AGROKLIIMAVÖÖTMED (0)

AGROKLIIMAVÖÖTMED
1. Polaarkliima
On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed.
2. Parasvööde
Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega : kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega-, leht ja okasmetsad), rohtlad . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet.
3. Jahe parasvööde
Vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud. Levib looduslikult okasmets . Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi.
4. Mõõdukas parasvööde
Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi . Kolm valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist . Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikul külm talv, mõnikord kahjustab saaki ka põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed.
5. Soe parasvööde
Võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljaeksporte, sh. Riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba , viinamarju.Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil. Vähetootlikuel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi .
6. Lähispolaarkliima
Lähispolaarse kliima puhul on tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad , teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. On võimalik eristada pikka talve ja lühikest suve. Taimestik peaaegu puudub.
7. Lähistroopiline vööde
Lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju , viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi. Merest kaugemal mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese kuid üsna külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspool oaase laiuvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademeid on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad ka külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat , õlitaimi, mitmeaastates istandikes tsitrulisi, teepõõsaid jms
8. Troopiline vööde
Temperatuur ei lange kunagi alla 0’C. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu , puuvilla , datlipuud, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakarjakasvatusega.
9. Lähisekvatoriaalne vööde
On aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss , maapähkel, sisal jms, niisutavatel aladel puuvilla või hirssi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- või tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekarjakasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuuritaimede mitmeksesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi.
10. Ekvatoriaalne vööde
On väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautšuki-, kohvi- ja kakaopuu . Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.