Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Mis tegurid ja kuidas on soodustanud üleilmastumist ? A Infotehnoloogia ja transpordi kiire areng- maailma on muutunud nö väiksemaks. Saab ühenduses olla reaalajas ja vaadata internetis koguaeg, mis maailmas toimub. B Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv- masskaubad ja teenused, üle maailma vaadatakse ka samu filme, kuulatakse sama muusikat ja süüakse samu toite. C Kapitali ja tööjõu liikumine- töötatakse ja elatakse erinevates riikides.
tööle. Kaasnes ka tööpuudus, selle põhjuseks oli tööstuse ja masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest leiutati masinaid, mis tegid enamuse töö inimeste eest ära ja töölisi jäi vähemaks. Tööstuse areng muutis tuntavalt ka ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabriku palgast. Samuti tõusis kodanluse osatähtsus ja elatustase. Tööstustes hakati kasutama uut energiaallikat-elektrit. Sidepidamis vahendid täistusid ja leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ning raadio. Kuna inimestel oli rohkem vaba aega, hakati käima raamatukogudes, teatrites, kinodes jne. Mõeldi rohkem enda harimisele.
Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks. Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks. Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole maksnud. teiste inimeste suhtes. Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata. Sa ei tohi omastada teiste inimeste intellektuaalset vara. Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele. Sa pead kasutama arvutit viisil, mis nätab austust ja lugupidamist SIDEPIDAMISVAHENDID Põhilised sidepidamis vahendid: Telefonid Arvuti Faks Raadiosaatja Telefonid Lauatelefon Mobiiltelefon Nutitelefon Arvutid Veebi ja video konverentsid Internet Suhtlusprogrammid e-malid Faks Faksiga saab saata ja vastuvõtta paberkandjal edastatavaid dokumente. Küsimused Nimeta sidepidamisvahendid Kuidas jaguneb arhivaalid? Mis asi on dokument?
4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit.,mis algas finantskriisiga USA-s, tõi
Primaarne sektor ehk esmasektor- majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor- majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja muude teenuste tootmisega Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne. Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes
4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit.,mis algas finantskriisiga USA-s, tõi
maailma riskantsusele, ei tõesta aga ometi, nagu oleks kiirustamine per definitionem halb. Kiirustamisega on lood nii nagu iga asjaga seda tuleb osata teha. Et kiirustamine käib elu juurde, sellest said aru juba vanad roomlased, kes manitsesid liigseid kiirustajaid mõõdukusele sõnadega festina lente kiirusta aeglaselt! Meie mõistes võibolla ei kiirustanud roomlased üldse eriti. Olid ju sidepidamis ja transpordivahendid hoopis teised, ka tajuti aja kulgu või siis selle tähendust ilmselt teisiti. Ometi: ka nende aastas oli 365 päeva ning iga päev tõusis päike just siis, kui ta tõusis, ja loojus just siis, kui ta loojus. Nagu praegugi. Seega oli toonaseski ühiskonnas teinekord vaja kiirustada, sest igas päevas lihtsalt on teatud arv tunde ja teatud arv tegemisi: meie elu sisuks on need asjad kuidagimoodi haakima panna. Vahel see õnnestub
Globaliseerumine. rahvusvahelised ettevõtted ja organisatsioonid Globaliseerumine ehk üleilmastumine · Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele · Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Milliseid võimalusi pakub Euroopa Liitu kuulumine Eesti: a) tööjõule b) majanduslikult mitteaktiivsele rahvastikule c) põllumajandusele d) turistile e) kogu riigi majandusele? 44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
kaduma ja seejärel tuleb hakata püüdma õnnetusi vähendada. 10. Mida soovitate tänapäeva Eesti politseile võitluse tõhustamiseks autovarastega? 1993 – 1209 1994 – 1091 2001- 770 sõidukivargust 2005 – 1625 !!! neist avastati (kurjategija tehti kindlaks) 161 ( 9,9%). Varguste arv tõuseb kuna kurjategija teab, et vahelejäämise tõenäosus on 10%. Tõhustamiseks: politsei peaks rohkem tegelema, et avastada autovaraste seadmeid (nt immobilaiser, sidepidamis- ja autokäivitamisvahendeid, võtmete programmeerimismasin ning tõmmits), piiride peal inimesed, keda ei saa ära osta, siis ei pääsed ka varastatud autod välismaale müügiks. Autoparklatesse peaks paigaldama rohkem kaameraid. Auotdesse GPS seadeldised, et leida auto varguse korral ülesse Politsei peaks looma ühise serveri, kus oleksid kõik eesti registrikeskuse autod sees ning nad näeksid autode liikumist interneti teel ja kaardil
Aafrika, Aasia, Kariibi mere piirkonna riigid - majanduse arendamine, parema abi taotlemine arenenud riikidelt OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon 1960, toorainekartell - Nafta hinna kujundamine ja kõrgel hoidmine 44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti käsutajad, Internetiühendusi kõdudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus Haritus Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada, mitte vaid faktipõhiseid asju teada. Loomemajandus majandus mida teevad loomeinimesed Kaugtöö Tehakse tööd kodust lahkumata Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumine Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Eelduseks on kaasaegsed tehnilised lahendused, mille baasil see toimuda saab. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: 1. Side, infotehnoloogia, transpordi ja lennunduse areng 2. Tootmise spetsialiseerumine 3. Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus. 4. Majandusorganisatsioonide kasv. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: 1. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud 2
ajapikku. Mandri alla sattunud kuum täpp võib põhjustada võlvkerget ja kontinentaalse rifti kujunemist. 2. Maailma riikide jagunemine arengutaseme järgi. Arengumaad, arenenudmaad. Pilet 4. 1. Maa geoloogiline areng. 2. Globaliseerumine. Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad. Globaliseerumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti käsutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Globaliseerumine e üleilmastumine
ekspordi kvoodid Euroopa liidu liikmesriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 41. Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides,
Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid 41. SELGITAB GLOBALISEERUMISE OLEMUST JA TOOB NÄITEID SELLE MÕJUST ARENENUD JA ARENGUMAADELE; Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne