimene peab ikka tähtsamaks
Prügi Sandra Haar 11.Klass Kanepi Gümnaasium Prügi Probleemid Kaasaegsed prügilad Sorteerimine Prügi kui energiaallikas Lahendused Probleemid Prügi- tarbimise ja tootmise tagajärg. Plastik- laguneb looduses aeglaselt, kuni 500 aastat. Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO 2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügilad Sorteerimine Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Prügisaar Vaikses ookeanis Prügikeeris, mis koosneb mereprahist, asub Vaikses ookeanis, Texase suurune. Vedel segu mereveest, planktonist ja p...
Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne liigi isendeid oleks liiga palju, siis nad lihtsalt võivad mõne nõrgema liigi ära kaotada
ei kõdune. Anumad mida saab taaskasutada tuleks saata taaskasutuskeskustesse. Paljud inimesed põletavad prügi aga see on keskkonnale väga kahjulik kuna tahked ained, mida sa põletad muutuvad gaasiliseks ja see kahjustab õhku mida me hingame. Hulgaliselt on kasvanud ka inimeste arv, kes põletab autokumme, see ju saastab õhku jubedalt, inimesed peaksid lõpetama enda jäätmete põletamise. Isegi prügimäed on kahjulikud, kuna sinna viiakse toidujäätmeid ja neis elutsevad putukad levitavad edasi baktereid. Vedelikud ja vihm aitavad bakteritel maasse imbuda, see soodustab ka põhjavee roiskumist. Et seda ära hoida tuleks enda prügi alati ära sorteerida ja tuleks valada välja anumatest toidud ja vedelikud, see kindlasti vähendaks bakterit levikut. Mina arvan, et mida rohkem jäätmeid sortida ja taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid
Keskkonnareostus ja selle vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasu...
*Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. *Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu. Pilt looduslikult lagunevast jäätmest *Kõik toidujäätmed, mis jäävad üle tuleks visata komposti hunnikusse. *Nt: mandariini koored, lehed, sõnnik jne. *Komposti hunniku võib ka teha kasti sisse. *Kompost on looduslik väetis taimedele. 10.jäätmeprobleemid Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnasepöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla
NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked ... ja ka inimtegevus · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Inimtegevus Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus Süsihappegaas 0% 10% 20% 30% 40% Tsemendi tootmisest
*Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk, kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. *Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. Probleemi põhjused Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed 1. Linnade ümber kasvavad prügimäed 2. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti 3. Pinnase, õhu- ja veesaaste Mida saab ette võtta? Vähem tarbida ja toota seda, mida ei saa taaskasutada Takistamaks saaste imbumist pinnasesse katta prügimäe ala eelnevalt vastava kilega Prügilast eralduv nõrgvesi - kanalisatsiooni Eralduvaid gaase (metaani) - koguda ja kasutada kütmiseks Prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed
taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal-suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: · Troposfäär · Stratosfäär · Mesosfäär · Termosfäär TROPOSFÄÄR Siin ospaikneb valdav a õhkkonna massist ligi 80 %. Toimub temperatuuri
Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed.
saaks väga hästi hakkama. Kuid kõik see sära tekitab ihalust asju järjest juurde osta. Veel avaldab suurt mõju sellisele ostmisele tehnika pidev areng. Me kõik ihkame käija ajaga kaasas ja olla moodne inimene, me ostame endale uusi mobiile, arvuteid ja autosid. Kui mõne aja pärast saabub müügile aga uus ja veel parem toode, visatakse vana nurka ja tormatakse värskema järele. Selle kõige tulemuseks on see, et tekib tohutul hulgal jäätmeid, mis koormavad üle prügimäed ning metsaalused. Nii jätkates on meie keskkond üsna pea täiesti reostunud ning siis on juba lahendust probleemile leida palju raskem. Palju teemat on viimasel ajal pakkunud ka toidu liigne kokku ostmine. Inimesed lähevad poodi ostuvad käru täis süüa, millest pool arvatavasti riknema läheb ning siis kiiremas korras oma tee prügikasti leiab. Samal ajal on aga arengumaades olukord täiesti vastupidine. Lapsed ja täiskasvanud on näljas ning vajavad meie, arenenud riikide, abi
ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteallikad on seega elektrijaamad ja katlamajad ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine (sõnnik). JÄÄTMEPROBLEEMID Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
alati arvanud, et kõik sõltub jumalatest, inglitest ja teistest võluolenditest. Kõigel oli oma põhjus, mida inimesed muuta ei saanud. Ilm oli selline nagu ilmataat tahtis, tervis oli korras nendel, kes jumalat kummardasid ja armastuses vedas nendel, kes õhtuti inglitele oma salasoovidest jutustasid. Lühidalt: inimesed ei mõistnud, et nad saavad ise üpris palju teha selleks, et neil hästi läheks. Aegade alguses oli Eestimaa ilus ja puhas. Prügi ei vedelenud metsa all, prügimäed ei olnud nii suured ja ei uputanud prahist üle, kuid jah, ka inimesed polnud nii hooletud ja ei visanud igasuguseid ülejääke ükskõikselt maha ja ei reostanud sellega enda kodumaad. Mida aeg edasi, seda vähem mõeldi meid ümbritsevale keskkonnale ja üha rohkem mõeldi iseendale. Aja jooksul märkasid inimesed, et elu nende ümber on räpaseks muutunud. Kõik viskavad enda prügi ükskõik kuhu, metsaalused upuvad prahist, taara vedeleb kasvõi
need on ju materjalid, mis säilivad mitmeid aastaid isegi mahamaetult. Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja plastmassist anumaid, mida oleks ju võimalik taaskasutada. Paljud inimesed põletavad prügi, aga ka see on keskkonnale väga kahjulik, kuna tahked ained, mida sa põletad, muutuvad gaasiliseks ja see kahjustab õhku, mida me hingame. Inimesed paeksid lõpetama jäätmete põletamise ja rohkem taaskasutama. Isegi prügimäed on kahjulikud, kuna sinna viiakse toidujäätmeid ja neis elutsevad putukad levitavad edasi baktereid. Et seda ära hoida tuleks enda prügi alati ära sorteerida, eemaldades sealt toidujäätmed, et raskendada bakterite levikut. Kokkuvõtvalt võin öelda, et iga eestlane saab looduse heaks midagi ära teha. Alati ei tuleks loota keskkonnakaitseameti või mõne muu organisastsiooni peale, kes kõik mured likvideeriks. Juba väikesed saamud nagu näiteks metsa säästmine prügist, veekogude
o Ensüümid o Maitsetugevdajad o Magustajad o Värvuse parandamiseks o Paksendajad o Säilitusained o Happesuse regulaatorid · GM-bakterid meditsiinis o Insuliin o Kasvuhormoonid o Vaktsiinid o Antibiootikumid · GM-bakterid on pandud inmese teenistusse: o Toodavad plastmasse (bioplaste). Bioplaste kasutatakse poekottide, meditsiinitarvikute tootmiseks o Lagundavad toksilisi jäätmeid o Lagundavad prügimäed alkoholiks o Toodavad ämblikuniiti- ülitugev materjal o Toodavad puuvilla o Vaniliini · Geenitehnoloogia põllukultuuride aretuses o Et saavutada · Putukaresistentsus (tomat, mais, puuvill, kartul) · Viirusresistentsus (haiguskindlus) · Herbiidiresistentsus taluvad umbrohutõrjemürki · Suurem saagikus · Lamandumis- ja külmakindlus o Paremad maitseomadused
läbi viima suuri muutusi. Ennekõike tuleks käsile võtta oma käitumine ja harjumused. Prügi mite maha visata, selle jaoks on prügikastid. Võimalikult palju prügi viia ümertöötlemisse. Taaskasutusse viimine on loodussõbralikum kui nullist toota, hoiab kokku ressurside pealt ning kindlasti kasulikum ka riigi keskkonna ning kassa jaoks. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama prügiga kaasnevatel probleemidele. Mida rohkme töödeldakse prügi, seda väiksemad on prügimäed. Seega, seda väiksem on saaste. Elektrit tuleks kasutada säästlikult, toast lahkudes ikka tuli ära lasta. Kuigi ühe elektripirni põlemine ei suurenda erisiliselt elektriarved, on see ikka elekter, mis kulub. Eestis saadakse suurem osa elektrienergiat põlevkivist ning on teade, et kunagi saavad ka selle maavara varud Eesti pinnalt otsa ning tuleb leida uus moodus elektri saamiseks. Mida säästlikumalt
käigus ja on vajalik organismide hingamiseks. Süsihappegaas satub taimekasvuks õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist . CH4 (metaan) – tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal- suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: • Troposfäär • Stratosfäär • Mesosfäär • Termosfäär 1.Troposfäär • Siin paikneb valdav osa õhkkonna massist – ligi 80 % • Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1
· Põlluharimine · Karjakasvatus Fossiilsete kütuste põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Tsemendi tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Fossiilsetest kütteainetest 87% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass
Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Paneb mõtlema, et raiskame kõlbulikku joogivett ainuüksi 30% WC-s. Õhureostus tekib kütuste põlemiselt autode, vabrikute saasteained, heitgaasid, raskemetallid jne. Õhureostust vähendab näiteks tuuled. Samas võivad tuuled tuua palju väga kahjulikke ained teistest riikidest. Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn ohtlike jäätmete hulka, siis oleme esikohal kogu Euroopas. Aja jooksul on kasvanud ka jäätmete maht: see on toimunud suuresti plastpudelite ja metalltaara kasutamise tõttu.
Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteallikad on seega elektrijaamad ja katlamajad ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine (sõnnik). JÄÄTMEPROBLEEMID Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2008-2033. Vaadates tagasi Eesti jäätmekäitluse arengule, võib öelda, et olukord on tunduvalt paranenud. Vähenenud on jäätmehulk ning jäätmete korduskasutus on suurenenud. Eestisse on rajatud ka jäätmetepõletustehaseid, millest tulenev soojusenergia on leidnud laialdast kautust. Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi...
Isegi vanematel polnud ta jaoks aega, kuna raha oli vaja juurde teenida. Lõpuks saavad nii vanemad kui ka poiss aru, et tõelisi ,,aardeid" meie elus ei saa osta. Üha rohkem räägitakse, kuidas liigtarbimine hävitab meie planeeti. Globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt, ökoloogiline jalajälg kõik need sõnad käivad ajakirjandusest läbi liigagi tihti. Kohutava tarbimise tõttu kannatavad peaaegu kõik elu valdkonnad: inimesed on ülekaalulised, õhk saastunud, vesi reostub ning prügimäed võtavad enda alla enneolematul hulgal maad. Keegi ei mõista, et praegune mentaliteet hävitab nii seda, mis meid ümbritseb kui ka meid endid. Lugesin hiljuti ühest välismaa lehest, et igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra ning veidi pärast seda kirjutas Postimees Online, kuidas inimeste rõivanumbrid järjest suuremaks lähevad. Kõige sokeerivam näide oli naiste rinnahoidjatest. Kui varem olid D- ja F-
Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Kuidas, siis saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule? Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Linnade ümber kasvad prügimäed ning tänu nendele on pinnas, vesi ja õhk saastatud kahjulike ühenditega. Need juhtuvad tänu rahvastiku arvu suurenemise; tarbimise ja tootmise suurenemise. Samuti on käibel materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Mida saaks ette võtta? Takistamaks saaste imbumist pinnasesse tuleks katta prügimäe alune ala eelnevalt vastava kilega, kasvõi oma enda koduaias. Samuti prügilast eralduvat nõrgvett võiks suunata kanalisatsiooni. Prügilast eralduvaid gaase nt
Üks osalistest on minu sõber, ja ta ei leia, et oleks midagi valesti teinud. Kuid selline prügi ei riiva mitte ainult silma, vaid on tõsiseks ohuks tervisele. Seda on ka patareid, mida ei tohi tavaprügiga segada. Need on ohtlikud jäätmed, mis tuleks kogumispunkti viia. Aga kergem on ju need lihtsalt ära visata. Pole patareid, pole probleemi. Näilised pisiasjad panevad aluse tunduvalt suurematele probleemidele kui räpane teeserv. Samm edasi on meeletuid alasid katvad prügimäed ja kõrge saastatusega õhk. Arvatakse koguni, et selle saastamise tulemusena hävitame me oma planeedi ja iseendid ühes sellega. Michael Crichtoni ulmeromaanis "Sauruste park" (Jurassic Park) arutletakse veidi planeedi hävimise üle. Üks teadlane (Ian Malcolm) on veendunud, et Maa ei ole ohus. Inimkond ise on ohus. Meil ei ole jõudu Maad hävitada, ega ka päästa. Samas on just inimkond hävimisohus ja endid suudaksime ehk veel päästa... Saastatuse tõsidust ei usu nn
Uute, pakem industrialiseerimine- suurenenud CO2 moodustatud teine kaitsevad, filtrite vabanemine, aerosoli kasutamine, auk, kuid väiksem. monteerimie (näiteks heitgaasid, fossiilsete kütuste põletamine, Praeguses etapis tehases, tööstusettevõttes), prügimäed, karjakasvatus, põlluharimine, inimarengu maailma autode katalüsaatorite metsade raiumine, vulkaanipursked, teadlased on uuendamine. Atmisfääri aurumine veekogudest. tõestanud, et kogu seisukoha kontrollimine. Tagajärjed: 1
Jäätmeid on võimalik väga erinevate omaduste järgi klassifitseerida, levinuimaks on jagada jäätmed "tavalisteks" ja ohtlikeks jäätmeteks. Suurem osa jäätmetest leiab oma koha prügimägedes, mis muudkui kasvavad ning on valmis vallutama kogu ühiskonna. Vähese informatsiooni tõttu jäätmete probleemist, kuhjavad inimesed üha rohkem jäätmeid. Prügi on inimkonna üle võimust võtmas, seda peab kuidagi takistama. Kuidas tekivad suured prügimäed ja kuidas saada nende kuningaks? Kuningas on valitseja, kellel on suur mõjuvõim. Jäätmetel puudub valitseja, kuna nad ei allu tegelikult mitte millelegi. Prügimägede kuningateks ei ole kindlasti mitte inimesed, vaid need, kellel on võim selle suure ja kasvava probleemi üle. Mingil määral saab pidada kajakaid Tallinnas Prügila kuningateks, kuna nad tiirutavad uhkelt oma jäätmete kohal ning saavad sealt eluks vajalikku toitu. Linnud kasutavad
Nähes, kuidas kogu lapsepõlve vältel viiakse prügi metsa, ei vaevuta täiskasvanuks saadeski harjumusi muutma. Nii on mugavam, sest jääb ära prahi sorteerimise vaev ja maksmata prügimaks. Aktiivsed noored viisid läbi kampaania ,,Teeme ära!". Kõik vabatahtlikud kogunesid, et koristada metsaaluseid ja teepeenraid. Kahjuks ei saatnud projekti 100%-line edu, sest kokku korjatud prügihunnikute kõrvaldamine osutus ülejõu käivaks. Metsa alla tekkisid peagi uued prügimäed ning loomad kiskusid kotid uuesti laiali. Kindlasti oli positiivne mõju aktsioonis osalenud inimestele. Loodetavasti mõjutavad nad oma lähedasigi keskkonda hoidma ja rohelist eluviisi propageerima. Põllumajandus on keskkonnaga väga tihedalt seotud. Maksimaalse saagi ning parima kvaliteediga toodangu saavutamiseks kasutatakse väetisi ja mürke. Mida aeg edasi, seda karmimad piirangud kehtestatakse mürkkemikaalide kasutamisele. Vanasti laotati sõnnikut
miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kümned loomaliigid. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kõlbab vähem kui 1% sellest joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Lisaks sellele kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veekogudele kõige ohtlikumad tööstusalad on naftatööstus ja paberitööstus
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Pärnu 2011 Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende
prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevad ning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse
- Kliimamuutused Hävimisohus on eelkõige madala arvutuse ja väikese areaaliga riigid. Tagajärg- väheneb biosfääri liigiline koosseis ja vastupidavus muutustele. Abinõud: - Luua kaitsealad - Liikide elupaikade säästev kasutamine - Elupaikade säilitamine Jäätmeprobleem Põhjused: - Rahvastiku arvu kasv - Tarbimise ja tootmise suurenemine - Kasutusel olevad materjalid, mis lagunevad väga aeglaselt Tagajärjed: - Jäätmeid ei ole kusagile panna - Keskkonna saastumine - Prügimäed, eriti linnade ümber - Prügi veetakse ookeanisse Abinõud: - Korduvkasutamine - Prügi sorteerimine - Ümbertöötlemine - Ohtlike jäätmete kogumine - Kompostimine Energiakriis Energia kasutamise ulatuse ja viisi mittevastavus energiavarude suurusele ja keskkonna elukõlblikkuse säilimisele. Võib olla tingitud poliitilistest pingetest, energiaallika ammendumisest või tootjapoolsest hinna tõstmisest
ümbertöödeldavaid, komposteeritavaid, ohtliku ning jäätmekütuseks kõlbuliku materjali. Tänapäeval on nähtud nii palju vaeva ja ressursse välja töötmaks plaane ning süsteeme selleks, et prügi sorteerimine ja hilisem töötlus oleks lihtsam. Kui mõeldakse, et aga see viiakse siis prügilasse, pole viga midgai, peaks uuesti üle mõtlema. Prügila on maa sees olev auk, mis täidetakse prügiga ja selle täitumisel kaetakse tehismaastikuga. Prügimäed ei ole kindlasti mitte aktsepteeritavad, prügi mittesorteerimine ja tarbijateadliku käitumise eiramine ei ole tolereeritav. Jäätmekäitlussüsteemi toimimiseks on vaja kõigi inimeste osavõttu. Prügi sorteerimine kodus ei ole keeruline. Igaüks saab sellega hakkama, vaja on vaid pealehakkamist. See on tänapäeval niigi lihtsaks ja arusaadavaks inimestel tehtud väljaantud sorteerimistejuhiste ja voldikute abil
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
eluskeskkonna saastamist ning säilitada veel rikkumata loodust. Inimtegevuse tagajärjeks on sageli vältimatu eluskekkonna rikkumine või isegi hävimine. Nii juhtub see näiteks metsade raiumise ja maavarade kaevandamise korral. Kaitse eesmärk on inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine loodusele, sest täielikult vältida seda ei saa. Näiteks pärast maa-ala kasutamist tuleb riukutud keskkond taastada. Raiesmikule istutada uued puud, kaevandatud alad ja prügimäed tasandada ja metsastada. Looduskaitse põhimõtetest lähtudes tuleb loodusvarasid kasutada võimalikult säästlikult. Ühe loodusvara kasutamisega ei tohi kaasneda teise loodusvara raiskamist. Näiteks tuleb tulevase põlevkivikarjääri kohalt eelnevalt langetada ning ära vedada mets ja eemaldada viljakas pindmine mullakiht. Kui kaevandamine toimub rabastunud alal, tuleb esmalt ära kasutada turvas. Looduskaitset reguleerivad rohked seaduslikud aktid ja rahvusvahelised kokkulepped.
Majandusttegevusest põhjustatud keskkonna saastamine. Nõudlus on suurem, kui tegelikult vaja. Me saaks palju vähemaga hakkama, kuid kuna kõik soovivad kasumit saada siis tekib ületootmine. See hõlmab enamjaolt kõike, autotööstust, uusi masstoodangute tehaseid jne. Tagajärjgedeks on suur reostus, tehaste ja autotööstusega kaasneb alati keskkonnareostus. Asju mida toodetakse ja enam ei vajata, pole kuskile panna. Tekivad illegaalsed romulad, prügimäed, kust omakorda satub iga aasta meeletutes kogustes prügi ookeani, sealt omakorda põhjavette ja sealt omakorda meie joogivette. Osoonikiht saab kannatada, õhk muutub saastatuks ja ebakõlbmatuks. Paljudes kohtades (nt: Hiina) on juba praegu piirkondi õhk rikutud, on piirkondi kus inimesed on pidanud hommikul poodi minnes panema pähe maski, et mitte hingata sisse saastatud õhku. Mida inimesed saaksid teha, nt valitsus – saaks hoida majandust tasakaalus, kärpida eelarvet
Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda. · Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu. Bakteritoksiin tapab putukaid ja inimesele mõju ei avalda. Silotorn Rakendusbioloogia tööstuses: · Bioplast laguneb looduses kiiremini. · Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil. Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. · Bakterid toodavad puuvilla. · Bakterid puhastavad maaki. · Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Kütused: · Kasutatava kütusena on arvestataval kohal madala kvaliteediga etanool ja metaan. · Biotehnoloogiline lähenemine kütustele on kasulik kahel eesmärgil: vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ning saadakse kvaliteetne kütus. Rakendusbioloogia harud: · Funktsionaalne toit · Biotehnoloogia · Geeniteraapia
ka jalakäijaid, aga mitte näiteks postiljone. Stiimulid, mis vallandavad ühtedel isenditel agressiivse pesakaitsmise, kuid teistel sama liigi ja pesitsuskoha isenditel mitte, pole selged, kuid kaudne või otsene kontakt inimesega on ebatõenäoline tekitamaks agressiivset käitumist. Kuid kui on teada konkreetsed inimeste suhtes agressiivsed linnud, tuleks üles seada hoiatussildid. ( Lodjak 2008) 2. Linnud prügimägedel Linnade, eriti suurlinnade ümbruses võtavad prügimäed enda alla kümneid hektareid. Sellega seoses tõrjutakse neilt aladelt välja endisele looduslikule elupaigale omane linnustik. Prügimägedel võivad pesitseda vaid üksikud liigid, näiteks linavästrik ja kivitäks ning tasandatud aladel kiivitaja. Vareslastele, kajaklastele ja kuldnokkadele pakuvad prügilad häid toitumisvõimalusi. (Renno, 1985) Pürgimäed on enam meelejärgi kajaklastele (hõbe-, kala-, naeru-, merikajakad) ning vareslastele (hallvaresed, hakid, künnivaresed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
