Füüsika üldmudelid (0)

Mudel - loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks
Aineline mudel - kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Reeglina kujutab aineline mudel mikro - või megamaailma objekti.
Abstraktne mudel - kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses.
Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas
Füüsikaline objekt – kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodus­nähtused ehk protsessid (lai tähendus).
Nähtus - aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused
Füüsikaline suurus - looduse üldised mudelid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi. Füüsikalised suurused saab jagada skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks.
Skalaarsed suurused – füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. Skalaarsed suurused on näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur.
Vektoriaalsed suurused - ruumilist suunda omavad füüsikalised suurused. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus, kiirendus ja jõud.
Vektorite liitmine - kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel. Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teist vektorit iseendaga paralleelselt nihutada nii, et teise vektori algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor . Rööpküliku reegli järgi liitmisel tuleb teist vektorit nihutada nii, et mõlema vektori alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline ja pikkune vektor.
Kehade mõõtmed – kehade mõõtmiseks kasutatakse pikkust, mis on vaatleja kujutlus , mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet.
Ruumi mõõtmed - ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Ühemõõtmeline – piisab ühest mõõtmest; kahemõõtmeline - mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks; kolmemõõtmeline - pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde.
Aeg - selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. Aja mõiste kujundamiseks on vaja vähemasti kolme keha: taustkeha ning veel kahte liikuvat keha, mille liikumisi me omavahel võrdleme.
Aja mõõtmine - võrdleme ühe keha liikumist mingi etalonkeha sees toimuva liikumisega. Seda erilist keha me nimetame  kellaks.
Liikumine - kehad ei ole mitte alati üksteise suhtes paigal – nad liiguvad
Liikumise suhtelisus - liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes
Liikumise üldmudelid - kulgemine (ehk translatsioon , kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi ehk ühesuguseid jooni mööda, siis jääb keha asend ruumis samaks. Kulgeval liikumisel muutub keha asukoht.), pöörlemine (ehk rotatsioon , liikumine, mille korral muutub keha asend), kuju muutumine (ehk deformatsioon , liikumine, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused), mahu muutumine (muutuvad keha punktide vahekaugused), võnkumine (perioodilised ehk kindla ajavahemiku tagant korduvad liikumised) ja laine (võnkumise edasikandumine ruumis).
Ainelised objektid -  võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi samalaadseid objekte asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet.
Väli - kehade vastastikmõju vahendaja , jõu tekkimise võimalikkus.
Mis tähtsus on väljadel meie elus - gravitatsiooni­väli hoiab esemeid ja inimesi maapinnal, elektriväli ümbritseb iga laetud keha ja magnetväli mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale.