Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused (0)

Insenerigraafika
KT nr. 2
33. Nimetage tahukate liike
a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas
on  kumer , kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral
nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk.
b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal
(põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna.  Prisma  ja püramiid
on prismatoidi kõige levinumad vormid.
c) Ideaaltahukad on korrapärased  tahukad , kus tahkudeks korrapärased võrdsed
hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4- tahk ), heksaeeder (6-tahk)
ehk  kuup , oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk).
34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte.
35. Nimetage kõik teist järku jooned
a)  ellips -tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini
(joone fookusteni) mõõdetud kauguste summa on jääv
b)  hüperbool -mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joone
fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv.
c)  parabool -mille iga punkti kaugused sama tasandi kindlsa punktini (fookuseni) ja kindla
sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed.
36. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon , kui on antud ellipsi teljed
37. Kuidas tekib silindriline kruvijoon ?
Pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektoorina, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje.
38. Mis on kruvijoone samm ( keerd )?
Kruvijoone osa, mis vastsab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje. Samm – keeru otspunktide omavaheline kaugus (keeru kõrgus).
39. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema-
või vasakukäeline
40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga
või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga.
41. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind?
Mistahes joone(moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg ).
42. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael , vöö)?
Meridiaan – pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned .
Paralleel – lõikejoon telje risttasandiga.
Ekvaator – suurima raadiusega paralleel.
Kael – väikseima raadiusega paralleel.
Vöö – kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa.
43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad.
Tekib sirgjoone liikumisega, kui seda liikumist piiratakse ühe või mitme juhtjoonega.
Laotuvad pinnad – saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni , rebene, ei lähe volti . ( kooniline , silindriline, puutujatepint).
Mittelaotuvad pinnad – ei saa painutada tasapinnaks (saab konstrueerida tinglaotusi).
44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist?
1) ringjoone – lõikepind silindri telje suhtes risti
2) kaks paralleelset sirget – lõikepind silindri teljega paralleelne
3) ellipsi
45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
Kui lõiketasapind lõikab kõiki moodustajaid.
46. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
Kui lõiketasapind on paralleelne ühe moodustajaga.
47. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
Kui lõiketasapind on paralleelne kahe moodustajaga.
48. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
Kui lõiketasapind läbib tippu.
49. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks?
Abistasandite võte ja abisfääride võte.
50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks?
Abitasapinnad lõikuvad kummagi antud pinnaga mööda lihtsaid jooni ( sirg - ja ringjooned).
51. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ?
Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga.
52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone.
53. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
1) kui mõlemad pinnad on pöördpinnad
2) nende pöördpindade teljed lõikuvad
3) telgede tasand on mingi ekraaniga paralleelne
54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
Abisfäär, mille raadius on miinimum (see ring puutub üht tasandit ja lõikab teist)
55. Milliseid pindu nim. laotuvateks pindadeks?
Pindu, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni, rebene, ei lähe volti.
56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid
Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind.
57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus?
Ristkülikud, trapetsid – silindriline; kolmnurgad – kooniline. 
58. Kuidas tekib teist järku pöördpind?
Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber sümmeetriatelje.
59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad
Pöördellipsoid, kahekatteline hüperboloid , ühekatteline hüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus , pöördsilinder.
60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud)
61. Kuidas tekib rõngaspind ?
Tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit.
62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates
63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid
1) Isomeetriline  ristaksonomeetria ehk ristisomeetria .
2) Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria
3) Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria
4) Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria
64. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)?
Ristaksonomeetrias – ring, mille raadiusteks on 1,22r ( isomeetria ) ja 1,06r (dimeetria).
Kaldaksonomeetrias – ring, mille raadius on võrdne raadiusega kera  kaksvaatel .
65. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstrtuktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid)
66. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid)
67. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid)
68. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline  sirglõik projekteeruks seal moondevabalt.

Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan.