millega võtab endale koha 20 maailma kõige suurema vooluhulgaga jõe seas. [1] Ganges, võimas jõgi on väga paljudele inimestele elatusallikaks, sest Gangese nõgu ja kaldad on maailma kõige enam asustatud ligi 400 miljoni inimesega ja rahvastiku tihedusega 390/km². Jõge kasutatakse põldude niisutamiseks, kalastamiseks, joogiveeks, aga kahjuks ka mustade riiete pesemiseks otse jõevees, surnute tuha puistamispaigana, pühade lehmade matmispaigana, solgivee mahalaadimiskohana. Parkimistöökojad suunavad Gangesesse kõik oma saastevee ja samuti teevad seda paljud linnad, kelle kanalisatsioon suubub otse Gangesesse. Jõe vesi on muutumas nii räpaseks, et kuivematel perioodidel voolab jõe sängis paks reostunud mudataoline vesi. Reostuse kõrge tase säilib isegi mussoonide ajal. jõgi religiooselt, spritistlikult indiastele ja hindudele tähtis, kes seal hea tervise saamiseks kümblemas ja vett joomas käivad. Kuna vesi on nii reostunud, levivad seal mitmed haigused,
müümine on ainult kulude katmiseks, kasu ei too. Lambanahad on samuti villaga sarnases olukorras. Lambanahkade realiseerimine on lihtsam kui farmis on lambanahad konserveeritud. Konserveerimiseks kasutatakse nahkade soolamist. Edasi antakse nahad töötlusse (teenustööna parkimisse). Realiseeritakse juba pargitud nahku. sel juhul saadakse lambanahkade müügist rohkem tulu, kuna on lisandväärtust juurde pandud. Parkimistöökojad asuvad Tartus ja Jõgeval. Meie regioonis kõige suuremad parkimistöökojad on Türgis. Nahkadele peaks olema mingi alus, kuhu nahkasid hakatakse laduma, peab olema kalduv profiiliga, villa kiht jääb allapoole. Enne kui alusele pannakse, lisatakse nahale keedusoola u 30% naha massist. Nahk kaalub 6-7 kg, ühele nahale kulub ligikaudu 2 kg jämesoola. Kui sool on peale pandud, siis laotakse nahad kaldalusele ja soolvesi hakkab nahkadelt maha jooksma ning nii võib nahkasid säilitada, kui ruumi temperatuur on +2---+8. Enne parkimist peaks nahk olema 2-3 nädalat soolas
Kivisöe tõrva derivaadid on ühed mürgisemad vähkitekitavad ained [6]. Enamus USAs toodetud nahast on kroomiga pargitud ja Keskkonnakaitse Agentuuri sõnul on kõik kroomi sisaldavad jäätmed ohtlikud ja tervistkahjustavad. [16] Mürgiste ainete kasutamise tõttu avaldavad karusnahatöötlemise tehaste jäätmed lisaks inimese tervisele ka looduskeskkonnale väga kahjulikku mõju; jäätmeid esineb nii vedelal, tahkel kui ka gaasilisel kujul. On arvutatud, et kroomi kasutavad parkimistöökojad raiskavad iga tonni töödeldud loomanaha kohta ligi 57.000 liitrit vett ning toodavad lisaks muudele mürgistele ainetele kuni 990 kg tahkeid jäätmeid. Näiteks trahvis Keskkonnakaitse Agentuur 1991 aastal kuut karusnaha töötlemise tehast, tuues välja rikkumised tervistkahjustavate jäätmete osas väites, et karusnaha töötlemisel kasutatavad lahustid võivad põhjustada hingamisprobleeme ning on määratletud ka vähkitekitavatena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
