2019. aastal on suurimate elanike arvuga linnad Tokyo (~37,5 miljonit), Delhi (29 miljonit), Shanghai (26 miljonit), Sao Paulo, Mexico ( ~22 miljonit), Kairo, Dhaka , Mumbai ja Peking (~20 miljonit) Paari viimase aastakümne linnastumise intensiivsus ja territoriaalne haare on kaasa toonud ahellinnastute tekke. Üldiselt asuvad elamiseks parimad linnad Kesk- Euroopas. Globaliseeruvas maailmas omandavad suurlinnad riikide kõrval ühe kaalukama koha maailmamajanduses ja –poliitikas. Linnarahvastik kasvab kiiresti. Esialgu mõjutas see kõrgelt arenenud riike, aga eelmise sajandi viimasest veerandist ka vähem arenenud riike. Linnarahvastik koondub järjest suurlinnadesse, seda tendentsi järgib ka maailmamajandus. Linnade pindala suureneb. Varem paiknesid linnad enam-vähem kompaktsete asulatena, nüüd hõivavad linnastunud regioonid ka mitmeid linna ja ka maa-asulaid. 6.Mis on eeslinnastumine ja millega seoses see algas?
esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori
Kujunesid 2 suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt. sh. paljud Eesti linnad) ja vahemereäärsed linnad(Genova, Pisa, Veneetsia jt.) Linnastumine Tööstusühiskonnas: tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis. Megalopolis ehk hiidlinn. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus
2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem.
16. sajand 16. sajandil ilmnesid Eesti linnaehituses uued, renessanss-stiili jooned. Tervikuna oli 16. sajandil linnadele raske aeg. Laastavas Vene- Liivimaa sõjas said mitmed linnad tugevasti kannatada. Pika aja jooksul ei tekkinud uusi linnu. Sajandi II poolel said linnaõigused Kuressaare (1563) ja Valga (1584). Uus sõdade laine tabas Eestit 17. sajandil, millal kogu Eesti läks Rootsi võimu alla. Nälja ja taudide tagajärjel vähenes Eesti rahvastik 2/3 võrra. Tunduvalt vähenes linnarahvastik, mitmed linnad (Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide) kaotasid linnaõigused ja muutusid mõisnike omandiks. 18. sajand 18. sajandi algul liideti Balti ala Vene keisririigiga, see põhjustas majanduslikke ja poliitilisi muudatusi, mis tekitasid põhjapanevaid nihkeid asulastiku arengus. Eestis algas suhteliselt rahuliku arengu ajajärk. Hakkasid arenema manufaktuurid ja põllumajandus, eriti loomakasvatus. Linnaõigused said Paldiski (1783) ja Võru
Peamised tooted Venemaal on saematerjal, puitpaneelid ja tselluloos. 13. Millistele maailma regioonidele ja riikidele on iseloomulikud järgmised metsade hävimist põhjustavad nähtused? Pidevad metsatulekahjud- Austraalia, USA Happevihmad- Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa Pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt- Aafrika, Kagu-Aasia Metsade röövraie- Lõuna- Ameerika, Kagu- Aasia Suur puidu kasutus- Euroopa 14. Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Linnade tööstustes ja teenindavas ettevõtluses loodi uusi töökohti. 15. Selgita oma sõnadega mõisted. Eeslinnastumine- e suburbanisatsioon. Inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Vastulinnastumine- e kontraurbanisatsioon. Väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Linnastu e aglomerisatsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. 16
töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid ümruskonna küladega kokku. Linnastumisega kaasneblinnarahvastiku osakaalu suurenemine. Inimesi võib tulla nii palju, et pole enam neid ksukile paigutada. Linnastumine kiire- arenenud maades(jaapan) linnastumine aeglane-arengumaades (keenia) eestis linnarahvastik on 80%. ärila põhja-ameerika linnades: ärilad koosnevad taevasse kõrguvatestpilvelõhkujatest. Ärilad euroopas: vanalinnad arhitektuuriliselt üleväärtustatud, teenindusettevõtlus paineb linnasüdamel, eellinnakeskuses, kesklinna lähedastes tööstuskvartalites ja seal kuhu autoga on kiiresti ligi pääseda. Põllumajandusajastu-seal olid avalikud asutused nagu kirik, kool, teenindus,tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele. Halvad elutingimused
Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakenda,osega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände. Eeslinnastumise - linlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnas kasvavad kokku, moodustades linnastuid. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linnarahvastik kasvab arengumaades kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sissrände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Ülelinnastumine nimetatakse demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu. Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg). Iseloomulikud olid kitsad tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega.
53. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Linnad kasvavad Osatähtsus veel keskmine või madal, linnad osatähtsus, kasvutempo aeglasemalt ja tasakaalustatumalt. kasvavad kiiremini ja ebaühtlaselt. kasvutegurid Linnarahvastik kasvab sisemigratsiooni ja Linnarahvastik kasvab kõrge sündimuse ja ka riiki sisserändajate arvelt. maalt linna kolivate inimeste arvel. Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused teke. Iseloomulik eeslinnastumine ja suuremad linnad. Iseloomulik vastulinnastumine
disproportsioonid *suurem surve sotsiaalsfäärile *laotatakse haridusinvesteeringud Linnastumise võrdlus Arenenud maa (jaapan) Arengumaa (India) Kiire linnastumine 20. sajand 20.sajandi II pool algas Linnarahvastiku Üle 75 % 25,00% osatähtsus Miks linnarahvastik Üksikud suurlinnad, suundutakse ka Koondutakse linnadesse, linnade kokku kasvab (tegurid) maalt linna, linnas leiab kergemalt tööd, kasvamine ülelinnastumine Suurlinnade kasv Tokaido ~30 milj
12 päeva nädalas. Mõis nõudis abitegu vastavalt oma äranägemisele suuremateks põllutöödeks( külviks, sõnnikuveoks jne). Korraldati ka mõisatalguid. Kui mõis redutseeriti, kuulutati kõik mõisa talupojad kuninga talupoegadeks ehk kroonutalopoegadeks. Reduktsiooniga paranes talupoegade majanduslik olukord.Talupoegi hakati kaasama maa hindamisele. Koormiste määrad pandi kirja vakuraamatus. 4) Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus 17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500
kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad) aadlikud (sõdijad) talupojad (töötajad) ja linnarahvastik sealhulgas selle juhtkond (raad) Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. 2. Linnad, kaubandus ja käsitöö Linnade valitsemine: Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul.
ajalooliste tegurite mõju rahvastiku 5. Rahvastiku ränne paiknemisele 6. Rassid, keeled usundid 7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad 8. Linnad 9. Looduse ja inimtegevuse geograafia Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 9. klassi õpik Koolibri 9. klassi õpik Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, tööjõud, töötajad, töötud, tööpuudus Õpilaste eelteadmiste ja huvide
Rahvaarvult suurima maakonna Harjumaa rahvaarv ületas 31. detsembril 2011 väikseima rahvaarvuga maakonna Hiiumaa rahvaarvu 65,2 korda ja rahvaarvult teise maakonna Tartumaa rahvaarvu 3,7 korda, mis näitab ilmekalt Eesti rahvastiku maakondliku paiknemise väga suurt erinevust. Kui rääkida rändeprotsessidest Eestis, on levinud arusaam, et maapiirkond tühjeneb ning inimesed lähevad elama linnadesse ja välismaale. Andmed näitavad aga, et hoopis linnarahvastik kahaneb kiiremini. Maarahvastikuga võrreldes toimub linnarahvastiku kiire kahanemine valglinnastumise tõttu. Kasv toimub Tallinna, Tartu ja väiksemal määral ka Pärnu ümber. Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km², mis on küllaltki tagasihoidlik näitaja võrreldes Euroopa riikidega. Lääne-Euroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km² kohta. Siiski elab Eestis rahvast tihedamalt kui Põhja-Euroopa riikides ning suuremas osas Venemaal.
olevasolevad suurenevad ~70% Põhjariikides 20saj. Lõunariikides praegu. c) Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga/infoühiskonnaga(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine (linn laieneb äärde), vastulinnastumine (minnakse linnast maale elama). Põhjariikides praegu. 10. Ülelinnastumine arengumaades. Põhjused, tagajärjed. Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto). Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud. 12. Suuremad etnosed, etnilised protsessid. Etnos on ajalooliselt kujunenud inimeste rühm, kellel on ühine kultuur. Kuuluvust etnosesse ei määra niivõrd sünnipära kui elukoht ja isiklik valik. Etnosed arenevad pidevalt, mille tulemusena muutuvad etnoste vormid: 1
Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj. keskpaik 20.saj. lõpp Linnarahvastiku osatähtsus Suur, üle 70% Väike, 30-40% Linnarahvastiku Aeglane Kiire kasvutempo; milliste *väiksemate linnade arvelt * maalt-linna tegurite tõttu *kõrge sündimuse tagajärjel linnarahvastik kasvab, kahaneb Suurlinnade kasv Aeglane, tekkivad Kiire, toimub megalopolised ülelinnastumisprotsess Linnastumisega kaasnevad *transpordi süsteemi *transpordi- ja sideliinide majanduslikud ja kujundamine ja haldamine puudumine sotsiaalsed probleemid *sideliinide, tehnovõrgud *elektri ja kanalisatsiooni
Lisaks puuduvad veel vajalikud igapäeva kohad kus käiakse haigla, juuksur, restoran, autoremonditöökoda, tööriista ja elektroonikapoed jne. Teiseks teguriks võib pidada sündimuse suurenemist Inimesi sünnib päevast päeva maailmas aina rohkem ning sündimus domineerib tugevalt suremuse üle. Kuna linnas elab juba kordades rohkem inimesi kui linnas, kes kõik endale peresid loovad, on iseenesest mõistetav, et rahvaarv linnades jõudsalt kasvab 5. Enim kasvab Linnarahvastik prognoositavalt aastaks 2050 Aasias kuni 19%. Selle põhjuseks on arvatavasti eelmises punktis välja toodud tegurid Suur Sündimus ja piiratud võimalused maa kohtades. 6. Arengumaade kiire linnastumine ja areng sai alguse peale kolooniamaade iseseisvumist. Enamasti seisnes arengu kiire kasv riigijuhtide võimalus riiki arendada sellele kasulikust vaatenurgast kus hakati müüma loodusvarasid, kus tehti lageraieid puidumaterjali jaoks, kuhu ehitati suuri istandusi. 7
Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik väike maarahvas 5. Väga tihe Väike ja endiste Kaubavahetus emamaadega Kaubavood : 1) Põhja riigid Põhja riigid geograafiline tööjaotus, kõrge tehnoloogiline kaup. 2) Põja riigid Lõuna riigid tarbekaubad toorained.
arengumaades? (võrdlev tabel!) 1) Linnastumise tempo on arengumaades kiirem, sest arenenud riikides on linnastumise protsess kestnud pikemat aega ja linnarahvastiku osakaal on keskmiselt kõrgem. 2) Arengumaade linnad kasvavad ebaühtlasemalt, mõned linnad, peamiselt pealinnad kasvavad erakordselt kiiresti. 3) Arenenud maade linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid. 4) Arenenud riikides kasvab linnarahvastik sisemigratsiooni ja immigratsiooni arvel. Arengumaades kasvab linnarahvastik kõrge sündimuse ja maalt linna kolivate inimeste arvel. 6. Nimeta ja kirjelda linnastumise etappe. Too näide iga etapi kohta ja põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed
Vanaaja linnade elanike arv jäi tavaliselt alla 25 000. Linnastumine ehk urbaniseerumine Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Kuid sõltumata sellest, kas inimene elab maal või linnas, on ta igapäevaelu ikkagi mõjutatud linnas toimuvast. Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Praegu moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust. Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. Vastulinnastumine - inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse. Taaslinnastumine linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Ülelinnastumine arengumaade linnade ülikiire kasv. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil.
inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le . · Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamat tehnikat, kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm
Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat. Kirjaoskus on riigis 97.2%. SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 15200, põllumaj. % SKT-st: 9,5% ,tööstuse % SKT-st: 35,8%, teeninduse % SKT-st: 54,7%, haritavat maad
Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks. RAHVASTIK Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood. Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine kiirenenud elab linnades 15% rahvastikust kuid näiteks 1971 aastal elas linnades ainult 4%. Linnarahvastik on kasvanud eelkõige Katmandus ja sellega ühist linnastatud moodustavates Patanis ja Bhaktapuris, kus koos neid ümbritsevate küladega elab kokku umbes 2miljonit inimest. Keskmine asustustihedus sellespiirkonnas on üle 2000in/km2. Himaalaja peaaheliku alal on asustus hõre keskmiselt 33in/km2 püsiasustus on sealsetes orgudes kohati 4000m kõrgusel. Neplis on palju erirahvuseid ja seega ka palju erinevaid keeli. Kuna etniline enesemääratlemine põimub seal
· Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. · Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % · SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 · Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 · Tööstuse % SKT-st - 38,0 · Teeninduse % SKT-st - 54,0 · Haritav maa 7% · Linnarahvastik % - 81 (2009) 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Brasiilia kuulub arengumaade hulka. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? · IMF (Rahvusvaheline Rahaline Fond), · WTO (Maailma Kaubandus Organisatsioon) · EU-RIO gruppi (Rio grupiks nimetatakse poliitiliste konsultatsioonide
See protsess forsseerus 15.16. sajandil. Linnas elavat maarahvast Risto Sulu kaitses mingil määral Lübecki õigus. Teine lugu oli maalt linna põgenenud talupoegadega. Tallinna raad sõlmis küll Liivi orduga kokkuleppeid linna põgenenud talupoegade tagastamise kohta nende maaomanikele, kuid Tallinn vajas tegelikult sisserännanud maarahvast lihtsamate tööpositsioonide täitmisel, sest linnarahvastik kasvas ja vajas seega rohkem tööjõudu. Kehtestus aasta ja ühe päeva reegel kui linna põgenenud talupoeg oli linnas elanud aasta ja ühe päeva, sai ta legitiimseks linnakodanikuks, ja võis seega loota linna õiguslikule kaitsele. Keskaegne Tallinn oli omamoodi nakkuskoldeks linnas levisid kiiresti erinevad nakkushaigused, keskaja mõistes katk ja leepra/pidalitõbi. Sellest ei jäänud puutumata maarahvas, sest nakkushaigused olid suuremaks hädaohuks linna vaesema elanikkonna seas
Pärnu 12 966 12 898 Saaremaa 56 573 60 263 Kuressaare 3 454 4 603 Tartumaa 177 163 190 317 Tartu 29 974 42 308 Viljandimaa 95 061 99 747 Viljandi 5 325 7 736 Virumaa 102 034 120 230 Rakvere 3 509 5890 Võrumaa 90 479 97 185 Võru 2 697 4 152 Linnarahvastik 114 230 148 778 Maarahvastik 767 225 809 573 Kogurahvastik 881455 958 351 kuniKeskmine ja vähem eluiga usaldusväärne. Selle esimesel jäi 19
metsavendadelt) Iseseisvusajal oli tööstuse tase Eestis ja Lätis kõrgem kui Leedus, seepärast siin ka soodsamad tingimused üliindustrialiseerimiseks (teedevõrk, kvalifitseeritud kaader, tehased). Võõrtööjõu sissevoolu tagajärjel hakkas põhielanike osakaal elanikkonnas vähenema. 1959 moodustasid muulased Eestis 25,4% (Lätis 38%). Industrialiseerimise ja kollektiviseerimise tagajärjel kiirenes urbaniseerumine (linnastumine). Enne II Maailmasõda Eesti linnarahvastik 30% (Lätis ka 30%, Ledus 25%), 1970. lõpus elas Eestis ja Lätis üle 2/3 rahvastikust linnades. Leedut 1940. lõpu üliindustrialiseerimine ei puudutanud, puudus seega ka vajadus võõrtööjõu kjärele. Leedulaste osakaal põlisrahvana palju soodsam (80%) võrreldes Eesti ja Lätiga. Hrustsovi sula ajal püüti majandust detsentraliseerida (rahvamajandusnõukogude näol andis liiduvabariikidele Baltimaades suhtelise autonoomia). 1960. seetõttu kiirenes siin majanduse areng.
välismaale. Tänu sellistele võimalustele näevad noored elu..saavad tutvuda erinevate võimalustega,mida eri riigid pakuvad ja loomulikult on see praktika keelele. 19. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage Malawi kohta antud infot. + Rahvaarv 11,4 miljonit + Keskmine asustustihedus 96 inimest km2 + Hõive põllumajanduses 90% + Haritavat maad 22% riigi territooriumist + Mets katab 27% riigi territooriumist + Linnarahvastik 16% + Kirjaoskajaid 63% täiskasvanutest ? Sündimus 43% + HIV nakatanuid/AIDSi heigestunuid 940 tuhat ? Üks arst 68481 inimese kohta http://wiki.gomaailm.ee/wiki/malawi/ http://en.wikipedia.org/wiki/Malawi 20. Valige antud faktidest neli,mis näitavad,et Malawi on arengumaa. Selgitage, kuidas need faktid iseloomustavad Malawi madalat arengutaset. a) HIV nakatanuid/AIDSi heigestunuid 940 tuhat.
saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik koostis 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi, ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad. Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70. Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi) Suuremad linnad: Daugavpils (elanike arv 117 500) Liepaja (96 270) Jelgava (66 000) Jurmala (55 700) Ventspils (44 000)
puit 4 | Page Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 Tööstuse % SKT-st - 38,0 Teeninduse % SKT-st - 54,0 Haritav maa 7% Linnarahvastik % - 81 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Brasiilia kuulub arengumaade hulka. 5 | Page Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organistasioonidesse riik kuulub? IMF (Rahvusvaheline Rahaline Fond), WTO (Maailma Kaubandus Organisatsioon) EU-RIO gruppi (Rio grupiks nimetatakse poliitiliste
Pikimad jõed: Amazonas 7025 km Parana 4700 km Sao Fransisco 2900 km Kõrgeimad mäed: Neblina 3014 m Bandeira 2890 m Roraima 2810 m Serra Parima 2727 m Pedra Axu 2232 m 4 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal. Kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskus on brasiilias 88,6 %. Linnarahvastik on 81%. Sündimus on 81 ja suremus 21. Imikusuremus on 27 . Lapsi ühe naise kohta on 2,3. Alla 15. a. on 28 %. Üle 65. a. on 6 %. Keskmine eluiga on naistel 76 ja meestel 68. SKT on 8800. Tööstuse % SKT-st on 38,0 ja põllumajanduse % SKT-st on 8,0. Teeninduse % SKT-st on 54,0. Haritava maa % on aga 7. Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin, kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on
moodustades linnastuid ehk aglomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina. Linnastute suurenedes ja kokkukasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega, need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna (new York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Frankfurt, Moskva, Rio de Janeiro jt). Linnarahvastik kasvab eelkõige arengumaades ja seda kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Toimub kiire industrialiseerumine. Suur osa aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab agulites ehk slummides (getostumine). Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur
Tavaliselt saab asula linna nimetuse, kui elanike arv on seal piisav. See arv on riigiti erinev (nt Eestis on selleks keskmiselt 8000 elanikku, Jaapanis aga 30000 elanikku, Islandil aga 800 elanikku). Linnade arengut kiirendas pööre põllumajanduses, mis vabastas tööjõudu, aga veelgi enam kapitalistlike töösuhete ja tööstuse tormiline areng, mis omakorda vajas rohkesti töökäsi. Toimus linnastumisplahvatus. Ajavahelimkul 1800-1950 kasvas maakera rahvastik 2,8 korda, aga linnarahvastik 25 korda. Linnade ehitamisega kaasneb mitmeid keskonnaprobleeme: looduskeskond hävitatud, sest elumajad jms on levinud sinna, kus kunagi olid põllud ja metsad, linnade ehitamiseks ja nende toimimiseks kulutatakse tohutult ressursse (on vaja tagada inimeste tööl käimine eeslinnadest), keskkonna saastumine ning joogivee puudus. Linnastumise etapid Linnastu rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed.
Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja karjamaale aeti. Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. (Vahtre, 1993) XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid olemasolevad linnad kasvasid jõudsasti, eelkõige maalt tulnud inimeste arvelt. Sel ajal moodustas linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. (ibid) Usk 12.sajandil valitses Eestis veel paganausk. 13.sajandi alguses alustasid sakslased paganlaste ristuusustamist tule ja mõõgaga. (A.Viires, 2004) Kuigi dokumentidest võib sageli lugeda kaebamist eestlaste pagenlikkuse üle, on kindel, et kristlikud kombetalitused nagu ristimine, armulaud, laulatus või matused kuulusid edaspidi siiski talupoegade kombestikku. Õieti
ilma, et oleks toimunud põllumajanduslik pööre e maasuhete üleviimine kaasaegsetele turumajanduslikele alustele? Too vähemalt kaks põhjust koos selgitustega! Kuna põllumajanduspöörde tulemusel algas linnastumine (palju tööjõudu)- põllumajanduspöörde tagajärjel hakkas maaelanikkond kiiresti vähenema - üha väiksem arv inimesi sai hakkama üha suurema hulga toiduainete tootmisega. Vabanev maaelanikkond suundus tavaliselt linnadesse - seega kasvas linnarahvastik; põllumajandustoodangu järsk areng- pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu; ning kiire kapitalistlik areng, oli see eelduseks tööstuspöördele. 36) Milles seisnes tööstuspöörde/revolutsiooni olemus ja mida võib pidada selle pöörde alguseks ja lõpuks? Tööstuspööre –olemus: manufaktuuridelt mindi üle vabrikutööstusele
elu töötada ühes firmas ega ole meelsasti valmis ohverdama oma nädalalõppe firma huvides. Sotsiaalsed normid on Jaapani ühiskonna eriti olulised. Kõikide vanemate inimeste ning ühiskonnas ja ametiredelil kõrgemal seisvate isikute austamine on endiselt tugev. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. keeled-jaapani, korea ja hiina keel tihedus- 322 in. 1 km2 kohta linnarahvastik 77% maarahvastik 23% Usutunnistus sintoiste budiste 76% budiste 16% muid (sh. kristlasi) 8% Etniline kooseis jaapanlasi 99% muid (peamiselt korealasi) 1% 5.Majandus 5.1. Üldnäitajad Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 33100 · SKT jaotus sektorite lõikes: · põllumajandus 2%
Saudi-Araabia on keskmise suurusega riik. Rahvaarv on 28,146,656 inimest. Rahvarvu muutumine: 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700 2002 aastal- 21,589,240 2003 aastal- 22,054,280 2004 aastal- 22,529,340 2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640 2007 aastal- 27,601,038 2008 aastal- 28,146,656 Linnades elavate inimeste arv: Riyadh- rahvaarv 4 700 000 Jeddah- rahvaarv 3 400 000 Mecca- rahvaarv 1 700 000 Medina- rahvaarv 1 300 000 Saudi-Araabia rahvastikust moodustab linnarahvastik 86%. Energiamajandus Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik
Praegu loetakse Moldovat Euroopa üheks vaesemaks riigiks, kuid paar aastat tagasi uuesti valitud president Voronin üritab asja parandada, seda kahjuks või õnneks siiski vaid Venemaa kaudu. Kultuur Rahvastik Moldovlased ja rumeenlased põlvnevad ühest ja samast etnilisest tüvest. Lõunaosas elavad gagauusid ja Dnestri vasakkaldal elav vene-moldova-ukraina segarahvastik kuulutasid 1990 mõlemad oma asualal omaette vabariigi. Linnarahvastik moodustab rahvast 49% ja maarahvastik 51%. Riigis on 65% moldovlasi, 14% venelasi, 13% venelasi, 4% gagauuse ja 4% muudest rahvustest pärit inimesi. Kirjandus Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 9 Kõige tähtsam varasem kirjandusteos on ballaad Miorita. ???kirjandus ja folkloor olid ühiskonna tähtsaks osaks 19.sajandini See ja klassikaline moldova 19.sajandi kirjandus on väga raskesti eristatavad rumeenia kirjandusest
maksukohustlasi. Pearaharahutused- Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile). Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema. See tekitas palju pahandust. 6) Rahvastik 18. sajandil: 1695: Rahvarv kokku: 350 000 - 400 000. Linnarahvastik: 5-6%, kokku ca 20 000. Suur näljahäda (Arvestati isegi aega N: Enne suurt nälga ja pärast suurt näljahäda). Suri umbes 75 000 inimest ehk rahvastikust. Enamus inimesi ei surnud nälga, vaid haigustesse. 1712: Rahvaarv kokku: 150 000 - 170 000. Linnarahvastik: ca 3%, kokku ca 5000. 1782: Rahvaarv kokku: 485 000. Linnarahvastik: ca 5%, kokku ca 23 000. 18. saj I poolel domineeris sisseränne kui väljaränne. 18. saj II poolel sisseränne on väiksem kui väljaränne.
Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nim. linnaregiooniks. Hiidlinnad ja- linnastud, maailmalinnad Maailma hiidlinnad on seotud ärisidemetega, mis seob nad globaalseks võrguks. Seal pakutakse mitmekesiseid teenuseid, asuvad tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste linnade peakorterid. Madalamal on regionaallinnastud (Barcelona, Lyon, Tallinn, Riia) kuuluvad globaalsesse võrku tipplinnade kaudu. Linnastumine arengumaades Linnastumine algas 20.sajandi teisel poolel. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikes arengumaade suurtes linnades toimub industrialiseerumine. Suur osa Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab slummides. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdevoolu nim. ülelinnastumiseks. Harva tekib tööstuslinnu. Linnade laienemine ja struktuur
Ka kasvas venelaste osakaal riigiametnike hulgas. Domineerima jäid siiski veel baltisakslased. Nekrutikohustus 1797- Balti aladel Järgmine suurem muudatus 1816 pärisorjuse kaotamisega Eestimaal tuli nn "liisutõmbamise" kord, mis põhines pmst puhtal õnnel. 6. Rahvastik 18. sajandil. Suur katk. Rahvaarvu muutumine, rahvastiku rahvuslik ja sotsiaalne koosseis. Asustuse põhijooned 1695 Rahavarv kokku350 000-400 000 Linnarahvastik: 5-6%, kokku ca 20000 1712 Rahvaarv kokku 150 000-170 000 Linnarahvastik: ca 3%, umbes 5000 matsi 1782 Rahvaarv kokku 485 000 Linnarahavastik ca 5%, umbes 23 000 matsi. Vahepealne langus Suur näljahäda 1697 (suurim teadaolev näljahäda eesti aladel üldse, suri umbes viiendik rahvast). Paljud surid mitte nälga, vaid erinevatesse haigustesse, mis nende nõrgestunud keha nüüd paremini vastu võttis.
Juba varasemast ajast elas eesti aladel ka vadjalasi ning ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. Eestis asus vähesel määral ka venelasi, kes keskajal olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad), aadlikud (sõdijad) ja talupojad (töötajad). Lisaks talupoegadele kuulus kolmandasse seisusesse ka linnarahvastik, sealhulgas selle juhtkond (raad). Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. Lisaks vaimulikele maaisandatele olid Vana-Liivimaa kõrgeimal valitsus- ja kohtuorganil, maapäeval, esindatud ka aadlikorporatsioonid ehk rüütelkonnad
8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156- 161, 162-167 *Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased. *Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. *Keskajal oli Liivimaal kolm seisust vaimulikud (palvetajad), aadlikud (sõdijad) ja talupojad ning linnarahvastik. *Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. *Keskaegses Eestis oli 9 linna (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu ja Narva), mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. *Linna valitses nõukogu, mida nimetati raad-iks. Raad koosnes 24 maehärrast ja 4 bürgermeistrist.
ja masinatootmisele. Tööstuspööre saab alguse Inglismaal. Sellele eelneb põllumajanduspööre. Tehnika areng ja kapitali olemasolu. Kapital- vabrikute ehitamiseks, masinate ostmiseks, palkade maksmiseks. Tööjõu olemasolu- tööliste reserviks oli maata jäänud talupojad ja tööta jäänud käsitöölised. Täiustus põllumajandustehnika- võeti kasutusele masinad, mis tõstsid saagikust. Tänu masinate juurdetekkele vähenes inimeste vajadus ja hakati kolima linnadesse, seega kasvas linnarahvastik. Põllutooted muutusid ka odavamaks ja paremini kättesaadavaks (tekkisid nö poekaubad). Uueks tootmisharuks oli puuvillatööstus. 1733 laiutati lendsüstik (oluline tekstiilitööstuses). Leiutati mehaaniline vokk ja ketrusmasin. Hakatakse kasutama terast ja raudbetooni. Üha väiksem hulk inimesi võis toota üha rohkem kaupu. Üks suurimaid leiutusi on aurumasin (James Watt). Metallurgias sai pöördeliseks kivisöe kasutuselevõtt 19.saj kujunesid uuteks energiaallikateks nafta ja bensiin
· tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond Industriaalühiskond Muutis sotsiaalset jaotust: Ratsionaalsus, bürokraatia 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt. 3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere. Postindustriaalühiskond Teenindussektori osatähtsus Haritud spetsialistid, kasvas. Suurenes teaduse ja keskklass, masstootmine, tehnoloogia osa majanduses. massikultuur.
• tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond Industriaalühiskond Muutis sotsiaalset jaotust: Ratsionaalsus, bürokraatia 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt. 3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere. Postindustriaalühiskond Teenindussektori osatähtsus Haritud spetsialistid, kasvas. Suurenes teaduse ja keskklass, masstootmine, tehnoloogia osa majanduses. massikultuur.
näiteks Suur Vabaduste Harta, Õiguste Bill, Õiguste Petitsioon jt. Suurbritannia on üks Euroopa tihedamini asustatud riike, rahvastiku keskmine tihedus on 248 in/km2, tihedaim on asustus Inglismaal ja väikseim Sotimaal. Riigi rahvastikust elab 83,7% Inglismaal, 8,5% Sotimaal, 4,9% Walesis ja 2,9% Põhja-Iirimaal. Suurbritannia on Euroopa suurim põgenike sihtriik. Loomulik iive on olnud viimastel aastatel pidevalt positiivne. Linnarahvastik moodustab 89% (2005). Suurbritannia rahvastikust on 29% anglikaanid, 17% muud protestandid ja 11% katoliiklased, 41% ei seo end ühegi usuga. Suurbritannia hõlmab peale Suurbritannia saare ja Iiri saare kirdeosa ka rannikumere väiksemaid saari, Euroopa mandriosast eraldavad teda Calais' väin ja Põhjameri. Saarte rannajoon on tugevalt liigestatud, Sotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud
saj alguses talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes nekrutiks lähevad. Üsna levinud oli, et nekrutiks saadeti inimesi karistusena. Kasutati ka liisutõmbamist, kes läheb, kes mitte. Nekrutisse võetutest tuli tagasi mitte üle viiendiku ja needki enamjaolt invaliididena. Kui nekrutissevõtmist poleks olnud, oleks Eesti rahvaarv võinud olla suurem 200 000 inimese võrra. Rahvastik 18.sajandil 1695: Rahvaarv kokku: 350 000 – 400 000 Linnarahvastik 5-6%, kokku ca 20 000 1712: Rahvaarv kokku: 150 000- 170 000 Linnarahvastik : ca 3%, kokku ca 5000 1782: Rahvaarv kokku: 485 000 Linnarahvastik: ca 5%, kokku ca 23 000 Põhjasõja järel kiire rahvaarvu tõusu aeg. 18.saj lõpuks oli Eesti ala rahvaarv ületanud poole miljoni piiri. 18.saj I poolel teatud määral sisseränne toimus, kuid see polnud nii suur kui see oli olnud 17.sajandil. Rahvastiku taaste tüüp – rahvastiku juurdekasv sündimuse teel
Maad kasutati kollektiivselt, seega puudus arenguperspektiiv ja huvi midagi paremini teha. 41) Milles seisneb põllumajanduspööre/põllumajandusrevolutsioon? Kuna põllumajanduspöörde tulemusel algas linnastumine (palju tööjõudu)- põllumajanduspöörde tagajärjel hakkas maaelanikkond kiiresti vähenema - üha väiksem arv inimesi sai hakkama üha suurema hulga toiduainete tootmisega. Vabanev maaelanikkond suundus tavaliselt linnadesse - seega kasvas linnarahvastik; põllumajandustoodangu järsk areng- pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu; ning kiire kapitalistlik areng, oli see eelduseks tööstuspöördele. 42) Milles seisnes 14. sajandi majanduskriis Euroopas? Kriisi olemus seisnes senise majandusmudeli katkemises, mudel oli kestnud Rooma
annaabi.ee 
