Iseseisev töö 1. Millal alustas praegune Riigikogu koosseis oma tööd? 1. Märtsil 2015 oli valitud kodanike poolt ja 30. Märtsil 2015 toimus esimene avaistung. 2. Kes kuuluvad selle Riigikogu koosseisu juhatusse? Eiki Nestor, Enn Eesmaa, Hanno Pevkur 3. Millisel fraktsioonil on kõige rohkem kohti Riigikogus? Eesti Reformierakonna fraktsioonil. 4. Millisel fraktsioonil on kõige vähem kohti Riigikogus? Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil. 5. Nimeta praeguse Riigikogu saadikud, kes on valitud Sinu valimisringkonnast. Yoko Alender, Marko Mihkelson, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Taavi Rõivas, Artur Talvik, Hardi Volmer, Tiina Kangro, Madis Milling, Kalle Palling, Laine Randjärv, Aivar Sõerd, Vladimir Velman 6. Millise eriala esindajaid on Riigikogus kõige rohkem? Selgita, miks see nii on.
Jüri Sasi juhib haridus ja kultuuriosakonda. Vladimir Sokman juhib tervishoiu ja sotsiaalabi osakonda. Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine. Igal volikogu fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjonide koosolekud toimuvad reeglina sellel nädalal, kui ei ole volikogu istungit. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, revisjonikomisjoni võivad kuuluda ainult volikogu liikmed. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega
Poolas üksiksaadik eelnõud ei esita, seda võivad esitada vähemalt 15 saadikut. Parteidel eelnõu algatamise õigust ei ole. Ainult valitsusel on õigus esitada riigieelarve parandusettepanekuid, riiklikke laene ja garantiisid puudutavaid eelnõusid. Koos eelnõuga tuleb esitada sotsiaalsete ja majanduslike mõjude selgitus ning kinnitus selle sobivuse kohta EL-i õigusaktidega. Leedus on õigus esitada eelnõu igal saadikul, kuid sarnaselt Poolaga ei ole seda õigust fraktsioonil. Sisulisi piiranguid ei ole. Koos eelnõuga tuleb esitada selgitus eesmärkide, võimalike mõjude, elluviimiseks vajalike eelarvevahendite suuruse ja sobivuse kohta Leedu ja EL-i õigusega. Eestis on eelnõu algatamise õigus saadikul, fraktsioonil ja komisjonil ning valitsusel. Sisulised piirangud puuduvad. Kuid eelnõu algatamise põhjus peab olema selge. Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate õigusnormidega, seletuskirjas
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine
Suletud nimekiri on kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber. 7. riigikogu ülesanded, kuidas toimuvad valimised, kandidaadi tagasikutsumine Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Seaduste vastuvõtmine. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigieelarve vastu võtmine. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel , valib rahvas. 8. mis vahe on komisjonil ja fraktsioonil? Fraktsioon koosneb ühe erakonna liikmetest ja tegeleb mitmete probleemidega. Komisjon koosneb mitme erakonna liikmetest ja tegeleb ühe valdkonnaga (10 valdkonda).
Seadusandlus, rahandus, riigieelarve • Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102) • Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73)
Seadusandliku protsessi staadiumid Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides. Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib
Õigus määrata umbusaldus ministritele, parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel, õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isgi siis kui need lahknevad valitsuse arvamusest, rahakotivõim e parlament on ainupädev võtmaks vastu riigieelarvet. 10. Kuidas toimub seaduseelnõu menetlemine. Kellel on Eesti Vabariigis seaduse algatamise õigus? Lugemiste ja hääletamiste teel, õigus on valitsusel, fraktsioonil, komisjonil ja üksiksaadlikul. 11. Kes on kantsler? Ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö tõhususe ja sujuvuse eest. 12. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 13. Millised on bürokraatia ülesanded? Bürokraatia ül on tagada rangete reeglite ja hierarhia alusel tugev juhtimiskorraldus. 14. Kuidas kontrollitakse ametnike tegevust? Kolmes vormis, ametkondlikus, poliitilises ja õiguslikus 15. Iseloomusta Anglo-Ameerika kohtusüsteemi.
-korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Seaduseelnõu algatamine algatamise/muutmise õigus on: Vabariigi Valitsusel, RK liikmel, -fraktsioonil, -komisjonil 1) RK juhatus määrab eelnõu arutamist juhtiva komisjoni 2) komisjon ja fraktsioon korraldavad seaduseelnõu arutamise. läbitöötamine komisjonis. 3) seaduseelnõu tekst saadetakse kõigile RK liikmetele 4) lugemine RKs. toimub arutelu. tehakse parandusettepanekuid. need pannakse hääletusele, lõpuks toimub lõpphääletus. Loetakse 2 või 3 korda. Sõna saavad erinevate seisukohtade esindajad. Üldjuhul hääletavad kõik fraktsiooni liikmed ühemeelselt, vähemalt
Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, kolaitsioon ja opositsioon. Parlamendi tööd juhib esimees ehk spiiker. Komisjonid on parlamendi rööorganid. Alatised komisjonid keskendusvad ühele valitsemisalale. Koalitsiooni moodustavad need pareid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nende saadikud moodustavad fraktsiooni. 4. Seaduse algatamise õigus on valitusel, riigikogu fraktsioonil, komisjonid ja üksiksaadikul. Algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. See annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatuseettepanekud. Hääletusel on tema seisukoht otsustav. On kaks lugemist. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esineaja ettekanded ja ptsustatakse kas jätkata. Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatuseettepanekud hääletatakse läbi
päevakorra,määrab alatiste komisjonide liikmed,korraldab riigikogu esindamist,ja tööd · RIIGIKOGU KANTSELEIriigiasutus,mille põhiülesadeks on riigikogule tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine.(korralab välissuhtlus,suhtlemist riigiaasutuste ja avalikkusega,nõustab ülesannete täitmisel,õigusloome alal jne) · Seaduseelnõu algatamine :vabariigi valitsusel,riikogu liikmel,fraktsioonil,komisjonil on õigus algatada. Riigikogu juhatus määrab eelnõu arutamist juhtiva komisjoni,samuti arutab eelnõu läbi fraktsioon.Edasi saadetakse see Riigikogu liikmetele,toimub arutelu,tehakse parandusettepanekuid,pannakse hääletusele ning siis toimub lõpphääletus.Kui võetakse vastu, saadetakse see presidendile väljakuulutamiseks,tal on aega 14 päeva ja tal on võimalus see ka mitte välja kuulutada,näit.vastuolus põhiseadusega.Ta saadab selle põhjendatult
korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine sedustesse. Kolmas funktsioon on järelvalve valitsuse üle. Seaduse menetlemine Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon annab eelnõule esimese hinnangu ja viimistleb muudatusettepanekud. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni eettekanded ja otsustatakse, kas jätkata menetlemist(saata 2le lugemisele). Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu
erakonna ministritelt 2. Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili 3. Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse komunikatsiooni kanalina Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Selle tähtsaimad toimingud on lugemised ja hääletamised .Seaduse algatamise õigus Eesti Riigikogus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitususel. Tänapäeval tuleb siiski enamus seaduseelnõusid valitsuselt. Tähtis roll seaduse menetlemisel on ka juhtivkomisjonil. See on komisjon, kelle pädevusvaldkonda arutatav eelnõu kuulub. Enamus seaduseelnõusid otsustatakse kahe lugemisega, kuid tähtsamad seadused, nagu näiteks riigieelarve peavad läbima kolm lugemist. Vastuvõetud seadused kuulutab välja Vabariigi President ning need avaldatakse Riigiteatajas
Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant Erakorralised valimised – kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. Seaduseelnõude esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel 2) Riigikogu komisjonil 3) Riigikogu fraktsioonil 4) Vabariigi Valitsusel Riigikogu struktuur: Juhatuse ülesanded: juhatada riigikogu istungeid, korraldada riigikogu esindamist, määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon. Fraktsioon- ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest. Fraktsiooni koosolekutel arutatakse peamiselt Riigikogus menetletavate eelnõude pinnalt tõusnud küsimusi ja päevapoliitilisi teemasid.
nimek”, st, need on rahvale meelepärased. 2) Huvipakkuv asjaolu minu jaoks oli, et nii Poolas kui Leedus võib saadik esitada nii küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seaduseelnõu esitada ei või (eelnõu võivad esitada vähemalt 15 saadikut), küll aga Leedu Seimases võib eelnõud esitada iga üksiksaadik. 3) Võrreldes Leedu ja Poola olukorraga on Eestis eelnõu esitamise õigus nii saadikul, fraktsioonil ja komisjonil – ning valitsusel. Seega oleme me eelistatumas seisus - mida väiksem parlament, seda rohkem võimalusi on üksikparlamendiliikmel. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“, RiTo nr 26, 2012 1) Antud artikkel toob välja, et parlamentaarsetes süsteemides domineerib reeglina täidesaatev võim ning tänapäeva stabiilses parlamentaarses demokraatias on parlamendi
keskenduvad ühele valitsemisalale /parlamendi tööd juhatab esimees ehk spiiker Ülesanded: a) seadusandlu- algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi b) esindab rahva tahet c) kontrollib täidesaatvad võimu(valitsust) *Peab peaministri kandidaadi heaks nimetama *valitsus annab aru *korraldab umbusaldushääletuse *eelarve vastuvõttmine Õigusaktide menetlemine: a)Seaduse alustamise õigus on valitsusel, riigikogu fraktsioonil, rk komisjonil ja ka üksiksaadikul b) eelnõu algataja annab selle üle rk juhtimisele, kes määrab eelnõu menetelmiseks juhtivkomisjoni c)juhtkomj suur roll arutamisel, jk annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud, hääletusel võib jk seisukoht kujuneda otsustavaks d)Esimene lugemine- kuulatakse ära eelnõu algataja ja jk esindaja ettepanekud, otsustatakse kas saata teisele lugemisele
· Parlamendi kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes varem olnud parlamendisaadikuks toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Valijaskonna hääl kõlab parlamendiseisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. Parlament on kõvem kui valitsus. Seaduseelnõu menetlemine: Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal. Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Selleks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Ta annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. I lugemine : kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata või saata see teisele lugemisele.
uue valitsuse moodustamise. 12. Millal on valitsuse määrused kehtivad? § 96. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul.Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. 13. Kellel on seaduse algatamise õigus? § 103. Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. 14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele? § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise
Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlmendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist kui ka rahvusvaheliste õigusakitde ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetelmiseks. SEADUSEELNÕU MENETLEMINE-seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Täiskogu arutab eelnõud.I lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustakse, kas menetlemist jätkata,st saata teise lugemisse. Seadusprojekti kallal töötavad kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon II
ametnik, vaid riigiametnik, kelle ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest. 11. Kellel on pärast Riigikogu valimisi õigus valitsuse moodustamiseks? Presidendi valitud eaministrikandidaadil 12. Millal on valitsuse määrused kehtivad? Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. 13. Kellel on seaduse algatamise õigus? Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks 14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele? Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? President nimetab kohtunikud ametisse eluaegsetena
erakonna ministritelt · ministrid, kes varem on olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili · tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Menetlemisel mitmed etapid, millest tähtsaimad lugemised ja hääletamine. Seaduse algatamise õigus: - annab selle juhtivkomisjonile (alatise komisjoni töövaldkond) · valitsusel · Riigikogu fraktsioonil · Riigikogu komisjonil · üksiksaadikul Menetlemine: · esimene lugemine a) kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindala ettekanded b) otsustatakse, kas menetlemist jätkata c) I ja II lugemise vahel max. kolm kuud d) kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon töötavad selle kallal aktiivselt · teine lugemine a) peamised vaidlused eelnõu üle b) kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi
Neid ei tohi ilma parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta. Indemniteet- riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Ei saa vastutusele võtta solvangute või laimu eest. Ametite ühildamatus- rk liige ei tohi olla mingis muus riigiametis. 23. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogus (algatamisõigus, lugemised, vastuvõtmine) Algatamisõigus on Riigikogul, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Peale seda algatamist hakatakse eelnõud lugema 3x ja hääletama. Kui Riigikogu liikmed hääletavad seaduse vastuvõtmisse poolt, saadetakse seadus kinnitamisele või ümberlükkamisele presidendile. 24. Vabariigi presidendi põhiülesanded o Esindab EV rahvusvahelises suhtlemises o Nimetab ja kutsub VV ettepanekul tagasi EV diplomaatilisi esindajaid
Võtta vastu riigi eelarve Järelevalve valitsuse tegevuse üle Õigus avaldada umbusaldust Valitsuse koostamisel tuleb arvestada parlamendi koosseisu Riigi eelarvega eraldatakse raha ka valitsuse tööks Parlamendi saadikud esitavad ministritele arupärimisi Parlamendi fraktsiooni liikmed kutsuvad oma ministreid korrale Seaduseelnõu menetlemine Algatamise õigus on: Valitsusel Riigikogu komisjonil Riigikogu fraktsioonil Üksik saadikul 1) Algataja edastab eelnõu riigikogu juhatusele 2) Eelnõud hakkab menetlema vastava valdkonna komisjon (juhtiv komisjon) 3) Väljatöötatud seaduseelnõud hakatakse arutama riigikogus. Toimub vähemalt kaks lugemist ja muudatuste hääletamine (väga tähtsate seaduste puhul toimub ka kolmas lugemine nt. riigi eelarve) 4) Riigikogus toimub lõpphääletus a) Lihthäälte enamusega kohal olevate saadikute enamusega
· Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt · Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili · Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 5. Eesti Riigikogu seaduse menetlus: 1.Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. · Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni( Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.) · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel 2. Esimene lugemine: · Kuulatakse ära eelnõu algatajaja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning
põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu
erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus. Et nende seaduste vastuvõtmiseks on vaja 51 protsenti poolthäält. Lihtseadused on suunatud ühiskonna elus üleskerkivate ülesannete lahendamiseks. Seaduste loomine Põhiseadus on rahva ja võimu vaheline kokkulepe. Seaduste loomine 1. Seaduse algatamine ( PS £103) Õigus selleks on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil,vabariigi valitsusel; presidendil põhiseduse muutmisesk 2. Seaduse arutelu 1. Lugemine 2. Lugemine- parandamine 3. Lugemine- sõna fraktsioonid 3. Seaduse vastuvõtmine (hääletus) 4. Seaduse väljakuulutamine. Vastavalt PS kuulutab seadusi välja president. Tal on vetoõigus ehk suspensiivne õigus. Seaduse avaldamine: Tuleb avaldada 7 päeva jooksul ,,riigi Teataja(RT)" Seaduse jõustamine 10ndal päeva pärast RT avaldamist
o Otsene kontroll: õigus avaldada ministritele umbusaldust, võtta vastu valitsuse seisukohtadega lahknevaid seadusi, võtta vastu riigieelarve (mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha), õigus kutsuda esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi o Kaudne kontroll: juhtpoliitikud nõuavad distsipliini, avalikkusega arvestamine 8 Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid Parlamendi töökorraldus · Seaduse algatamise õigus on valitsusel, fraktsioonil, komisjonil ja üksiksaadikul o Menetlemiseks määratakse juhtivkomisjon alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub Antakse esmane hinnang eelnõule ja viimistletakse muudatusettepanekud · Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal o Lugemine Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata
valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Mis on lobism? Lobism ehk kuluaaripoliitika ehk katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Kellel on Eestis õigus algatada seaduseelnõusid? Seaduseelnõu algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Kirjelda erinevaid etappe. [vt ka skeemi õpikus lk. 108] Seaduseelnõu algataja (vt eelmine küsimus) annab eelnõu üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtiv komisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Iga seaduseelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel. Esimesel kuulatakse ära
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid.
2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja >20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. 49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav. Kaitsekihi paksus peab olema : (vähemalt 65kg/m2) fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vä (vähemalt 70kg/m2). fraktsioonil 16/40 mm >50 mm (vä Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase teralise koostisega ja ilmastikule vastupidavast killustikust või kruusast. 50 25 Soojustatud katused, katuslaed
teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär ei ole poliitiline ametnik ning tema ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest. Peamine allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) Seadusandlus Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides. Seaduse algatamise õigus on: 1. Riigikogu liikmel; 2. Riigikogu fraktsioonil; 3. Riigikogu komisjonil; 4. Vabariigi Valitsusel; 5. Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks; Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib Rahvahääletuse seadus
2. otsustab rahvahääletuse korraldamise 3. valib vabariigi presidendi vastavalt põhiseadusele 4. võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande 5. nimetab eesti panga nõukogu liikmed Seaduseelnõu menetlemine: Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. · Seaduse algatamise õigus on valitsusel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. · Seadused kuulutab välja vabariigi president · Vp võib jätta riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. · Ku riigikogu võtab vabariigi presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul
Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu esimehele, kes korraldab selle Riigikogu liikmetele teatavakstegemise. Õigusaktide menetlemine riigikogus 5 Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu
organisatsioonide poole; •kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; •otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; •kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; •kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: •algatamine: algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja Vabariigi Valitsusel •arutamine ja vastuvõtmine; I lugemine: II lugemine: III lugemine •väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis. Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Ministeerium jaguneb osakondadeks
• Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse
ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem.
järeldada, et loomise hetkel viidi õigustloov akt kooskõlasse (euroopalike) kultuuri- ja tavanormidega, aga ka austamist ja väärikat kohtlemist taotlevate moraalinormidega. Olles juba kord peegeldus tegelikust olukorrast, on SHKS paremaks muutmine raskendatud, kuna see tähendaks kaugenemist õiguslikust tegelikkusest. Kõrget organiseerituse taset kinnitab ka PS § 103, mis sätestab, et SHKS laadsete seaduste algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi 13 Narits, R. op. cit., lk 90. 14 Narits, R. op. cit., lk 92. 11 Valitsusel. See aga tähendab, et tavakodanik ainuisikuliselt ei saa algatada ega muuta SHKS ehk SHKS on kõrge organiseerituse tasemega, ent võrreldes põhiseaduse või konstitutsiooniliste seadustega madalama organiseerituse tasemega. 12 6
esitatavad tehnilised nõuded. Piirangud jagunevad arvulisteks, ajalisteks, tehnilisteks ja sisulisteks. Arvulised piirangud seavad saadikute arvule, mis on eelnõu algatamiseks minimaalsed, näiteks Poolas on vajalik 15 saadikut. Ajalised piirangud lubavad üksiksaadikul esitada eelnõusid teatud aja tagant, näiteks üks kord aastas. Eestis on eelnõude algatamise õigus kõigil parlamendisisestel organitel saadikul, fraktsioonil ja komisjonil ning valitsusel. Seda õigus kasutavad saadikud aktiivselt, olles valitsuse järel kõige suuremad eelnõude algatajad. Mina leian, et eelnõud võib algatada igaüks kui vähegi soovib, aga selle läbiviimine ei tohiks olla väga kerge. Kui saadik tahab, siis las algatab eelnõu, kuid tal peab olema piisavalt argumente tõestamaks, et antud teema on tõsine ja vajab muudatusi. Saadikul on võimalik kõige rohkem mõjutada parlamendi hoiakuid komisjonides, sest seal
Esimene neist võib tagasilükkamise korral tuua kaasa seadusandliku kogu tagasiastumise ja erakorralised valimised. Teine ehk initsieeriv rahvaalgatus selliseid fataalseid arenguid ei põhjusta. Initsieerida võib nii uue seaduse kui mõne seaduse muutmise kui ka mõne seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu. 23. kes saab Eestis algatada rahvahääletuse? Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Rahvahääletuse algatamise õigus PS muutmiseks on: vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, Vabariigi Presidendil. (VT ka §105 lg 1) 24. riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed RK-le) Põhiseaduse järgi, kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel
Presidendile antud? Vetoõigus on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastuvõetud seadus või otsus, kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. See on antud vabariigi presidendile selleks, et presidendi ja tema valitsuse võimu tasakaalustada. 15. Vasta PS 7. peatüki alusel järgmistele küsimustele: 1) Kellel on seaduse algatamise õigus? Riigikogu liikmel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2) Kes võtab vastu seadused? Riigikogu 3) Kes kuulutab välja seadused? Vabariigi president 4) Kui seaduses pole öeldud, millal ta jõustub, siis millal ta jõustub? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud võivad seaduseelnõusid välja töötada, kuid Riigikogu ei ole kohustatud neid läbi vaatama. 2) Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt 2-l, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (riigieelarve) ka 3 lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil
Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.( Vabariigi President valitakse ametisse 5 aastaks, max 2 ametiajaks järjestikku.) 10. Kellel on EV-s seaduse algatamise õigus? Seaduste algatamise õigus on: Riigikogu liikmel, -fraktsioonil, -komisjonil, Vabariigi Valitsusel, Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. 11. Õiguskantsleri ülesanded EV-s. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab 1) järelevalvet seadusandliku, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseaduse ja seadustega.
12) kehtestab riiklikud autasud ning sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigi välja erakorralise seisukorra; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: 1) algatamine (algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmetel või komisjonidel ja Vabariigi Valitsusel); 2) arutamine ja vastuvõtmine; 3) väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis Eestis teostab täidesaatvat võimu põhiseaduse ja seaduste alusel Vabariigi Valitsus kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest
kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. Seadusandliku protsessi staadiumid. 1. Seaduseelnõu algatamine, algatuse õigus on riigikogu liikmetel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2. Seaduseelnõu arutamine. Seaduseelnõu arutamine algab pärast selle esitamist riigikogule. Eelnõu antakse koos seletuskirjade ja muude vajalike lisadega riigikogu juhatusele. 3. Eelnõu vastuvõtmine seadusena. Eelnõu vastuvõtmine (seadusena) toimub hääletamise teel. Hääletamine on avalik, v.a vabariigi presidendi valimistel, riigikogu esimehe ja
2. kui 3 järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada. 3. kui riigieelarve jääb vastu võtmata. 4. kui rahva hääletusel pandud seaduse eelnõu ei saa heakskiitu. Parlamendi istungid on avalikud. SEADUSE MENETLEMINA JA ALGATAMINE. 1. Seaduse eelnõu algatamise v muutmise õigus on : *vabariigi valitsusel. *riigikogu liikmetel. *riigikogu fraktsioonil. *riigikogu komisjonil. 2. valimib seaduse eelnõu. (kui eemised neli varianti on seaduse algatanud v valmis kirjutanud.) 3. seaduse eelnõu selgitatakse arutamiseks (ja vastu võtmiseks) riigikogu juhatusele. 4. riigikoggu juhatus annab seaduse eelnõu arutamiseks riigikogu komisjonidele ja fraktsioonidele. (seduse eelnõu tekst saadetakse koos seletuskirjaga kõigile riigikogu liikmetele) 5
Selle tagamiseks anti näiteks USAs 1970ndatel a-tel vähemusparteidele õigus nimetada 1/3 parlamendi abiaparaadist. Sageli võetakse abiaparaadist mõnede spetsiifiliste üksikküsimuste läbitöötamiseks lepingu alusel ühekordseid ülesandeid täitvaid tippspetsialiste - töösturid, teadlased, insenerid, sõjaväelased. Kõrge tasu tõttu ei ole neid alalisel tööl lihtsalt võimalik pidada. Olenevalt riigist võib oma abipersonal olla kas igal deputaadil personaalselt või tervel fraktsioonil (E-s). Teise võimalusena on igal deputaadil oma personaalne nõunik (USA’s). Harilikult tegeleb abipersonal eelnõude, kõnede, kirjavastuste koostamisega, üksikküsimuste läbitöötamisega. Sageli on sellise abipersonali valikul otsustavaks kriteeriumiks poliitilised vaated. Ainult fraktsioonil, mitte üksikdeputaadil on oma abipersonal Austrias, Argentiinas, Itaalias. Austraalias on kehtestatud iga
Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? 6 Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on: 1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust; 2) Vabariigi Presidendil. (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. 19. Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule) Põhiseaduse järgi: kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised
Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 6 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on: 1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust; 2) Vabariigi Presidendil. (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. 19. Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule) Põhiseaduse järgi: kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised
Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. 43. Seadusandliku protsessi staadiumid 1) Seaduseelnõu algatamine, algatuse õigus on riigikogu liikmetel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2) Seaduseelnõu arutamine. Seaduseelnõu arutamine algab pärast selle esitamist riigikogule. Eelnõu antakse koos seletuskirjade ja muude vajalike lisadega riigikogu juhatusele. 3) Eelnõu vastuvõtmine seadusena. Eelnõu vastuvõtmine (seadusena) toimub hääletamise teel. Hääletamine on avalik, v.a vabariigi presidendi valimistel, riigikogu esimehe ja aseesimeeste
Mandri-Euroopas on normatiivne akt peamisex õigusevormix. Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemax normatiivsex aktix on seadus.Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §59 kuulub Eestis SEADUSANDLIK võim Riigikogule ja § 65 kehtestab, et Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. SEADUSALGATUSÕIGUS on Eestis vastavalt põhiseaduse §103 Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmisex.See ei tähenda sugugi seda, et teistel ei olex õigust eelnõud välja töödata, kuid Riigikogu ei ole kohustatud seda läbi vaatama. SEADLUS e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused
annaabi.ee 
