TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe
sedasi, et mida rohkem näiteks mina mõnda köögikombaini uurin, seda rohkem saan ma teada tema tööpõhimõtetest. Ma tean küll seda, et nupule vajutades hakseldab kombain porgandi ära, aga uurides väiksemaid detaile, saan ma teada, kuidas täpselt tööprotsess toimub. Selle võrra olen ma niiöelda ideederikkam, kui mõni teine, kes ei vaevu pilkugi heitma sellele, kuidas masin toimib või mis tema sees on. Francis Bacon Bacon esitab oma töös uut teaduslikku meetodit, mis põhineb süstemaatilisel teadmiste kogumisel füüsilisest maailmast vaatluste ja katsete teel. Bacon mõistab hukka ,,iidolid", mis takistavad tõeste teadmiste omandamist. Bacon ütleb, et iidolid ja väärad mõisted on inimaru juba hõivanud ja on selles sügavalt kinni. Iidolid on Baconi sõnul tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi
eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogide ennustustesse, ennetesse (n-ö saatuse märguannetesse) jms. Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Bacon mõtestas omamoodi Platoni koopamüüti ning leidis, et iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike moonutab. Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel see koguni puudub
................................. 15 SISSEJUHATUS Ükskord sureme me kõik. Kuid mis juhtub inimesega pärast surma? See on olnud küsimus, millele paljud filosoofid on üritanud vastust anda juba antiikajas. Käsitlusi on väga erinevaid. See, mis juhtub inimese ja tema hingega pärast surma ei ole võima lik teaduslikult tõestada. Seetõttu pole see küsimus saanud ühtset vastust tänapäevani. Surm on möödapääsmatu, lõpuks seisame me kõik sellega silmitsi. Nagu Ameerika teadlane ja filosoof Benjamin Franklin ütles „Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude“ (Franklin, s.a). Kuid kas surm on lõplik või tähendab see vaid füüsilise keha surma? See on küsimus, mille vastust tahaks teada kogu inimkond. Uurin, kuidas erinevad filosoofid on surma käsitlenud. Valisin inimese surma teema kuna mind huvitab see ebamaine teema. Tahaksin teada, mis saab inimesest peale surma ja kas üldse saab midagi. Kuna midagi kindlat väita ei saa, on käsitlusi väga palju
Francis Bacon (22.01.1561 09.04.1626) Diana Algus Üldiselt Francis Bacon oli Inglise filosoof, esseist, riigimees, jurist, teadlane ja kirjanik. Ta oli nii Suurpitsati hoidja kui ka lordkantsler James I valitsuse ajal. Tema mõjuvõim püsis ka pärast tema surma läbi tema filosoofiliste teoste ning tänu tema välja pakutud teadusliku uurimise meetodi le, mida tunti ka kui Baconi meetodit. Perekond Bacon sündis Londonis Strandis York House'is Tema isa, sir Nicholas Bacon oli Elisabeth I valitsuse ajal Suurpitsati hoidja. Tema ema, Anne Cooke Bacon, oli oma aja üks haritumaid naisi, teadis viite keelt ning Anne'i isa oli tuntud humanist Anthony Cooke. Francise onu ema õe kaudu oli William Cecil, I Burghley parun. Haridus Tänu halvale tervisele lapsena sai Francis koduõpetust. 12aastasena läks ta õppima Trinity Ülikooli ning õppis seal kolm aastat. Õppetöö viidi läbi põhiliselt ladina keeles ning keskaegse õppekava järgi.
Francis Bacon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Filosoofia ja Tema hobid 4. Tähtsamad saavutused 5. Olulisus 6. Huvitavad faktid 7. Kokkuvõte 8. Pildid 9. Allikad Sissejuhatus Tutvustame teile: Tema elulugu Francis Bacon'it filosoofina Bacon'i hobisid Tähtsaimad saavutusi Tema olulisust ja palju muud põnevat Elulugu Francis Bacon sündis 22. jaanuaril 1561 Londonis York House'is. Bacon oli pärit mõjuvõimsast sir Nicolas Baconi perekonnast. 1573. aastal asus Bacon õppima Cambridge'i Trinity kolledzisse. Kuueteistkümne aastasena arvati ta Prantsuse Inglise saatkonda. Elulugu 1597. aastal ilmusid tööd, mis tõid Baconile kirjandusliku kuulsuse. Kuningas James I ajal määrati Bacon lordkantsleriks ja omistati parunitiitel. 1620. aastast pühendus Bacon jäägitult üksnes loomingule. Bacon suri 9. aprillil 1626. aastal. Filosoofia ja Tema hobid
Sissejuhatus Tõe probleem kuulub filosoofia pingereas esimeste põhiprobleemide hulka. Tõde ei ole ainult filosoofiasse kuuluv mõiste, vaid oluline roll ka meie argiaelus. Koos esimeste sõnadega, mida väike inimlaps lausab, õpetatakse talle eristatama tõde ja valet. Mingi arusaam tõesusest on meil olemas ka ilma filosoofiat õppimata, kuigi ei olda kindlad, kuidas tõde defineerida. Fioloofilises võtmes seisneb tõe probleem ehk selles, et milline tõeteooria on siis tõene ja milline filosoof läbi aegada on tõele kõige lähem olnud. Sama küsimus kerkib üles ka Indrek Meos'i teoses ''Filosoofia põhiprobleemid'' ja ta lisab, et selle väljaselgitamiseks tuleb meil lähtuda mingist arusaamast tõe kohta. Neutraalsel positsioonil küsimusele vastata ei saa. Traditsioonilised tõeteooriaid on kolm: Kõige vanemaks tõeteooriaks võib pidada nn korrespondentsiteooriat (ld co `koos`, respondere `vastav olema`), kus mingi väite tõesus tähendab ta vastamist tegelikkusele, faktidele
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:
2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt. Indiviidid võtavad valgust erinevalt vastu, sest nad erinevad üksteisest ja on ainulaadse loomusega, erineva kasvatusega, eelistustega ja eelarvamustega. Nende vaim on muutlik ja häiritav, justkui juhuslik. 5) Turuiidolid tekivad inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsimisest, looduse tõlgendamisest keele vahendusel. Sõnad takistavad aru toimimist suhtluse käigus, sõnu
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim. • Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn. • 1573.aastal astus ta 13-aastasena Cambridge’i ülikooli Trinity College’isse. Seal
Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogiasse ja ennetesse. 2) Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kavatsusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike moonutab. 3) Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel see koguni puudub. Näiteks pole tähendust sõnal saatus
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga
Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui
Käbinääre oleks see koht, kus kaks substantsi teineteisega kokku saavad. See aga pole mingisugune lahendus. Küsimus taandub sellele, kuidas mitteruumiline, mittemateriaalne vaim saab põhjuslikult mõjutada ruumilist, materiaalset kilpnääret. Üks võimalus probleemi lahendada on väita, et põhjuslik vastasmõju keha ja vaimu vahel on sui generis: n.ö. unikaalne, eriline põhjuslikkuse liik- mitte see ,,naturaalne" põhjuslikkus, mis esineb materiaalses maailmas. Prantsuse filosoof Nicolas Malebranche pooldas seisukohta, mida nimetatakse okasionalismiks (ld occasio ´juhus´, ´juhtum´, ´ajend´). Ta arvas, et hinge ja keha vahel ieo le mingeid põhjuslikke seoseid. Malebranche seletas nimetatud seaduspära Jumala sekkumisega. Keha ja hing on omavahel kooskõlas tänu sellele, et Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Ka siin jäi probleem lahendamata. Probleem seisnes selles, kuidas saab miski,
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
Turuiidol on tekkinud suhtlemise ja lävimise käigus. Turuiidoli nimi on tulnud aga sellest, et inimesed ei vali sõnu kellegi jutu järgi, vaid rahva arusaamise järgi. Kõike võetakse sõna-sõnalt. Räägitakse edasi nii, nagu aru saadakse. Sõnad takistavad aru toimimist, kui sõnu valitakse halvasti ning oskamatult. Teisel viisil aga sõnade defineerimine ning seletamine ei aita asja kergemaks teha. See ajab inimese aru samuti segadusse. 6) Kust rändavad inimvaimu iidolid (teooriaiidolid) ja miks neid nii nimetatakse? Inimvaimu iidolid rändavad meile filosoofilistest õpetussõnadest. Nimetus on tulnud sellest, et nad sõltuvad filosoofia teooriast. 7) nimetage lühidalt vähemalt 3 (7-st) hõimuiidoli erinevat liiki (koos sellega millele see liik vastandub ehk milline tunnetatavast jääb arvesse võtmata) Ühed hõimuiidolid on niisugused, mis pärinevad inimvaimu substantsi rahutust liikumisest. Teised, mis pärinevad selle ahtusest. Kolmandad aga substantsi
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
mis variant sobib neile rohkem, mis on loogilisem nende arvamuse järgi. Mina saan aru nii, et Hegel tahtis sellega näidata, et kõik inimesed mõtlevad abstraktselt, isegi kui nad seda ei tunnista. Abstraktsest mõtlemisest ei ole pääsu. Otsustus on kujutluste ühendamine teadvuses. See on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. 3. Filosoof Platoni tõlgendusel on tarkuse aramastaja, kes ei püüa targaks saada ja kunagi ei saa. Jumalad filosoofide võrreldes ei saa targaks, kuna nad on juba targad, tarkus on nende sees. Tavalised inimesed aga ei ole targad, isegi kui nad nii arvavad, nad peavad tarkuseks neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel. Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks
ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat
Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus. Niisiis üritatakse vältida seda, et must kass üle tee läheb. Samas aga jäetakse arvestamata fakt, et paljude inimestega, kelle teed mustad kassid ületanud on, midagi ei juhtu. 32. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt koopaiidolid. Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma – õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33
AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.).
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
Esimesed kümnendid Baconi elus Francis Bacon (22 Jaanuar 1561 9 Aprill 1626) sündis aadlikute peres.Tema isa Nicholas Bacon oli kuninganõunik ja poliitik.Ema Anne Bacon oli luuletaja.Vend Anthony õppis temaga koos ja nad puutusid oma õpingutel palju kokku. Bacon hakkas juba varakult haridust omandama John Walsalli käe all ,kes oli Oxfordi Ülikooli lõpetanud.Õpingud olid range usulise korraga ,mis oli tingitud John Walsalli puritaanilukst tendentsist. Francis Bacon astus 1573 aastal Trinity College'isse ,Cambridges ,olles 12 aastane. Peamiselt keskendus ta keskaegsele ladina keelele ja toetus ,keskaegsele ladina- õppekavale. Ta astus pärast Trinity College lõpetamist Poitersi Ülikooli ,kus ta kohtus ka Quuen Elizabethiga ,kes oli vaimustuses noore poisi intelelligentsist ja hakkas teda kutsuma ,,Nooreks Rahuvalvajaks" Tema õpingud panid ta uskuma ,et need õpingumeetodid on väärad ja ebapraktilised
tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus. Niisiis üritatakse vältida seda, et must kass üle tee läheb. Samas aga jäetakse arvestamata fakt, et paljude inimestega, kelle teed mustad kassid ületanud on, midagi ei juhtu. 32. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt koopaiidolid. Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33
otsustusi. Platon Filosoof erineb Jumalatest/tarkadest selle poolest, et Jumalad on juba targad ning nad ei pea enam selle poole püüdlema. Filosoofidel aga see omadus täies mahus puudub ning seega nad püüdlevad selle poole. Filosoof erineb lihtinimesest/võhikust aga selle poolest, et ta püüdleb tarkuse poole, võhik aga isegi ei püüdle, sest ta arvab, et teab elust juba kõike , kuigi tegelikult ei tea. Mina mõistan seda nii, et filosoof on alati keegi, kes on jumala ja lihtinimese vahepeal. Seda seetõttu kuna jumalad on juba targad ja nad ei püüdle enam tarkuse poole. Lihtinimese arvates on ta juba piisavalt tark ja ei ole vaja rohkem õppida. Filosoof on ainus, kes leiab et pole veel piisavalt tark ja on veel arenemis ruumi. Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest neil on olemas piisavad teadmised polise juhtimiseks. Ilma teadmisteta ei saaks polist hästi juhtida. Veel ei huvita filosoofe maine vara.
Siit tulebki kanti kategooriline imperatiiv: Meie kohus on lähtuda sellistest motiividest, millest kõik võiksid lähtuda ja mida nad peaksidki tegema. See tähndab, et enda tegude motiive peaksime me hindama selle järgi, mis juhtuks, kui kõik neist lähtuksid ja kas sellist olukorda võiks soovida? Kui ei, siis ei käitu inimene kõlbeliselt (kõlbeliste motiivide alusel) Kasutatud kirjandus: · Peter J. King ,,Sada Filosoofi" · Indrek Meos ,,Uusaja Filosoofia" · Indrek Meos ,, Filosoofia Sõnaraamat" · ENE 1972 · Vikipeedia · Indreks Meos'i kodulehekülg http://www.hot.ee/indrme/
Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Locke õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini ja omandas arsti kutse
lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab. Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse
aastal. Ta sängitati Fichte haua kõrvale ning temast jäi maha abikaasa ja kolm poega ( neist viimane ei elanud isa surmani ). 2 Hegeli ajaloofilosoofia 6 Ajaloofilosoofia filosoofia osa, mis uurib ajalooprotsessi üldisi seaduspärasusi: ajaloo mõte ja suunitlus, erinevate ajastute vahelised seosed, vabaduse ja paratamatuse vahekord. Esimesena kasutas terminit ,,ajaloofilosoofia" prantsuse filosoof Voltaire. 2.1 Hegel ja ajaloofilosoofia üldiselt Hegel suhtub ajaloosse tõsisemalt kui ükski filosoofia suurkuju enne teda. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhimõte, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusse mille järeldused ulatuvad nimelt ja isegi metafüüsikasse. Ta arvab, et inimene ei ole olemas kõigepealt, et olla ajalooline, ta on algusest peale ajalooga seotud. Ajalugu ei ole kogum
meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348. aastal asutati Praha ülikool. 15. sajandi 1 Renessanss, http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss 2 Renessanss, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/index.htm 3 Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002 4 Humanismi definitsioon, http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207697/humanismi%20definisatsioon lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli.5 3. MAADEAVASTUSTE MÕJU EUROOPALE Euroopa majandus oli sattunud keeristesse. Rikkuse aluseks oli Euroopas maa ning maa omanikud elasid maad rentides väga hästi. Rentnikelt nõuti, et nad jagaksid oma saadusi ka omanikega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
