ISELOOMU KOHTA Töökeskkonna põhimõisteid, 4 Teab ja tunneb põhimõisteid Frontaalne ohutegureid ja ohutusjuhendeid ohutegureid ja ohutusjuhendeid Eriolukorrad, käitumine Teab ja tunneb valida ja kasutada ohuolukordades ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid Keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas
Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, pärit Rooma keisririigist, linnaväljak Fresko seinamaal. Maalitakse kivistumata lubjakrohvile Frontaalne eestvaade, ettepoole suunatud Gobelään piltvaip Gootika gooti perioodist pärinev kunst 1144 (12 saj.)
pöördkoonus, pöördsilinder. 60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) 61. Kuidas tekib rõngaspind? Tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid 1) Isomeetriline ristaksonomeetria ehk ristisomeetria. 2) Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria 3) Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria 4) Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 64. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias – ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias – ring, mille raadius on võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 65. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstrtuktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid)
taiesega. Vasta järgmistele punktidele täislausega - nii kujunebki analüüs. 1. TÄPSEMAD ANDMED OBJEKTI KOHTA: 1. 1802. a Pariisis (Villa Borgheses) Prantsusmaal , 19. sajand. 2. Antonio Canova "Paolina Borghese" 3. Valmistatud marmorist. Skulptuuri seisund on terve. 4. Tegemist on originaaliga. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: 5. reljeef, ümarplastiline skulptuur või büst 6. Kompositsioon on lineaarne. Skulptuur on pigem frontaalne. Dünaamiline või staatiline, Üksikfiguur. 7.Käsitluslaad on realistlik, proportsioonid on paigas. 8. Paolina on kujutatud lamavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). Ta nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). 9.Kujutatud on suhteliselt noort ~30 aastast naist
a Pariisis (Villa Borgheses) Prantsusmaal , 19. sajand. b) Autor : Antonio Canova "Paolina Borghese". c) valmistatud marmorist, hetkel on skulptuur Villa Borgheses, skulptuuri seisund on hea st. terve. d) Originaal. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: a)Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Teoses võib veel näha rokokoolikku kergust. Canova modelleeris imperaatori hiiglasliku figuuri (Paolina ). b)Kompositsioon on lineaarne. Teos on frontaalne, sest arvan, et tagantpoolt pole sellel skulptuuril midagi vaadata, oluline on nägu ja keha. Kujutatud on üksikfiguuri. 3. Käsitluslaad on realistlik. Inimkeha on kujutatud hästiarenenuna ja harmoonilisena. Skulptuur on üldistatud ja idealiseeritud. 4. Paolina on kujutatud lamavas asendis, kus nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis. Väga armastatud olid
d. Pöördkoonus e. Pöördsilinder 29. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kui ei läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ( märkida juurde telgede moondetegurid) 34. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 35
d. Pöördkoonus e. Pöördsilinder 29. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kui ei läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ( märkida juurde telgede moondetegurid) 34. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 35
lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme Skeletilihas-, südamelihas- ja silelihasraku kontraktsiooniks on vaja: kaltsiumioonide
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5
c) Haarats- ja greiferlaadur 155-Milliseid jõuallikaid kasutatakse laadureil? a) Sisepõlemismootor b) Elektrimootor c) Kombineeritud mootor 156-Kus ei tohi töötada SPM-iga laadurid? Halvasti ventileeritud siseruumides 157-Millised võivad olla laadurite tööorgani tõstemehhanismid? a) Sarniir-hoob b) Teleskoopiline c) Z-tüüpi hoob 158-Milline võib olla rataslaadurite tööseadme kinnitus raami külge? a) Frontaalne jäik kinnitus b) Täispöördelise pöördmehhanismi kaudu c) Külgmine kinnitus 159-Kuidas võib toimuda kopplaaduri kopa täitmine tühjendamine? a) Frontaalne täitmine frontaalne tühjendamine b) Frontaalne täitmine taha tühjendamine c) Frontaalne täitmine ette ja külgedele tühjendamine d) Frontaalne täitmine 180 kraadi ulatuses tühjendamine 160-Millised on kopplaadurite standardvarustuse kopad?
vastata. Kaks kätt tõsteti märguandeks, et töö on valmis. Õpetaja hinnangul olid tänu külalistele õpilased väga vaoshoitud, muidu on nad aktiivsemad. Õpetaja sõnul vastaja ei lugenud maha, vaid kasutas märksõnu. Siis oli see vaid pähe õpitud, jutustamist ei toimunud. Meeldiv tund, positiivne õpetaja hoiak. Tempokas tund. 2.1. Analüüs (palun vastake järgmistele küsimustele ja põhjendage vastuseid) 1. Missugused olid põhilised õppetöö vormid tunnis? Individuaalne, frontaalne 2. Millisel eesmärgil ja kuidas kasutati tunnis näitvahendeid, illustratiivset lisamaterjali? Mida oleks teie arvates olnud veel sobilik kasutada? Tunnis kasutati õpikut, töövihikut, lipikuid ülesannete tegemiseks, arvutist muusikat. Rohkem oleks võinud kasutada lisamaterjale elektriautode kohta: internetist, fotosid ja täiendavaid andmeid. Mängu oleks saanud kasutada. Kuna elektriauto teema on praegu just Eesti ühiskonnas väga
Madalpilvisuse järgi on seda vähem. Pilves päevi on saja ringis (alla selle, ainult Tallinnas on rohkem). Seega üldpilvisus on näiteks 10 ja madalpilvisuse järgi selge (null). Selgeid päevi on rohkem, 70-85 (rannikul rohkem). Ööpäevane tsükkel on olemas suvisel ajal. Külmal ei sõltu ööpäevast. Udu Liigid: need on radiatsiooniudu (kohalik teke, jahtumine aluspinna tõttu); advektsiooniudu ei ole kohaliku tekkega, sisserännanud õhumass hakkab jahtuma, talvel suladega; frontaalne udu on haruldane, siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine. Precipitation fog frontaalne udu. Mais ja juunis on vähe udu, ööd lühikesed, vähe niiskust. Aasta keskmine udupäevade arv. Kagu-eestis ja rannikualadel on vähe, vahe-eestis, lääne-eestis palju. Jäide. Jäitepukk, ladestuse diameeter ilma traadita
php Rünksajupilve ja äikese arenguks vajalikud tingimused · Pilve vertikaalne areng peab jõudma 5-6 km kõrguseni · Hoogsajuks on pilve ülemises osas vajalik kristalliline struktuur · Äike on võimas sädelahendus pilvede või pilvede ja maa vahel · Äikese tekkimise eeltingimuseks - intensiivne pilvede areng · Äikesed Frontaalsed Õhumassisisesed · Konvektiivsed · Advektiivsed · orograafilised Frontaalne äike... · ...enamasti soojal aastaajal, aga erandina kogu aasta vältel- nt. veebruar 2008 · ...on seda ägedam mida suurem on temperatuuri kontrast õhumasside vahel, mida front eraldab mida suurem on niiskusesisaldus · Paikneb kitsa vööndina atmosfäärifrondi ees Pikkus ca 1000 km Laius 30-50 km Liigub edasi koos atmosfäärifrondiga · Frontaalne äike harilikult külmal frondil
nostalgilisem regionalism. USA Thomas Hart Benton, Diego Riviera. Inglismaa Henry Moore. Tegevusmaal, frontaalne pildiruumi tunnetus, kompositsiooni hülgamine, abstraktne geomeetriline vorm, minimalism, kalligraafiline iseloom. Arshille Gorky, Jackson Pollock, Willem de
Kuid metoodilised seisukohad nõuavad alati ka empiirilist kontrolli. Koostöös Eesti Raadioga pandi 1972. aastal alus pikaajalisele empiirilisele uurimisprogrammile, et selgitada, missugused on ning missuguses suunas arenevad õpilaste väärtushoiakud, suundused ning kuidas mõjustab seda 7 protsessi eksisteeriv õpetamis- ja õpitegelikkus." (R. Liimets-Sorokin 1998:15) Liimets esitas neli õpivormi frontaalne, individuaalne, rühma- ning kollektiivne töö vastastikku seostatud süsteemi. (H. Liimets 1970) Liimets jäi mainitud rakendusvahenditesüsteemile truuks, otsides uut didaktilist teooriat. (R. Liimets-Sorokin 1998) R. Liimets-Sorokin refereerib Heino Liimetsa (Zum Problem der Organisation des Unterrichts in der sowjetischen allgemeinbildenden Schule.- Rmt-s: Organisation des Unterrichts und sozialistische Lebensweise der Schüler. Berlin, 1981:107-
gravitatsiooniline potentsiaalne energia, deformatsiooni energia Dünaamikas registreeritavad parameetrid: 1) Otseselt mõõdetavad parameetrid: Keha mass ehk inertsus, jõud ja selle erinevad komponendid, jõumoment, surve, kinemaatilised parameetrid: aeg, nihe jne. 2) Arvutatavad parameetrid: Keha raskuskese ja selle paiknemine, jõuimpulss, töö, energiakulu, võimsus Dünamomeetrilise platvormiga mõõdetavad näitajad: 1) Jõud: vertikaaljõud, vertikaalne jõukomponent, horisontaalne/frontaalne jõukomponent, sagitaalne jõukomponent 2) Jõumomendid: jõumoment ümber vertikaal-, sagitaal-, ja frontaaltelgede 3) Survetsenter. Surveandurid võimaldavad hinnata kontakti ja jõu jaotust tugu või kontaktpinnale. Platvormi kasutusalad: toereaktsiooni, jõu komponentide ja dünaamika määramine; funktisonaalne asümeetria tsüklilistel liikumistel; liigutuslikud pataloogiad; keha asendi stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1
64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; kolmnurgad kooniline. 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondeteguri vahekorra) alusel? Paralleelaksonomeetria (rist- ja kaldaksonomeetria). Ristaksonomeetria ristisomeetria-m=0,82~1 ja k=1,22; ristdimeetria- m=0,94, m1=0,47 ja k=1,06; Kaldaksonomeetria: frontaalne kalddimeetria (kabinetprojektsioon) m=1, m1=0,5; horisontaalne kaldisomeetria- m=1 ja =30, 45 või 60 kraadi.(kasutatakse arhitektuuris). 66. Skitseerige konstruktsioon kordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud
saj süzee(maali)kunst maalikunst maalikunst Esemed ja nendevahelised suhted Suureformaadilised maalid, igal Algselt väikeses formaadis ning akvarelliga reaalsete materjalide, olemasolevate enamasti äärmiselt moonutatud ja kunstnikul oma väljenduslaad, esile tõstetud joonistused paberil, hiljem reaalsete objektide jne. kasutamisele mõistusevastaseks muudetud. ühendas frontaalne pildiruumi suured formaadid, paks õlivärv - kantakse kunsti tegemiseks. Kunst loobugu Illusionistlikult maalitud tunnetus, lõuend kaeti ühtlaselt lõuendile pintsli, spaatli või noaga või individualismist, isiklikust kolmemõõtmeline ruum. ruumilist värviga,minimalism, teosed pigistatakse otse tuubist, EI selgele eneseväljendusest ja
Nägemisteed 26 Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked. 27 Frontaal- Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal-sagar 28 Frontaalsagar Temporaalsagar Ajutüvi Väikeaju 29 Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud kehaga. 30 Kraniaalnärvid – sisenevad ja väljuvad peaajust
7. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; kolmnurgad kooniline. 8. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondeteguri vahekorra) alusel? paralleelaksonomeetria (rist- ja kaldaksonomeetria). 1. Ristaksonomeetria: ristisomeetria-m=0,82~1 ja k=1,22; ristdimeetria- m=0,94, m1=0,47 ja k=1,06; 2. Kaldaksonomeetria: frontaalne kalddimeetria (kabinetprojektsioon) m=1, m1=0,5; horisontaalne kaldisomeetria- m=1 ja w=30, 45 või 60 kraadi.(kasutatakse arhitektuuris). 9. Skitseerige konstruktsioon kordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud sirgega risti nii, et see läbiks
Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges
Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit
· visuaalne assotsiatsioonikorteks · auditoorne assotsiatsioonikorteks. Primaarne visuaalne korteks on seotud otsese nägemisfunktsiooniga: "ma näen". Visuaalne assotsiatsioonikorteks seevastu tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega: "kas ma olen seda ka varem näinud? kas see on mulle oluline, mida ma näen?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitlus on tihedasti seotud teiste funktsionaalsete aladega ajukoores. Näiteks laubasagar (frontaalne nägemisala) mõjutab tugevasti visuaalse informatsiooni emotsionaalset hinnangut: "kas see, mida ma näen on meeldiv või ebameeldiv? kas see, mida ma näen on ligitõmbav ja köitev või eemaletõukav ja vastikust tekitav?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitluse osutatud iseärasustega on seletatav näiteks meie võime hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas. Arvestades emotsionaalse faktori osaga
hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi,
ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla), Parietaalne (Kiiru), Temporaalne (Oimu), Frontaalne (Lauba) Sissejuhatus psühholoogiasse 55 Sissejuhatus psühholoogiasse 56 Aju hall- ja valgeaine Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juureganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Sissejuhatus psühholoogiasse 57
... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Peaaju jaotub osadeks: • Poolkeradeks,mis omakorda jaotub: • kooreks • koorealusteks neuronite kogumikeks ehk tuumadeks • vaheajuks • ajutüveks(mille jätkuks on seljaaju) Ajupoolkerade koorel omakorda aga eristuvad 4 piirkonda ehk sagarat: • otsmikusagar (frontaalne) • oimusagar (temporaalne) • kiirusagar (parietaalne) • kuklasagar(oksipitaalne) Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Kraniaalnärvid-sisenevad javäljuvad peaajust. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga
5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) (lk 590 Kristo konspektis). MRI kujutis ajust:seljaaju-ajutüvi-peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel
hargneb sündmustik. Võib olla frontaallava, areenlava, keskkonnateater. Ruumi iseloomustab rida tunnuseid, mida saab esitada järgmiste opositsioonidena. · Horisontaalsus - vertikaalsus. Vertikaal (tõstukite, treppide, lavapõranda kohale ehitatud mängupindade jms. näol) on selles paaris markeeritud tunnus. Liikumised vertikaalteljel köidavad tähelepanu. · Sügavus - lamedus. See puudutab ees- ja tagalava kasutamist. Frontaalne misanstseen, tagalava sulgemine eesriide või dekoratsiooniga loob ühemõõtmelisuse mulje, liikumised lavasügavusse avardavad mänguruumi märgatavalt. · Suletus - avatus. See puudutab lavaruumi suhet saaliga ("neljanda seina" lõhkumine avab ruumi saali suunas) ja lavataguse ruumiga. · Tühi - täidetud. Esemete ja kujunduselementide hulk mõjutab ruumimuljet. Asju täistuubitud ruum mõjub väiksemana kui lakooniliselt kujundatud lava. Asjad laval
Müokloonia – olemas ka unemüokloonia (mul vist on). Võpatused, kehavärinad, järsud Miks on sensorne süsteem vajalik? Nt kaitsta ohtudee eest (pahaks läinud toitu edasi ei söö, iigutused võtame näpu kuuma pliidi pealt ära. Sensoorne info asub parietaal ehk kiirusagaras. Frontaalne kahjustus (vahepeal on külmumised, seisakud, väiksed sammud). Sensoorne süsteem on organismisele kasulik, meeldiv, aitab ärritaja kindlaks teha ja lokaliseerida. Jäta meelde: 3-(4) ümberlülituse e neuroniga tee retseptorist ajukoorde. Hüdrotseefalus – kui seda ei ravita, võib ka dementseks teha, ataksiad, jne.
- Põrutuste amortiseerimine 33. Puusaluu: a) Nimeta osad (3) häbemeluu, istmikuluu, niudeluu b) Nimeta liigesed (2) - Puusaliiges, niude-ristluuliiges c) Mille moodustamisest puusaluu osa võtab - Vaagna moodustamisest 34. Kodarluu-randmeliiges: a) Nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed - Ellipsoidliiges, frontaal (painutus, sirutus), sagitaval (eemaldamine, lähendamine), koonusliikumine. b) Milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. - frontaalne liikmine, veelgi suurendada aitab keskrandmeliiges 35. Põlveliiges kui kompleksliiges: a) Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks - Meniskide-reieluu liiges ja meniskide-sääreluu liiges b) Ülemise korruse telg ja liikumised - Frontaaltelg (painutus, sirutus) c) Alumise korruse telg ja liikumised - Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine e. rotatsioon) 36. Kolju: a) Nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3) - Lame-, saag- ja soomusõmblused
.1 12 O 97 120° y x x y Joon. 57 Joon. 58 30 9.3.3. Frontaalne kalddimeetria Moondeteguri väärtused on siin mx = mz = 1 ja my = 0.5. Tasandilised kujundid, mis on paralleelsed xz- tasapinnaga, projekteeruvad moondevabalt. Telgede x ja z kujutised on omavahel risti; y- telje kujutise kaldenurk horisontaali suhtes võib olla kas 30° , 45° või 60° (joon.59). 9.3.4. Horisontaalne kaldisomeetria Moondetegurite väärtused on mx = my = mz = 1. Moondevabalt projekteeruvad xy- tasapinnaga paralleelsed tasandilised kujundid
Kobestusraadius (5-12m) kobsügavus(7-9m) kobestuskõrgus(3-11m) Hüdroakumulaatoriga vasar koosneb töösilinder koos jaoturiga, hüdroakumulaatorist, korpusest milles liigub löögiosa ja mille külge kinnitub töövahend. LAADURID Tööorganiks on vahetatavad kopad ja haaratsid. Koll täitub baasmasina survejõul ning tühjendatakse tahakaadumisega. Tööorgani tõstemehh: sarniir-hoob tüüpi, teleskoopiline, z-tüüpi hoovastikuga. TS kinnitus alusraamiga: frontaalne jäik kinnitus, pöördmehhanismi kaudu. Võrreldes eksk: kopamaht on kuni 2x suurem otsekopp eksk'st. Kopp võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Üldjuhul jääb manööverdusomadustelt ja tootlikuselt alla. Neil on ka mehh transs, hüdropump väikse jõudlusega, roomikmasinatel roomikhambad, mis purustavad pinnast, vedrustus, mis halvendab püsivust. Pöörderaadius on suurem, kehvem on ka kopavarreehitus. PIDEVTOIMEGAKAEVURID:
broca afaasia dominantne poolkera, pea ja silmade liikumine vastaspoolele häiritud, käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, apraksia, põie- ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus apaatia, initsiatiivsus, ükskõiksus, puudulik abstraktne mõtlemine, pseudodepressioon Medaalne frontaalne kahjustus akineetilisus, uriini pidurdamatus, sõnalise väljendumise häire. Põhjusteks: kasvaja, trauma, hemorraagia, frontaalne dementsus. Primitiivsed refleksid (haarderefleksid, imemisrefleks), kõnnakuhäire, vastupanu jäsemete pasiivsele liigutamisele(paratoonia), asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, liigutuste imiteerimine(ehhopraksia), kuuldud lausete ja sõnade kordamine(ehholaalia)
Arshile Gorky loomingust, levitasid teise põlvkonna Ameerika abstraktsed ekspressionistid oma kunsti aastast 1964 Euroopas. TUNNUSJOONED Kunstnikud eelistasid suureformaadilisi maale. Osa neist väljendas oma arusaamu poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest probleemidest figuratiivsete kujutiste abil, teised loobusid neist otsustavalt. Ehkki igal kunstnikul oli oma väljenduslaad, ühendas kunstnikke frontaalne pildiruumi tunnetus. Nad hülgasid kompositsiooni, iseseisvate osade suhtestumise lõuendil ning katsid selle ühtlaselt värviga (all-over painting). Abstraktne, geomeertiline vorm kaugenes sürrealismist. Suuremate või väiksemate ühtlaste värvikihtidena maalile kantud värv näitab maali teostuse kiirust. Maal koosneb ühest või mitmest värvist, äärmuslikul juhul ühest ainsast minimalism. Teosed
ainult hurda kogumikest. Oskal Loorits- Liivi rahva usundist. Kogus materjali ja tekkis küsimus: Kuidas teksti korrastada. Hurda süstematsieeritus sai aluseks ka Looritsa ja ERA kogumike teemaks. Kogumisvõistlused ja töö korrespindentidega. töö järkamine hurda ja esiseni korrespondentidehga W. anderson- kogumine kooliõpilaste abil Temaatilised Kogumisvõistlused Välitööd ( frontaalne kogumine, teemast lähtuv kogumine) 15.11.2011 Andersoni (enesekontrolli seadus) Walter anderso " Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks) Tegi katse ( folkloristikas ei tehta üldiselt katseid) Katse oli sisuliselt sama mis mäng "Telefon" Ta hakkas jutustama lugusi ja uuris selega, kuidas lugu iseenaast säilitab. Kuidas jutt hakkab ise ennast rääkima. Jutustaja ei saa rääkida seda lugu edasi
sirgenurga all. Vertikaalne on kõige piklik ja on perpendikulaarne tugipnnale. Põiktelg on paralleelne tugipinna suhtes.Sagitaalne telg kestab eest taga poole. Vertikaalne telg on pealine, kuna sagitalseid ja püiktelge saab teha palju, vertikaalseid vaid üht. Kõikige telgidele vasvaad 3 lamedust: sagitaalne (läheb sagitaaltelje suunas ja paralleelselt põiktelge suhtes, keskmine lameds jagab keha paremaks ja vasakuks osaks), frontaalne ( läheb põiktelje suunas ja on perpendikulaarne sagitaalse telje suhtes, jabag keha eesosaks ja tagaosaks) ja horisontaalne (läheb põiktelje suunas ja on parallelne tugipinna suhtes ja perpendikulaarne vertikaaltugi suhtesm jaguneb keha ülemiseks osaks ja alumiseks osaks). Endodermi ja mesodermi lateraalsed plaadid Endoderm formeerib sõrmiku ja derivaatide sisemise epiteeli. Kõik sisemise organid on moodustanud endodermi ja mesodermi komponentidest
Sisepind peegeldab sagarate jaotust jne – vb said juba kõnelda, kuidas kolju paikneb kaela suhtes, saab hinnata lõualuu kuju järgi jne. c. Alampaleoliitikum (50-100 tuhat a.t.) – kasutas tööriistu parema käega. d. Ülempaleoliitikum (8000-35000 a.t.) – riided rohkem ühel (paremalt) poolt kulunud. 3. Asümmeetriad inimesel: a. Anatoomilised – Planum temporale dx < sin; frontaalne kõnepiirkond dx < sin; hall- ja valgeaine suhe dx > sin valgeainet; tsütoarhitektoonika modulaarsus dx < sin. Rohkem valgeainet – suurem võimalus seostada kaugemal olevate neuronite funktsioonidega jne. Rohkem hallainet – suurem võimalus seostada lähedal olevate neuronitega jne. b. Elektrofüsioloogilised c. Biokeemilised d. Kliinilised – dominantne vs mittedominantne; verbaalne vs visuaal-ruumiline;
Iseloomulikke kõnnaku muutusi võib esineda eriti mõnede neuroloogiliste haiguste korral. Seniilset kõnnakut iseloomustavad lühikesed sammud, seda eriti pööramisel. On kalduvus tahapoole kukkuda. Asenditunnetuse nõrgenemise tõttu püüab vanur suurendada ajusse minevat informatsiooni hulka, lühendades sammu pikkust ja haarates kätega ümbritsevatest esemetest. Tsentraalse halvatusega haige kõnnak Patsient nihutab sageli põrandat mööda kahjustatud jalga kaarega küljelt ette. Frontaalne kõnnakuhäire Sammud on lühikesed, lohisevad, aeglased. Tüüpiline hüdrotseefalusega patsiendile. Väikeaju kahjustustest tingitud kõnnak Ebaühtlane kõnnak, jalad laiali, ataksia. Vaarumine külgedele, ette ja taha. Sensoorne kõnnak Käimine on trampiv, ataktiline, vanur vaatab jalalabasid. Põhjuseks võib olla B 12-vitamiini defitsiit või kaelalülide degeneratiivsed muutused. Antud kõnnak võib olla märgiks perifeerse
Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise,
seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja
2. Rahvaväljaanded: 1) Esteetiliseks lugemiseks, tekstid võivad olla töödeldud 2) eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarbeks koostatud väljaannetena ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused: - Kogumisvõistlused ja töö korrespondentidega o ERA loomine töö jätkamine Hurda ja Eiseni korrespondentidega o W. Anderson kogumine kooliõpilaste abil o temaatilised kogumisvõistlused - Välitööd (frontaalne kogumine, teemast lähtuv kogumine) - Välitööde ka kogumisvõistluste põimumine o Nt folkloristika osakonna välitööd 2011: http://www.folklore.ee/rl/fo/valitoo/ ja http://www.folklore.ee/rl/fo/valitoo/kystl5.php Rahvaluuleteaduse põhimõisted Folkloristika põhiterminid: Rahvaluule püsivust, kestvust, muutumatust Rahvaluule muutuvust väljendavad mõisted näitavad mõisted Rahvaluule püsivust kirjeldavad mõisted: - Traditsioon
Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Insulaarne koor (saaresagar) ei ole nähtav aju pinnalt, sest ta asub lateraalvao mediaalses seinas. Limbiline sagar koosneb
ja 60'. Joonisel6.4,b on kujutatudsama silindriliseauguga klots horisontaalses kald- isomeetrias. Joon.6.2 3. Frontaalnedimeetrilinekaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria on kald- projektsioon,kus ekraaniksv6etaksexz-pindja y-telgprojekteeritaksesinna kaldkiirteabil. Kui kujutamiskiiredon valitudnii, et y-teljekujutis tuleb telgede x ja z vahelise tdisnurga Joon.6.4 poolitajale ning Uhikl6ik teljel projekteerub poole lUhemana, on tegemist kabinet- proiektsiooniga(joon.6.3,a). Frontaalse kald- 6.2 Koordinaatpindade paralleeltasanditel
Lahknemisnegatiivsus (MMN) – infotöötluse spetsiifiline okrtikaalne muster – automaatne ernevuse avastamise mehhanism - MMN sõltub erinevuse suurusest - Mmn ei ole vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus (ennustus) - Tekib väga erinevate tunnuste erinevuse peale - Tekib ka stiimuli ärajäämisele, kuulmises 150ms aja sees - Tekib ka abstraktsete joonte erinevuse peale - Eeldatavad generaatorid (kuulmises): frontaalne ja supratemporaalne piirkond vastavalt tahtmatu tähelepanu suunamise ja helianalüüsi ülesandega - Varane (jooned) ja hilisem (sisu) MMN - MMN on primitiivne intelligentsus - Omab kliinilise korrelaate, seotud NMDAR-süsteemiga Tähelepanust sõltuvumatust saab kontrollida eksperimentaalselt - RT ülesanne – reageerida keskosa liikumisele kas ignoreerides või jälgides tausta
Harklaadurid võivad olla varustatud nii sisepõlemismootorite kui ka elektrimootoritega Viimased on peamiselt kasutatavad kinnistes, halvasti ventileeritavates ruumides. Käiguosadena kasutatakse neil kõiki eelmainitud rataskäiguosade tüüpe. 157-Millised võivad olla laadurite tööorgani tõstemehhanismid? a) sarniir-hoob tüüpi b) teleskoopiline c) Z-tüüpi hoovastikuga 158-Milline võib olla rataslaadurite tööseadme kinnitus raami külge? a) frontaalne jäik kinnitus b) pöördemehhanismi kaudu c) külgmine kinnitus 159-Kuidas võib toimuda kopplaaduri kopa täitmine tühjendamine? a) frontaalse täitmise ja frontaalse tühjendamisega b) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega, c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele, d) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180 o ulatuses 160-Millised on kopplaadurite standardvarustuse kopad? a) sirge sileda lõikeservaga b) eenduva sileda
Müeliniseerumine - Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliseeritud aksonis on kiirem - Müeliinkihi teke algab pärast sündi ja kestab teismeeani - Sünnihetkel on ainult primaarsed ja eluks olulised müeliseerunud nt refleks Juhteteede areng - Piirkonnad peavad üksteisega suhtlema et piirkonnad toimiksid tervikuna - Kahe poolkera ühendamine - Muhkkeha Kolju kasv - Võimaldab aju kasvamist - Koosneb 6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud - Imikutel on luplaatide piirid luustumatu et võimaldada aju ja pea kasvu - Surve avaldamisega imikueas saab kolju kuju muuta. Varemon see olnud suhteliselt levinud praktika üle maailma Postnataalne neurogenees - Närvirakke tekib täiskasvanueas üsna piiratud - Peamised tekkekohad – subventrikulaarsest tsoonist haistesibulatesse; hippokampuse hammaskäärus - Gliia progenitorid psüivad alles pidevalt Arenguhäired
jõuline ja realistlik. Detailide viimistlemisel suurt rõhku pole. ARHAILISE AJASTU SKULPTUUR Mis materjale kasutatakse: Savi Pronks Puit Mis läheb esimesena? Puit Savi Kujutatakse inimesi ja poolinimesi U 600 eKr figuurid paljatest poistest ja riietatud naistest Kuros - tlk poiss/noor, kuni 3 m Seisvad Mitteliikuvad Frontaalne poos Üks jalg pisut ees Käed küljel Otsevaade Sageli näol kerge muie "arhailine naeratus" Pronksikunst: on säilinud kinke templitele. Olümpias, Dodonas, Aiginal avastatud tugevatest pronksipleki ribadest kokkuneeditud ja valatud kolmjalgu, mida kaunistavad loomade ja inimeste figuurid. VI saj tähtsaimad pronksimeistrid Samoselt, kes täiendasid pronksikunsti tehnikat. Vi ja V saj levib ka Kreeka
mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel. Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega. HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal. Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest) mälust. Implitsiitne – puudub kavatsus õppida; tähistab varasemalt õpitud või kogetud sündmuste, oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata
Kumbki vaade pole pikkuselt võrdne sirglõiguga ruumis. Ekraaniga paralleelse sirglõigu projektsioon võrdub sirglõigu enesega. Järelikult on vaja üldasendiline sirglõik pöörata ekraaniga paralleelseks. Selleks võetakse pöördeteljeks põhiekraani ristsirge t läbi sirglõigu ühe otspunkti A. Seega punkt A jääb pööramisel paigale, punkt B liigub aga mööda horisontaalset ringjoont. Pööramine lõpetatakse siis, kui sirglõik on frontaalne, see tähendab esiekraaniga paralleelne. Selle seisu tunnuseks on sirglõigu pealtvaate paralleelasend x-telje suhtes. Sirglõigu AB originaalpikkust esindab selel 17 uus eestvaade A'' B ''. 17 Sele 17. Lõigu originaalpikkuse leidmine lõigu projekt- sioonide järgi Eeskiri sirglõigu originaalpikkuse leidmiseks: sirglõigu originaalpikkus võrdub hüpotenuusiga
muutusid suuremaks, samuti püstist keha tasakaalustades; ühtlasi koondus sinna osa jalalihastest. Kui käed vabanesid okstel rippumisest, sai nendega teha palju muud: toitu koguda ja kanda, tööriistu teha ja kasutada, žestikuleerides suhelda. Nad ei pidanud olema nii pikad kui inimahvidel, aga võisid saada veel osavamaks. Üks oluline tegevus: emad said vabanenud kätega lapsi kaasas tassida. Püstasendis suheldes polnud vastamisi mitte ainult näod, vaid ka kõhud. Kujunes frontaalne suguühe, erinevalt enamikust teistest imetajatest, ja naise suguava nihkus ettepoole. 135. Inimese eriti suur peaaju: milleks hea ja milleks paha? Saaks areneda ( õppida ). Muutuda inteligentsemaks. Looduslik valik soosis, suuremat ja nutikamat peaaaju. Peaaju on kulukas elund, ta kasvab ja areneb kiiremini kui muud elundid. 136. Tööriistad: eelkohastumisi loomadel, ja tõestatud valmistamine meie esivanemail. Esimesi teadaolevaid kivist tööriistu: tahutud pihukirveid
annaabi.ee 
