GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samut...
K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Koliindeks riikliku standardi järgi erimenetlusega määratud kolibakterirakkude arv 1 liitris uuritavas vees. K. iseloomustab vee olmereostuse taset (suuremale k-le vastab suurem reostus). Arvu 1000 jagamisel k-ga leitakse kolitiiter. Kolitiiter vähim veehulk (milliliitrites), milles on üks kolibakterirakk. Suuremale k-le vastab uuritava vee väiksem olmeline reostatus (eriti fekaalreostus). Joogivee k. peab olema >300, st. 300 ml vees ei tohi olla rohkem kui üks kolibakterirakk. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja
annaabi.ee 
