Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Füüsika on üks keeruline loodusteadus. Selles peitub igasuguseid veidrusi. Meile võib küll tunduda, et füüsika on lihtne mõiste, kuid tegelikult sügavamale füüsikasse vaadates on see vägagi keeruline. Üks keeruline osa füüsikast on absoluutkiirus ehk suurim võimalik kiirus. Kõige kiirem kiirus on valguse kiirus, mis levib tühjuses 30000 kilomeetrit sekundis. Kui selle üle hakata mõtlema, siis tundub see võimatu, et miski nii kiiresti saab liikuda. Kuid kui vaadata näiteks laelampi seda põlema pannes, jõuab see valgus inimeseni nii kiiresti, et ei saa arugi. Kui panna lampi põlema, siis tavaliselt ei mõelda selle üle, kuidas valgus nii kiiresti meieni jõuab või kuidas üldse pirn süttida saab.
Minu arust on see väga veider , et me näeme absoluutkiiruses palju erinevaid efekte. Nagu aja aeglustumine, kui oleme kosmoses on seal aeg palju aeglasem kui seda on maapeal. Kosmoses oleme enda arust ja ajaarvestusest 4 nädalat ära olnud. Kui aga maa peale jõuame siis maa aja arvestuse järgi oleks ära olnud justkui aasta või kaks. On veel muid efekte nagu pikkuste lühenemine , raskuste suurenemine ning massi ja energia samaväärsus. Selle teema kokkuvõtteks arvan ma, et absoluutkiirus on iga vaataja jaoks erinev, me võime samu asju näha väga erinevalt kas siis pikkuselt, suuruselt või ajavahemikus. Samas on ka selliseid nähtusi mida me kõik võime täpselt samal ajal näha täpselt samu asju. Need kõik on erinevad efektid ja neid kõiki saame võrrelda väga erinevalt. Aga ma arvan siiski, et inimesed pole veel avastanudki täielikku absoluutkiirust ning tulevikuga areneb kiirus järjest edasi. Kindlasti kunagi
tingitud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. 3. Mis on tõrjutuse printsiip. Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Mikromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus. Tõrjutusprintsiip määrab näiteks ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides 4. Mis on absoluutkiirus, milline on valguse kiirus. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et valguse kui väljalise objekti jaoks pole liikumine suhteline, vaid vastupidi absoluutne. Suhtelisteks osutuvad hoopis pikkus, aeg ja mass. Absoluutkiirus on suurim võimalik kiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutkiiruse konstantsuse printsiip). Valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c = 299 792 458 m/s. Valguse kiirus on kõigi
omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et loodses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. 7.Energia miinimum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud prosessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. Tõrjutusprintsiip väidab, et kaks ainelist objekti ei saa täpelt samal viisil täita ühte ja sedasama ruumiosa. Mistahes aineline objekt tõrjub teist ainelist objekti. 8
süsteemi, milless kuuluvad kehad on vastastikmõju ainult omavahel ja millel on puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6. Defineeri superpositsiooni prinipsiip ja absoluut kiiruse printsiip Superpositsiooni printsiip väidab, et kui tahes palju väliseid objekste võib täita üht ja sama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste omavaheline liikumine aga suhteline. 7. Defineeri energia miinumum printsiip ja tõrjuse printsiip Energi miinumum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid looduses kulgevad uuritava süsteemi energia vähenemise suunas. Tõrjuse printsiip väidab, et kaks ainelist objekti ei sa täpselt samal ajal täita ühte ja sama ruumiosa
suhtelised, ehk siis kõikide füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinavad ning ükski vaatleja pole eelistatud 4.Defineeri superpositsiooniprintsiip ja absoluutkiiruse printsiip? Superpositsiooniprintsiip-printsiip, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liikuvad vektoriaalselt Absoluutkiiruse printsiip-meil on olemas kõigi aineliste vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus, ehk absoluutkiirus c ja samuti valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune 5.Mis on aine? Aineks nimetatakse tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi ning nende kombinatsioone, vastandatakse ainult väljadele.koosneb elektronidest 6.Mis on väli? Väli on kehade vastastikmõjude vahendajad.koosneb kvartidest 7.Mida nimetatakse füüsikas süsteemiks ja milline on avatud ja suletud süsteem? See on analüüsimiseks valitud osa füüsikalisest
Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum. Relativistlik füüsika: max kiirus valguse kiirus, aeg ja ruum eraldi. 18. Relativistliku füüsika alused: kõik vaatlusandmed on suhtelised, suurim võimalik kiirus on absoluutkiirus. 19. Ainest koosnevad kehad, vastastikmõjusid kehade vahel vahendavad väljad. 20. Kehade põhiomadusteks on koosnemine aatomitest, mõõtmete omamine, liikumine, inertsus ja osalemine vastastikmõjudes. 21. Kehade omadustest tulenevad peamised füüsikalised suurused. 22. Kehade mõõtmetest tuleneb füüsikaline suurus nimega pikkus, liikumise kontekstis saab pikkusest teepikkus, liikumisolekut kirjeldab kiirus, kiirenduse muutumist ajas näitab kiirendus, liikumiste
elektroni ei saa olla samas kvantolekus. Tõrjutuse printsiip kehtib ainult aineliste objektibe puhul! Superpositsiooniprintsiibiks nimetatakse seda, et väljad ei sega üksteist ja ühtimisel nende mõjud liituvad. (super -- ladina k. peal, sees; positio -- ladina k. asetsemine). Superpositsiooniprintsiibi kehtivust kinnitab näiteks tõik, et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteisest segamatult läbi minna. Absoluutkiirus Valguse kiirus on absoluutne! Valguse levimiskiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi jaoks sama, on kõikides taustsüsteemides ühesugune. Absoluutkiiruse printsiip seisneb selles, et väljalised objektid (nagu valgus) liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Relatiivsusteooria
Iga vaatleja tekitab need omaenda aistingute põhjal ja kannab neid endaga kaasas. Kui kaks vaatlejat saavad erinevaid aistinguid, siis nende vaatlejate kujutlused ajast ja ruumist peavadki olema erinevad. • Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Kokkuvõte • Absoluutkiiruse printsiip- Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt väljalise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. • Absoluutkiirus c- Absoluutkiirus c on kiirus, millega puhtväljaline ehk ilma seisumassita objekt liigub mistahes ainelise objekti suhtes. Absoluutkiirust nimetatakse enamasti valguse kiiruseks vaakumis, kuna valgus on inimestele kõige tuntum puhtväljaline objekt. • Klassikaline ja relativistlik füüsika- Klassikaline füüsika eeldab
võrde koguse vett välja. Kui kehale mõjub mitu erinevat välja, siis need väljad üksteist ei sega, vaid hoopis liituvad. Sellist printsiipi nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. See, et väljad üksteist ei sega tähendab, et mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. Näiteks valguskiired on väljalised objektid ning kui üks valguskiir kohtub teisega, võime näha, et kummagi poolt tekitatud valguslaikselle tagajärjel ei muutu. Absoluutkiirus on valguse kiirus vaakumis ja selle väärtus on 300 000 km/s. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Valguse levimiskiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Klassikaline füüsika on makromaailma kirjeldav füüsika, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused. Makromaailm on kõik see mida enda ümber näeme ilma eriliste abivahenditeta
Seos lainepikkuse, sageduse ja kiiruse vahel v =¿ Kehtib seos kus on laine kiirus, lainepikkus ja sagedus. 6.Kui suur on elektromagnetlainete levimiskiirus vaakumis? Tühjuses (vaakumis) levib elektromagnetlaine suurima võimaliku kiirusega maailmas, mis on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. Füüsikalise looduskäsitluse aluste kursuses nimetati seda kiirust absoluutkiiruseks ja tähistati tähega (kr celeritas kiirus). Teatavasti absoluutkiirus c = 299 792 458 m/s 3·108 m/s. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 7.Mis juhtub kiirusega, kui laine läheb teise keskkonda? Laine kiirus võib muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 8.Kirjuta elektromagnetlainete skaala sageduse suurenemise järjekorras.
Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. · Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Tänapäevaks on selle väärtus teada juba sedavõrd täpselt, et pikkusühik 1 meeter on defineeritud valguse levimise kaudu. Valguse kiirust tähistatakse valemites tähega c ja selle väärtus on täpselt c = 299 792 458 m/s 300 000 000 m/s = 300 000 km/s. ABSOLUUTKIIRUS · Valguse kiirus on Maa liikumiskiirusest küll 10 000 korda suurem, kuid teadlased olid veendunud, et nende täpne eksperiment suudab seda väikest erinevust ilma kahtlusteta registreerida. · Teadlaste üllatus oli aga suur, kui ka katsete kordamisel ei suudetud valguse levimisel Maa liikumisega samas ja vastassuunas märgata mingit erinevust! Newtoni mehaanika aluseks oli teadmine, et liikumine on suhteline
konstantseks. Seda suhet me nimetame ajaks. • Aja kujundamiseks peame vaatlema vähemalt kolme keha: taustkeha ning veel kahte liikuvat keha, mille liikumisi me omavahel võrdleme (liikuvateks kehadeks nt Achilleus ja kilpkonn). Pikkus, kiirus ja aeg • Tavaelus võrdleme keha liikumist mingi etalonkeha sees toimuva liikumisega (etalonkeha nt. kell). • Eksisteerib kõigi aineliste vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus – valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c. (c=299 792 458 m/s) • Aja definitsioon s1/v=s2/c=…=t • Aeg on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. • Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimuvaks. Liikumise üldmudelid • Liikumise üldmudelid: • - kulgemine • - pöörlemine • - kuju muutumine (mille hulgas ka mahu muutumine) • - võnkumine (mille hulgas ka lained). • Kulgemine (translatsioon) – keha kõik punktid
Pumba tööratta pöörlemisel (joonis 3) pumbatava vedeliku osakesed pööreldes koos töörattaga liiguvad pumba tööratta liikumiskiirusega (u), mille vektor langeb kokku tööratta pöörlemise trajektoori puutujaga antud punktis. Samal ajal liikudes pikki töölabasid töörattalt väljumise suunas liiguvad vedeliku osakesed suhtelise kiirusega tööratta suhtes (w), mille vektor on töölaba puutujasuunaline. Vedeliku osakestele liikumisele antud summaarne ehk absoluutkiirus pumba kere suhtes võrdub töörattaga vedeliku kaasaliikumise kiiruse (u) ja tööratta suhtes vedeliku kiiruse (w) geomeetrilise summaga. Vedeliku osakeste liikumisel töölabale sisenemisel absoluutkiirusega c1 kuni pumbast väljumiseni toimub absoluutse kiiruse suurenemine (c2). Joonis 3 Pumba teoreetilise rõhu väärtuse tuletus põhineb mehaanika seaduspärasusele vedeliku impulsi kohta: Sekundis läbivoolava vedeliku massi liikumishulga (impulsi) momendi
või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). • Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. • klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) • Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus ≡ valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt – nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). • Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui
või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). · Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. · klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) · Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). · Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes.
permuteeritud (vahetatud). Näiteks vektorit v MN kujutab kiirusplaanil vektor n m . 2.3.3. Düaadmehhanismide kiirusplaanid Düaadides esineb kaht tüüpi lülisid, mida käsitletakse eri viisil. Lüli, millel mõlemad vaadeldavad kinemaatilised paarid on rotatsioonipaarid, kuulub 1. tüüpi. Kui ühe rotatsioonipaari B (punkti B) absoluutkiirus v B on teada, siis mis tahes teise punkti C kiirus (vt. 2.3.2.) vC = v B + vCB ... 2.10 Võrrandis 2.10 on vB teada nii suuruselt kuisuunalt, vCB on rist punkte CB ühendava sirglõiguga. Tundmatuid on seega kolm ( v CB moodul, vC siht ja moodul). Lüli nurkkiirus
Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest, mis deduktiivkäsitlustest lähtudes on aksioomid. Tähtsaimad nendest on: reaalsuse sõltumatus inimteadvusest, liikumise hävimatus, looduslike protsesside suunatus, vastastikmõju, relativism, absoluutkiirus, dualism, atomism ja tõrjutus. Reaalsuse inimteadvusest sõltumatuse printsiip väidab, et materiaalse maailma, st reaalsuse protsessid toimuvad sõltumata nendeprotsesside teadvustamisest või uurimisest inimese poolt. Ükski uurimus , käsitlus ega kirjeldamine ei muuda objektiivset reaalsust ega seal toimivaid loodusseadusi. Liikumise hävimatuse printsiip ütleb, et looduses ei lakka liikumine mitte kunagi, st. Liikumine on jääv.
annaabi.ee 
