Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Füüsika

3 HALB

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse füüsikaks?
Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ?
Mis on mehaanika ?
Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor?
Kuidas saadakse kiirendus koordinaatide abil ?
Mis suunaline on nurkkiirenduse vektor ?
Mis on vektorväli ?
Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ?
Mis suunaline on põrkejoon?
Mida nimetatakse taustsüsteemiks?
Mida nimetatakse jõuks ?
Millest sõltub potensiaalne energia ?
Millega iseloomustatakse välju ?
Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks?
Mis on põrkejoon ?
Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ?
Mida nimetatakse kõverusringjooneks?
Millal ei ole inertsijõud reaalne?
Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks?
Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks?
Kus mõjub välisjõud?
Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
Milleks jaguneb ainepunktide süs ?
Mida nimetatakse nurkkiirenduseks?
Mida nimetatakse tangensiaalseks kiirenduseks?
Millal on põrge tsentraalne?
Millega võrdub lõhkenud mürsu liikumishulkade summa?
Kui pika ajapärast on ta kõrgusel 10m ?
Mida nimetatakse pöördliikumiseks ?
Milliste kehade põrge on tsentraalne ?
Kesktõmbejõud ?
Kui sirgjooneliste liikumiste summat ?
Mitme välja summana ?
Mida nimetatakse põrkeks ?
Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ?
Kuidas leida kiiruse komponente kõverjoonelisel liikumisel ?
Mida nimetatakse homogeenseks väljaks?
Miks ei kehti mehaanilise energia jäävusseadus mitteelastse põrke korral ?
Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ?
Kuidas kontrollitakse kas süsteem on inertsiaalne ?
Milline süsteem on suletud ?
Millal on välisjõudude töö positiivne millal negatiivne ?
Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ?
Millega võrdub töö kõverjoonelisel liikumisel ?
Mida tähendab vektorita vektorkorrutis ?
Miks keha hulga liikumist saab kirjeldada ainult ühe ainepunkti liikumisega ?
Millist liikumist nimetatakse ringliikumiseks ?
Mida nimetatakse põrkejooneks ?
Millised seadused kehtivad absoluutselt elastse tsentraalse põrke korral ?
Mida nimetatakse liikumishulgaks suletud süsteemis ?
Millest oleneb jõu töö ?
Kuidas määratakse normaalkiirendus ?
Miks peab metalli sepitsemisel metalli tüki asetama alasile?
Millised seadused kehtivad dissipatiivses süsteemis ?
Mida nimetatakse liikumiseks ?
Millise suunaga on aegklassikalises mehaanikas ?
Millal on töö negatiivne?
Miks ei saa potensiaalset energiat kasutada mittetsentraalses jõu väljas ?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

146 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eestland Õppematerjali autor

1) Mida nimetatakse füüsikaks?
2) Massikeskme liik, seadus
3) Tangensiaal ja normaalkiirendused, trajektoor, kiirendusvektor
4) 18-19 saj mehaanika areng
5) Potensiaalne energia ja jõuvaheline seos
6) Mix nimetetakse jõudusid teisiti, ka konservatiivseteks
7) Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori, kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ?
8) Kas inertsiaalseid taustsüsteeme võib olla rohkem kui kui 1 ?

II
1) Mis on mehaanika ?
2) Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor?
2) Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor?
4) Kuidas saadakse kiirendus koordinaatide abil ?
6) Mis on vektorväli ?
7) A=F•s•cosα Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ?
8) Mis suunaline on põrkejoon?

III

1) Mida nimetatakse taustsüsteemiks?
2) Joonkiirendus?
3) Mida nimetatakse jõuks ?
4) Millest sõltub potensiaalne energia ?
6) Inertsi seadus?
7) Kiiruse suund, trajektoor?
8) Millega iseloomustatakse välju ?

IV
1) Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks? Mis on põrkejoon ?
2) Nurkkiiruse ja joonkiiruse vektorseos ?
3) Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ?
6) Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks?
7) Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks?
8) Kus mõjub välisjõud?

V
1) Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
3) Mida nimetatakse nurkkiirenduseks?
5) Liikumishulk??
7) Millal on põrge tsentraalne?
8) Millega võrdub lõhkenud mürsu liikumishulkade summa?

VI
1) Mida nimetatakse pöördliikumiseks ?
4) Milliste kehade põrge on tsentraalne ?
5) Kesktõmbejõud ?
6) Vektorväli ?
7) Kas kõverjoonelistliikumist võib vaadelda kui sirgjooneliste liikumiste summat ?
8) Inertsijõud?

VII
1) Newtoni I seadus ?
2) Tangensiaalse kiirenduse ja nurkkiirenduse seos ?
3) Kas vektorvälja võib asendada mitme välja summana ?
4) Füüsikalise teooria kujunemine ?
5) Liikumishulga suuna muut ?
6) Mida nimetatakse põrkeks ?
7) Cartesiuse koordinaadistik, kas telgedel võib olla meelevaldne suund ?
8) Seos potensiaalse energia ja jõu vahel ?

VII
1) Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ?
2) Ainepunkti joon ja nurkkiiruse vaheline seos ?
3) Kuidas leida kiiruse komponente kõverjoonelisel liikumisel ?
4) Mida nimetatakse homogeenseks väljaks?
6) Miks ei kehti mehaanilise energia jäävusseadus mitteelastse põrke korral ?
7) Sõnasta liikumishulga jäävuseseadus ?
8) Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ?

X
1) Newtoni II seadus?
2) Tangensiaalkiirenus?
3) Trajektoori kõverus antud punktis ?
4) Kuidas kontrollitakse, kas süsteem on inertsiaalne ?
5) Milline süsteem on suletud ?
6) Millal on välisjõudude töö positiivne , millal negatiivne ?
7) Mehaanika loojad ?
8) Liikumishulga võib omistada?

XI
1) Newtoni III seadus?
2) Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ?
3) Millega võrdub töö kõverjoonelisel liikumisel ?
5) Miks keha hulga liikumist saab kirjeldada ainult ühe ainepunkti liikumisega ?
6) Millist liikumist nimetatakse ringliikumiseks ?
7) Mida nimetatakse põrkejooneks ?
8) Millised seadused kehtivad absoluutselt elastse tsentraalse põrke korral ?

XII
3) Millest oleneb jõu töö ?
4) Newtoni seotus mehaanikaga?
5) Mitteelastne tsentraalpõrga ?
6) Kuidas määratakse normaalkiirendus ?
8) Millised seadused kehtivad dissipatiivses süsteemis ?

XV
1) Füüsika ja tehnika omavaheline sõltuvus ?
2) Mida nimetatakse liikumiseks ?
3) Millise suunaga on aegklassikalises mehaanikas ?
4) Mehaanilise energia jäävuse seadus?
5) Vektorite skalaarkorrutis?
6) Tsentraalne väli ?
7) Gradiendi arvutamisel skalaarsest suurustest määrab ära .. ???
8) Ühtlane ringliikumine ?

XVI
1) Klassikaline mehaanika ?
2) Tehnika ajalugu (Galilei...)?
3) Keha Impulss?
4) Millal on töö negatiivne?
6) Miks ei saa potensiaalset energiat kasutada mittetsentraalses jõu väljas ?

füüsika töö uder teooria piletid küsimused-vastused

Sarnased õppematerjalid

docx

2017 füüsika eksami teemad-vastused

nurkkiirus kui ka nurkkiirendus. Sellepärast eelistatakse kehade pöörlemise kirjeldamisel nurksuurusi. Joonsuurused on neist kergesti leitavad, need on võrdelised pöörlemisraadiusega. 2. Ainepunkti ja tahke keha translatoorse liikumise dünaamika a. Inertsiseadus ja inertsiaalsed taustsüsteemid b. Liikumishulk, jõud ja impulss. Newtoni II seadus c. Ainepunkti süsteemi dünaamika. Newtoni III seadus d. Liikumishulga ehk impulsi jäävuse seadus e. Töö kõverjoonelisel liikumisel f. im energia g. Vektorväli h. Töö tsentraalse jõu väljas i. Mehaanilise energia jäävuse seadus j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge m. Mitteelastne tsentraalpõrge A) inertsiseadus(Newtoni I seadus) ja inertsiaalsed taustsüsteemid N I s ehk inertsiseadus Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt

Füüsika

doc

Füüsika I kordamiskonspekt

u' z 1 - 2 uz 1 - 2 c c u z = u' z = vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x c c Füüsika II kt Töö Oletame, et mingil traj liikuvale kehale mõjub jõud F ning see keha läbib teepikkuse s. F kas muudab keha kiirust, tekitades kiirenduse või kompenseerib mõne teise liikumist takistava jõu mõju. Jõu F mõju teel pikkusega s nim. tööks. Töö on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga- A = Fs s

Füüsika

pdf

Füüsika 1 eksam

Hõõrdejõud kirjeldab, kui suurt sundivat jõudu on vaja, et panna keha liikuma ning hoida liikumises. Hõõrdejõud on liikumapaneva jõuga vastassuunaline ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ja kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö on protsessi, mitte olekut kirjeldav suurus. Kui jõu mõjul nihutatakse keha, siis see jõud teeb tööd

Füüsika

odt

Füüsika Arvestuse Spikker

suunaline. Väljendab dünaamika põhivõrrand: ma=F, kus võrdeteguriks tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib veeauru osarõhu suhe. Seda väljendatakse %. Mida kõrgem on veeauru t, punktimass. teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2-p1= p (liikumishulga seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muut=impulss) muundumise mõõt. A elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, Upinge selle Keha impulsimoment:(L) pöörleva keha osade impulsside mõju lõigu otstel, q 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I voolutugevus(A), t pöörlemisele. Pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje

Füüsika

docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

, mille summa annab vektori A. (joon.5.). Vektori projektsioon teljel. Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An. Ühikvektor. Igale vektorile A võib seada vastavusse ühikvektori Aühik , mille suund ühtib vektori A suunaga ning moodul on võrdne ühega. Vektorite skalaarkorrutis. Töö avaldise võib esitada jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kahe vektori A ja B skalarkorruti-seks nim. skalaari, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nen-devahelise nurga a koosinuse korrutisega. Vektorkorrutis. a®*b®= c® , I a®l * l b®l * sin a = l c®l, a= a®Ù b® Liikumisvõrrand- r = t(t)- kohasõltuvus ajast. a = dv / d t = Dv / Dt = =v2-v1 / Dt, kui a = const, v2 = v1+at ê*d t , v2 d t = v1dt + at * dt. Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust

Füüsika

docx

Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika

jõuimpulss Punktmassi impulsi juurdekasv: Süsteemi impulsi muutumise kiirus on võrdne kõikidele punktmassidele mõjuvate välisjõudude summaga. 11. Impulsi jäävuse seadus. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadust. 12. Töö, võimsus ja kineetiline energia. 13. Jõuväli. Konservatiivsed jõud. Kui keha on asetatud niisugustesse tingimustesse, et igas ruumipunktis mõjutavad teised kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et keha asub jõudude väljas. Jõudude puhul, mis sõltuvad ainult keha asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõppasukohast ruumis.

Füüsika

docx

Füüsika I konspekt

punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA. Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe, jõud. Vektorite eristamiseks skalaaridest märgitakse nende tähise kohale nooleke. Vektorite liitimine: kahe vektori liitmine rööpküliku reegli järgi v=v 1+v2; kui vektoreid on rohkem kui kaks, on otstarbekam liita neid hulknurga reegli järgi v=v1+v2+v3

Füüsika

docx

Füüsika Eksam

⃗ P=M ⃗ v mk kogumassi M ja tema massikeskme liikumiskiiruse korrutisega: . 10. Impulsi jäävuse seadus. Suletus süsteemi impulss ehk liikumishulk on jääv. 11. Töö, võimsus ja kineetiline energia. Töö (A) on energia, mida kantakse kehale üle või viiakse sellelt ära temale mõjuva jõu abil. Kehale juurde andmisega seostuv töö loetakse positiivseks, energia äravõtmisega seostuv töö aga negatiivseks. Töö ühikuks on džaul, 2 kg ∙ m 1 J =1 Nm=1 2 . Kui kehale mõjub kaks või enam jõudu, sis on nende kogutöö s võrdne üksikute jõudude poolt tehtavate tööde summaga.

Füüsika

Rohkem sarnaseid