Kui lähtepopulatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Paljudel juhtudel võivad ühest lähteliigist eristunud vormid levilate laienemise või geograafilis-ökoloogiliste olude muutumise tagajärjel taas kohtuda ja nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil
Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on. Tekste võrreldakse omavahel ja jälgitakse ühe teksti teisenemist läbi aja. Selleks on oluline välja selgitada teksti algupära ja ühe teksti teisenenud versioonid. Mida rohkem on materjali seda täpsemad on uurimistulemused. Selline uurimine on mõjutusi saanud
Neil on oma levila j a teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Võimalus uue liigi tekkeks võib avaneda kui väike organismirühm eraldub lähteliigist (geograafiline isolatsioon keskkonna muutused, ränne). Millest sõltub uue liigi püsimajäämine? Arvukuse tõus, levila laienemine, kohastumine, ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega: I Geograafilis ruumiline isolatsioon II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised
Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet. 13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? 16. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet: 1. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; 2. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3. Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed. Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha Nt koeraliha ei kõlba süüa, sealiha on kõlblik · Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism
Pole tähtis, milline see siduv tunnus on kas ühine elukutse, keel või religioon -, tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks." Rühm algab tavaliselt kahest inimesest, kuid tavaliselt on rühmades väga palju inimesi. Iga rühma liige ei pea tundma teisi liikmeid, kuid on oluline, et ta tunneks rühma traditsioone. Perekonda loetakse kõige väiksemaks rühmaks. ,,Rahvusrühmi võivad moodustada geograafilis-kultuurilised jaotused nagu piirkond, osariik, linn või küla. Etniliste, rassiliste, usuliste või ametialaste tunnuste põhjal moodustuvad veelgi selgepiirilisemad rahvarühmad." Uute rühmade loomisel luuakse ka uus folkloor. Näiteks industriaalühiskond on kaasa toonud arvutifolkloori. ,,Tehnoloogia: telefon, raadio, televisioon ja paljundusmasinad on kiirendanud folkloori levimist." Identiteedi määratlemine folkloori kaudu
ArcMap`i kasutajaliides Tiitliriba kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine 1.1.2 ArcCatalog ArcCatalog on vahend GIS andmete organis eerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisulis elt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer, sis aldab vahendeid geograafilise andmestiku sir vimiseks, geograafilis eks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks (vt ka joonis 3). Samuti määratakse läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sis u (struktuur). 4 Joonis 3. ArcCatalog 1.1.3 ArcToolbox ArcToolbox aken (vt. ka joonis 4) on kättesaadav nii ArcMap`i kui ka ArcCatalog`i aplikatsiooni
kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seadustiku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Estofiilide ideed ja teod August Wilhem Hupel Oma teosed kirjutas ta suuremas osas saksa keeles: ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" IIII (Riia 17741782) ajaloolis-geograafilis-majanduslik koguteos, mis annab ülevaate Liivi- ja Eestimaa geograafilistest andmetest ja rahvastikust. Põltsamaal andis ta välja koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja ,,Lühhike õppetus" mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad. Friedrich Gustav Arvelius
II Kirjalikud ajalooallikad Eesti ajalooline aeg, mis kajastub kirjapandud kujul, on suhteliselt lühike. Selle alguseks on peetud kas mõne · Rooma autori, · Skandinaavia saaga · Vene letopissi fragmenti mis arvatakse olevat kirja pandud kas siis Eesti või eestlaste kohta, kuid ei ole siiski üheselt tõlgendatavad. Otsesed kirjalikud mälestised algavad aga XIII sajandist, mil Eestis seoses võõrvallutuse ja kristianiseerimisega levis kirja kasutamine. 1. Geograafilis-etnograafiline uurimus "Germania" Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast, keda ajaloolane mainis juba aasta varem ja keda on peetud nii soomlaste kui ka eestlaste esivanemateks. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et aestideks nimetati balti hõimusid, kuid pole siiski võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid või teisi läänemeresoome hõime, kelle asuala ulatus sel
16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? J. Hurda arvates oli rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat" folkloori tähendus rahvasliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus? O. Kallas tegi 1893. ja 1901. aastal välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumisaktsiooni; üks ERM(Eesti Rahvusmuuseum)'i asutajatest. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetodi(e. Soome meetod) põhimõtted on nt: uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid, eesmärk on selgitada välja tekstide algupära, genees ja levikuteed, väärtustab suuri rahvaluulekogusid, on mõjutatud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast. Selle meetodi esindajad: Kaarle Krohn, Axel Olrik 19
Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis). 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajaloolise uurimissuuna esindaja oli Walter Anderson. See suund tunneb huvi tekstide päritolu ja ajas muutumiste kohta. Oluline on tekstide võrdlemine ning neis sarnasuste leidmine – kuidas osade lugude tuum püsib ajas sama, aga mõned muutuvad sootuks. Sellele meetodile on oluline ka tekstide rohkus, et oleks, mida võrrelda ning aja ja rahavaste seas kulgemise mõju uurida
katkust); "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" - palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; 17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus? Kogus rahvaluulet Hurda stipendiaadina. 1893 ja 1901 tegi välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni. Üks ERM-i asutajatest. Esimene doktorikraadiga folklorist. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk geograafilis-ajalooline meetod: Geograafilis-ajaloolise meetodi abil uuriti tekstide levikut, arvestamata inimeste jm. pärimuse levikutingimusi mõjutavate tegurite osalust. Eesmärk on välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid.
süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 7 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 8 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? ..................................................................... ....... 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv
Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W
seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu
enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas) Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses Liigi säilumine: I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel nt taimedel pinnas (hape-alus, soolsus jne) 2. Aastaajaline isolatsioon - nt alamliigid õitsevad eri aastaaegadel 3. Subpopulatrioonide vahelise vastassooliste isendite vahelise "külgetõmbejõu" puudumine - nt laul lindudel 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite füüsilise mittesobivuse tõttu või taime vastavate osade ehitusest tingituna nt orhideed ja isamesilased 5
ning isegi poliitilise probleemi. Aga on palju faktoreid, mis sõltuvad mitte ainult ühiskonna arengutasemest. Toitumine on harjumus, mida saab muuta ja juhtida. Millised faktorid siis mõjutavad seda? Neid on küllaltki palju ja siin esile toodud olulisemad neist: 1) Psühholoogilised Isiklikud maitsed, ühe või teise toidu eelistamine, pere toitumistraditsioonid, elufilosoofia (taimetoitlusesse suhtumine). 2) Geograafilis-ökoloogilised Toiduainete tootmine ja kliima, traditsioonilised põlluharimise kultuurid. 3) Füsioloogilised kasv, organismi areng, eluviisi aktiivsus, dieedist kinnipidamise vajadus tervise tõttu. Inimese toitumisharjumustele mõjuvad paljud faktorid, määravad tema toitumise karakteri. Selle tõttu on väga oluline pöörata tähelepanu ratsionaalse toitumise
Neil on oma levila j a teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Võimalus uue liigi tekkeks võib avaneda kui väike organismirühm eraldub lähteliigist (geograafiline isolatsioon keskkonna muutused, ränne). Millest sõltub uue liigi püsimajäämine? Arvukuse tõus, levila laienemine, kohastumine, ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega: I Geograafilis ruumiline isolatsioon II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised
Ehkki tramm jm oli kasutusel, siis LA suburbia tipp: juba 1920 rohkem autosid per kapita kui kuskil mujal. Muu kui USA keskklass rohkem linnalembene, kuid hegemoonia toimib. Kui võtta kokku, siis tarbimiskapitalismi tekkimise mõjutajad on: kaubandus kolooniatega, uute metallivarude leidmine (kulda oli rohkem), rahalaenamise lihtsus (ekspeditsioonide jaoks). Kuid need on kõik seotud ühe fenomeniga, mis võis olla tarbimiskapitalismi tekkimise koondkujuks: luksused. Luksusega on seotud geograafilis-sotsiaalsed kohta kus tarbimiskapitalism arenes: poed, õukonnad, linnad ja kodud. Sombart (1967) Luxus und Kapitalismus Luksus toodab turge, sest kõrge väärtusega asjad vajavad säästmist ja kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. 1. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid
suurenemine liigitekkele võib viia veel nt hübridiseerumine, kromosoomide arvu muutus, etc. vikariantne sündmus – liigiteke tänu kontinentide triivile. liigitekke toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. lahknemiseks võivad tuleneda nii looduslikust valikust kui geneerilisest triivist. liigi säilumiseks tavaliselt geograafiline isolatsioon. kuid võib toimuda ka samas areaalis, kui on mingi uus nišš mida täita. isoleerivad mehhanismid: 1) geograafilis-ruumiline isolatsioon 2) takistused hübriidide tekkeks (eluaseme alusel, ajaline, probleemid viljastumisel, füüsiline kokkusobimatus etc.) 3) hübriidide elujõuetus/suguvõimetus 4) hübriidide rea väljasuremine (hõbridiseerinud kaotavad edasistes põlvkondades üha enam võime anda järglasi) isolatsioon eluaseme alusel: nt taimede eraldumine vastavalt pinnase tingimustele; jõgede suudmealadel elavad kalaliigid
16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W
16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W
- Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses Uute meetodite otsingud: - võrdlev usundilugu - psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper) - kirjandusteaduslikud meetodid (A. Annist) - eksperimentaalsed välitöömeetodid (H. Tampere) Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod: - lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm) o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust - eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada Filoloogiline suund 1940-1970:
17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
Inimene on ühiskonnaga tihedalt seotud ja ka ühiskonnast sõltuv, Seega eitab subsidiaarsusprintsiip igasugust suletud individualismi ja ühiskonnast eraldatust. Tähtsal kohal on vaadeldava valdkonna puhul ka abistamisprintsiip, mis hõlmab riigi abi oma kodanikele, inimeste vastastikkuse abistamise ja inimeste eneseabi. 13. Majandussubjektide konkurentsivõimet mõjutavad juhitamatud ja juhitavad tegurid Absoluutselt juhitamatud tegurid (geograafilis- klimaatilised tingimused jms), mis kujundavad konkurentsivõime objektiivselt määratud potentsiaalse taseme. Lühiajaliselt juhitamatud tegurid (hariduslik, teaduslik ja tehniline infrastruktuur), mida pikaajalises perspektiivis on põhimõtteliselt siiski võimalik juhtida. Pikema perioodi jooksul juhitvad tegurid, mis sõltuvad poliitilistest jõuvahekordadest ja lobitööst.
epistolaarne folkloristika; • Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u. 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; – Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn – vt Die Folkloris2sche Arbeitsmethode (1926);
• 1887-1892 õppis Tartu ülikoolis klassikalist filoloogiat; kogus rahvaluulet Hurda stipendiaadina; • 1892-1893 õppis Helsingi ülikoolis; kaitses samas 1901.a. doktoriväitekirja folkloristikas; • 1893 ja 1901 tegi välitöid keelesaartel; • 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni; üks ERM-i asutajatest; • 1922-1934 EV suursaadik Suurbritannias ja Hollandis; 20. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. • Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod; o – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; o – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21
Neil on oma levila j a teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Võimalus uue liigi tekkeks võib avaneda kui väike organismirühm eraldub lähteliigist (geograafiline isolatsioon keskkonna muutused, ränne). Millest sõltub uue liigi püsimajäämine? Arvukuse tõus, levila laienemine, kohastumine, ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega: I Geograafilis ruumiline isolatsioon II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised
eelkõige just usundisuund. Vastavad areneb ja täiustub see suund, mis traditsioonis/ kultuuris on aktuaalsem. · Pärimusrühma kogemus Pärimus korvab selle kogemuse jälgi üsna hästi 31.10.11 Rahvaluule kogumine, korraldamine ja avaldamine Rahvaluule eeldab Kui rahvaluulet uurida tahame, siis peame seda ka dokumenteerima. Hurda nõue oli koguda kokku kõik tekstid- see sobis geograafilis-ajaloolise uurimismeetodiga. Rahvaluule on tekstiteadus. · Kontekstikeskne kogunemine. · Rahvaluule kogum on puhas tekstide kogum ajast ja ruumist puhastatud- mondernismieelsesse aega.. · Uuemas ajas on tähtis pärimusrühm. · Hakati kasutama filmimist. Informatsiooni tekkis palju. Filmis on heli, teksiosa, liikumine, jälgimine. · 20 sajandu esimesel poolel, eeldati uurija mittesekkumist, aga teisel poolel hakkas see juba võimatuks saama.
Eesti keskkonnaseire struktuur 33. gyoto protokolli olemus. Üld maa teadus Uurimis meetodid Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks. Geograafi ülesandeks on mõista oma lähemate kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus jne. Igaswuguse geograafilis uurimis töö võib jagada järgmisteks ettapideks: · ülesande püstitamine · andmete kogumine · antmete töötlemine ja vormistamine · andmete lõõ töötlus ja järelduste tegemine Põhioküsimused millele gegraafid peavad suutma vastata on järgmised: KUS?
autosid per kapita kui kuskil mujal. Muu kui USA keskklass rohkem linnalembene, kuid hegemoonia toimib. Kui võtta kokku, siis tarbimiskapitalismi tekkimise mõjutajad on: kaubandus kolooniatega, uute metallivarude leidmine (kulda oli rohkem), rahalaenamise lihtsus (ekspeditsioonide jaoks). Kuid need on kõik seotud ühe fenomeniga, mis võis olla tarbimiskapitalismi tekkimise koondkujuks: luksused. Luksusega on seotud geograafilis-sotsiaalsed kohta kus tarbimiskapitalism arenes: poed, õukonnad, linnad ja kodud. Sombart (1967) Luksus toodab turge, sest kõrge väärtusega asjad vajavad säästmist ja kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). 5
Kui subsidiaarsuspõhimõtted kirjutati 1995. aastal sisse Maastrichti lepingusse, hakati neid lisama ka Euroopa Liidu liikmesriikide põhiseadustesse. 13. Majandussubjektide konkurentsivõimet mõjutavad juhitamatud ja juhitavad tegurid Kõigi majandussubjektide konkurentsivõimet mõjutavad tegurid saab põhimõtteliselt jagada nelja järgmisse gruppi. Absoluutselt juhitamatud tegurid (geograafilis-klimaatilised tingimused jms), mis kujundavad konkurentsivõime objektiivselt määratud potentsiaalse taseme. Lühiajaliselt juhitamatud tegurid (hariduslik, teaduslik ja tehniline infrastruktuur), mida pikaajalises perspektiivis on põhimõtteliselt siiski võimalik juhtida. Pikema perioodi jooksul juhitavad tegurid, mis sõltuvad poliitilistest jõuvahekordadest ja lobitööst.
Kui lähtepopulatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Paljudel juhtudel võivad ühest lähteliigist eristunud vormid levilate laienemise või geograafilis-ökoloogiliste olude muutumise tagajärjel taas kohtuda ja nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon,
selle praktilise ärakasutamise eesmärkidel. Tasapinnaline geopoliitika on traditsioonile ja seal uuritakse maailma või selle regioonide geograafiat tasapoinnaliselt. Ruumiline geopoliitika ilmus peale selle, kui inimkond pääses õhu-, ja maailmaruumi ning süvitsi maapinna sisemusse ning hakkas seda ärakasutama oma poliitliste huvide realiseerimiseks. Ruumiuuringud on suunatud tuelvikku ja need riigid kes oskavad nii õhu-, kui maailmaruumis (kosmos) ja maakera sisemuses avastada geograafilis fenomeene poliitika teostamiseks on tulevikuriigid ja edukad. Selles ruumis kus käib poliitiline ja sõjaline tegevus nimetatakse teatriks (sõjalis- poliitiline teater). Geoprojektsioonide uurimisel kasutatakse kujutavat geomeetriat, mis võimaldab vaadelda, uurida ja ärakasutada ühe ja sama objekti projektsiooni erineva vaateburga all. Ruumiline gepgraafia (geopoliitika) väjendub maailmaruums ja päikesesüsteemis ning maakeras, kus kõik protsessid kukgevad
Ladina keele leviala suurim imperium ulatus 2. saj pKr Romanum'i vabad kodanikud on romani; Imperium Kirikuladina keel Romanum=Romania (poliitiline Ladina keele elavana säilimise aspekt) garantii 3.-5. sajandil 4. 476 pKr romanus=inimene, kes 311-313 kuulutas keiser kõneleb ladina Konstantinus kristluse keelt (geograafilis-lingvistiline Rooma riigiusuks aspekt) 330 Konstantinoopoli kui teise 5. Pärast 8. sajandit = inimene, kes Rooma rajamine kõneleb ladina Laensõnade rikkus: apostolus, keelest väljaarenenud keeli: itaalia, epiphania, hispaania, evangelium, propheta, episcopus, portugali, katalaani, prantsuse, diaconus,
S-i mõju oma sugupõlvele suur: ristiusk võttis üle rea stoikude seisukohti, ladina keeles kirjutavatel kristlikel kirjanikel tsitaadid Senecast. Uusajal avaldas mõju Eur. Draamale (Shakespeare, Racine). 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Marcus Portius Cato vanem, kirjutas Itaalia hõimude ajaloo ,,Origines"- ladina hõimudest, pole säilinud. Tacitus- ,,Agricola" (silmapaistev isikuportree võimekast poliitikategelasest Agricolast", ,,Germania" (etnograafilis-geograafilis uurimuslik kirjeldus kaugetest rahvastest), ,,Ajalugu (pühendatud autori kaasajale), ,,Annaalid". Titius Livius ,,Raamatud linna asutamisest alates" (Rooma linna ajalugu). 44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Tema teoses ,,Germaanlate päritolust ja paikenemisest" räägib Tacitus Euroopa rahvaste paiknemisest, oluline päritolu osas. Eestastele oluline, kuna räägitakse sellisest rahvast nagu Aesti (vaidlused. Väidetakse,
põhjused hakkavad kaduma, ikkagi tihtipeale koondunud USAs nn. China-town tüüpi linnaosadesse. ja mitte ainult USAs ja muidugi ei piirdu näide hiinlastega. Mehhanismid, mis tagavad isoleerumise, on evolutsionistide jaoks intensiivse uurimise allikaks juba pikka aega. Isoleerumine tähendab siinkohal muidugi otseselt barjääri geneetilise info vahetumisel. Just see ja ainult see ongi tähtis. Theodosius Dobzhansky jaotas isoleerivad mehhanismid ligikaudu alljärgnevalt: I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel 2. Aastaajaline isolatsioon 3. Subpopulatrioonide vahelise vastassooliste isendite vahelise "külgetõmbejõu" puudumine 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite füüsilise mittesobivuse tõttu või taime vastavate osade ehitusest tingituna 5. Takistused viljastumiseks III. Hübriidide elujõuetus Esimese põlvkonna hübriidid küll tekivad, kuid need ei ole kas suguvõimelised ehk siis
asjaoludest: · tegelikud muutused kuritegevuses · muutused aktiivsuses · muutuesd seadusandluses, kuritegude registreerimise korras · muutused elanikkonna valmisolekus kuritegudest teatada Tuleb arvestada võrdlusandmeid, mille kohta midagi näidata, demograafiat, juhuslikkust. Varavastaste kuritegude puhul on kuritegude arv suurem ja tendentsid kergemini määratletavad. Varavastased kuriteod moodustavad ka enamuse. 2) Kuritegevusandmete geograafilis-territoriaalne analüüs Huvi pakub regionaalne levikupilt, taustategurite omavahelised seosed. Peab arvestama erinevat inimeste valmisolekut kuritegudest teatada piirkonniti, ka arvestada politsei töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes)
Ehkki tramm jm oli kasutusel, siis LA suburbia tipp: juba 1920 rohkem autosid per kapita kui kuskil mujal. Muu kui USA keskklass rohkem linnalembene, kuid hegemoonia toimib. Kui võtta kokku, siis tarbimiskapitalismi tekkimise mõjutajad on: kaubandus kolooniatega, uute metallivarude leidmine (kulda oli rohkem), rahalaenamise lihtsus (ekspeditsioonide jaoks). Kuid need on kõik seotud ühe fenomeniga, mis võis olla tarbimiskapitalismi tekkimise koondkujuks: luksused. Luksusega on seotud geograafilis- sotsiaalsed kohta kus tarbimiskapitalism arenes: poed, õukonnad, linnad ja kodud. Sombart (1967) Luxus und Kapitalismus Luksus toodab turge, sest kõrge väärtusega asjad vajavad säästmist ja kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. 1. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis
heebrea keele tundja. Juba varem oli ta avaldanud eesti keele grammatika ja sõnastiku („Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache“, 1732), mis fikseeris eesti kirjakeele enam kui sajandiks. Tõlkides puututi kokku paljude raskete keeleprobleemidega – sõnavara, stiili, aga ka murde (põhja- või lõunaeesti) seisukohalt. Tuli leida sõnalisi vasteid lõuna- ja idamaistele nähtustele (taime- ja loomanimed, geograafilis-etnograafilised detailid) ning mitmesugustele antiikkultuuri mõistetele, mida eesti keel sel sajandil veel ei tundnud. Tööd kroonis siiski edu. Käsikiri valmis 1736.aastal ja pärast kirjastaja leidmist ilmus 1739.aastal Tallinnas J.Köhleri trükikojas 1415-leheküljeline teos pealkirjaga „Piibli Ramat/ se on keik se Jummala Sanna...“. kiriku- ja maailmakirjanduse suurteos oli jõudnud eesti keelde. Piibel fikseeris ja
ning neid tegureid, mis seda võimaldavad. OECD vastav definitsioon kõlab järgmiselt: “Konkurentsivõime on võime toota kaupu ja teenuseid, mis on müüdavad rahvusvahelisel turul, tagades samal ajal elanikkonna stabiilse kasvava heaolu”. Kõigi majandussubjektide konkurentsivõimet mõjutavad tegurid saab põhimõtteliselt jagada nelja järgmisse gruppi. Absoluutselt juhitamatud tegurid (geograafilis-klimaatilised tingimused jms), mis kujundavad konkurentsivõime objektiivselt määratud potentsiaalse taseme. Lühiajaliselt juhitamatud tegurid (hariduslik, teaduslik ja tehniline infrastruktuur), mida pikaajalises perspektiivis on põhimõtteliselt siiski võimalik juhtida. Pikema perioodi jooksul juhitavad tegurid, mis sõltuvad poliitilistest jõuvahekordadest ja lobitööst.
kord olemasolu · otsustamisvõime · koolitus insti- · juhtimismeetodite tundmine 3. Töötamise aeg tutsioonid 3. Firma kasumi · tööks ettevalmistus: · oskuste ülekan- suurus ja makse- · haridus, koolitus, teadmised 4. Isiklikud eelised: tavus tegevusharu- võime · sotsiaalsed oskused · staatus, ametinimetus de ja geograafilis- · võime teha rutiinset tööd · töötatud tunnid te piirkondade 4. Firma suurus · loovus · töö monotoonsus vahel · initsiatiiv · komandeeringud · muudatused 5. Kapitali või · eelnevad kogemused tööjõu struktuuris tööjõumahukus · majanduslik 2
Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid. Psühholoogias käsitletakse kultuuri mingil territooriumil eksisteerivat tervikut, millel on eristuv iseloom või eksisteerib isolatsioonis. Territoorium on tavaliselt suurel või vähemal määral piiritletud. Seda kirjeldatakse mingisuguste väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu, mis iseloomustab vastavat kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt
Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid. Psühholoogias käsitletakse kultuuri mingil territooriumil eksisteerivat tervikut, millel on eristuv iseloom või eksisteerib isolatsioonis. Territoorium on tavaliselt suurel või vähemal määral piiritletud. Seda kirjeldatakse mingisuguste väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu, mis iseloomustab vastavat kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt
Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid. Psühholoogias käsitletakse kultuuri mingil territooriumil eksisteerivat tervikut, millel on eristuv iseloom või eksisteerib isolatsioonis. Territoorium on tavaliselt suurel või vähemal määral piiritletud. Seda kirjeldatakse mingisuguste väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu, mis iseloomustab vastavat kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral – Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem – lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt
annaabi.ee 
