I live in a house Ich wohne in einem J'habite dans une maison Haus We have many rooms Wir haben viele Nous avons beaucoup de Zimmern chambres I have a cat Ich habe eine Katze J'ai un chat Every room has lots of Jedes Zimmer hat viel il y a beaucoup light Licht de lumière dans les chambres , The ceilings are high, the Die Decken sind hoch, Les plafonds sont hauts, , windows are large and it die Fenster sind groß les fenêtres sont grandes the temperature is just und die Temperatur es et la température est right ...
American English Take-home exam 1) Discuss the significance of American English in the English-speaking world. English is one the most widely used languages in the world and globally acknowledged as the lingua franca. It is also the dominant business language. For these facts already, English has a great importance in the today’s world. As the United States of America is one of the leading countries of the world, American English has a certain authority as well. It is now an inescapable fact that America, through its worldwide influence and massive entertainment industry is the mighty power-house that drives the English language. Although British English is considered to be more sophisticated and prestigious than American English, the latter is clearly more featured in television, music, video games and internet, naturally appealing more to English learners than Brit...
Folkloor kui süsteem meenutaks selle vaateviisi järgi klimbisuppi, kus leidub mingi hulk suuri tihkeid klimpe, sellest suurem hulk väikesi püdelaid klimpe ja eriti suur hulk prototüüpidest kõrvale jäävat ebamäärast "püreed". Kõik me tunneme nalju nagu: "Meie klassi õpilased jagunevad sportlasteks, tüdrukuteks, punapeadeks ja tuupuriteks." Asjaolude sobival kokkusattumisel võib selline naturaalne rühmitus olla parim ja selgeim rühmitus. Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas
AO7-Grupitöö Andra-Liis ja Marina 1. Google.ee , Neti.ee , Yahoo.com , bling.ee, Wikipebia.ee , Youtube.com 2. Külasta lehekülge, mida tihti otsinguks kasutad ning tee hiirega pareklõps otsinguribal... parem klõps sinna ning valige lisa võti sellele otsingule.Otsingu teostamiseks sisestage aadressiribale võtmesõna (ra), tühik ja otsingusõna. 3. Kasutage juttumärke, et otsida kindlaid fraase. Fraaside ümbritsemine jutumärkidega aitab otsida ainult nendelt veebilehtedelt, mis sisaldavad täpselt teie sisestatud fraasi. Ilma jutumärkideta otsingufraasi sisestamisel kuvatakse otsingutulemite hulgas kõik lehed, mis sisaldavad teie sisestatud sõnu, hoolimata nende järjekorrast.nt: '' kuu ja tähed'' 4. Pidid,video,fail, 5. 6. 7. 8. Wikipedia, keelenet, AnnaAbi.ee, Discogenius.com , Fesart,e-teadmik 1. Nimetage erinevaid otsimootoreid! 2
sünteesist lähtuv määratlus) b) grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust: lause koostisosade vormi, vahekordi ja funktsioone (EKG; analüüs) Kas järgnev määratlus on sünteesist või analüüsist lähtuv? ,,Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') lauseõpetus, keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse." (Vikipeedia) 1 Lause määratlused: - keelelise suhtluse põhiüksus - grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet
Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika oma, ,,kõik" teavad, mis see tähendab, aga samas ei taha keegi sellega tegemist teha. Ometi enamik harimatuid inimesi kasutab seda lihtsat, labast ja pinnapealset, kuid kohati suursugust ning ülbet mõtlemist. · Autor püüab leida viisi, kuidas abstraktne mõtlemine valutult seltskonda sisse tuua, et see eriti märkimisväärne ei oleks. · Kui on midagi paremat, mis sinul oleks võimalik kätte saada ja sa sellest mööda vaatad, ei ole tegu mitte labase vaid suursuguse abstraktse mõtlemisega. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest haritud inimeste jaoks on see liiga labane ja lihtne. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana, kuid inimesetundja leiab, miks on mõrtsukast vastav inimene saanud. Jällegi leiavad abstra...
rahunenud, visoon armastusest, elust, eestlastest; mõtiskluste, vaikse iseeneses olemise luule. Runneli loomingut iseloomustab: · Lalulisus- üks enim viisistatud luuletaja; ,,luule on hääleta laul" · Veri- palju verd, tapmist; veri on see, mis ühendab meid eelnevate põlvedega · Huumor- lihtsus, rahvahuumor, sõnajõud ja tappev iroonia · Lastele- 4 luulekogu, 1 proosakogu · Sündsusetu- tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine · Esseist- viljakas esseist ja kriitik Viisistatud luuletused: · ,,Maa tuleb täita lastega"- Justament · ,,Kel on laulud laulda"- Maarja · ,,Ei mullast"- Ruja · ,,Kodu"- Tajo Kadajas · ,,Jaanipäev"- Fix · ,,Kaua sa kannatad"- Justament · ,,Kivid, lambad"- Tajo Kadajas ja Margus Vaher JUHAN VIIDING Kirjutas Jüri Üdina: · ,,Närvitrükk" (1971)
INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE KORDAMINE KORDUS LIIGID: REFRÄÄN,EPIFOOR JT. TEOSE SÜZEE OSA, TEOSE HARIPUNKT KULMINATSIOON VÕRDLUS,EPITEET,METAFOOR KÕNEKUJUND SUUR KUI ELEVANT LOLL NAGU LAMMAS RAHVAPÄRANE VÄLJEND -ANNAB EDASI MINGIT KÕNAKÄÄND OLUKORDA,NÄHTUST JT. -PILTLIKULT,LÜHIDALT
väljendunud psühhomotoorsed häired silmatorkavamaks tunnuseks on ägeda katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia stuupor või mutism rahutus ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine negativism rigiidsus, vahajas paindlikkus muud sümptomid, nagu käsuautomatism ning sõnade ja fraaside perseveratsioon Diferentseerimata skisofreenia esinevad skisofreenia diagnostilised tunnused; häired ei vasta paranoilise, hebefreense või katatoonse vormi kriteeriumidele; häired ei vasta residuaalse skisofreenia või skisofreenia järeldepressiooni kriteeriumidele. Skisofreenia järeldepressioon patsiendil on olnud viimase 12 kuu vältel üldistele kriteeriumidele vastav skisofreenne haigestumine; osa skisofreenia sümptomeid püsib veel praegugi;
Carreras ei olnud erand. Ta võttis hääleseade ja klaveri tunde. Esimene avalik esinemine toimus lauluga "La Donna e Mobile" Hispaania Rahvuslikus Raadios. Ilusat poiss-sopranit on kuuldud ka Barcelona ooperimaja laval enne, kui tema hääl hakkas muutuma ja 18 aastaselt oli saanud sopranist tenor. Tema esimene tenor rolli oli Liceo, Flavio Normas. Sellel väikesel roll olid tema karjäärile suured tagajärjed. Mõnede fraaside ilu, mis ta Flavio rollis laulis, oli märganud mitte ainult kriitikuid, vaid ka suurepärane sopran Montserrat Caballe. Ta palus tal koos temaga laulda Gennaro osa Donizetti ooperist Lucrezia Borgia, millest sai tema esimene täiskasvanu roll ja mida ta peab oma "päris" debüüdiks tenorina. Carreras oli ainult 25 ajal, kui temast räägiti ülivõrdes. Teda kutsuti San Francisco Opera'sse kui ühte
eeskätt luuletajana tuntuks saanu). Giorgos Seferis, Odysseus Elytis, Nikos Kazantzakis 6. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines ja mis olid selle peamised tunnusjooned ja taotlused? Imazism, vooluna vältas 1912-1917; peamised taotlused olid: esitada kirjeldava asja otsene käsitlus, mitte kasutada ainsatki sõna, mis ei aita kaasa asja kujutamisele, luua muusikaliste rütmide ja fraaside kuju. 7. Nimetage T. S. Elioti kaks luuleteost ja kaks näidendit. Luuletused ,,Ahermaa" ja ,,Tuhkapäev", näidendid ,,Kokteiliõhtu" ja ,,Mõrv katedraalis" 8. Kus toimub enamiku Isaac Bashevis Singeri romaanide tegevus? Ida-Euroopa juudikogukonnas 9. Milliste riikide kirjandusega seostub eelkõige mõiste neorealism? Tooge näiteks kaks autorit. Itaalia (Alberto Moravia, Elsa Morante) 10
Osoon Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A
Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara? Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt. Võõrapäraseid väljendeid võib kuulda kõikjalt. Eriti noorte seas levinud filmides või lauludest kuuldud sõnade ja fraaside kasutamine. Enim tarbitavaks väljenditest on shoppamine ja kõik on ok, mis on eesti keeles võõrad, kuid tänaseks juba omaks võetud sõnad. Nende asemel võiks kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu ostlema ja kõik on hästi. Eesti keel ei ole vaene keel, on piisavalt sõnu enda väljendamiseks, miks kasutada võõrapäraseid väljendaid. Nii väike riik nagu Eesti peaks tundma uhkust oma rikkaliku keele üle.
*1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt ->GULAG Tunnustusi : *mitmekordne Nobeli preemia kandidaat *Herderi auhind *Tallinna vapimärk *EV kultuuripreemia elutöö eest *2006 a eurooplase tiitel jne... Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked (Romaanid nt: ,,Tahtamaa", ,,Wilkmani poisid") On kirjutanud ka ajaloolist proosat : tegelasteks valib eestlasi, ajaloolisi tegelasi (NT: ,,Kolme katku vahel") *Sõnameister (mõtleb välja uusi sõnu, võõrkeelsete fraaside kasutamine,liitsõnad,sidekriipsutamine) *armastab eestlaste skeptilisust,individuaalsust *töötehnika: kirjutusmasin *mida tõi luulesse? 1.tõi tagasi vabavärsi 2.intellektuaalne luule ehk mõistuspärane luule 3.probleemi käsitlev luule *mida tõi proosasse? 1.ajaloolise ainestiku *ajaloolised isikud *tegevus minevikust olevikku (NT. Romaan ,,Kolme katku vahel") 6.Eesti 1950ndad. *sulaaeg -> inimestel hakkasid tekkima uued lootused *esimesed küüditatud Siberist tagasi
Ühiskonna säravaimad tipud saavad paraku olla vaid selle ühiskonna nägu, mille kohal nad kõrguvad, ning kui me ühiskonnana koos peeglisse vaataksime, näeksime seal idiooti. Tuhanded noored on viimased nädalad veetnud elementaarseid ortograafiareegleid korrates ning rullivad praegusel hetkel potil istudes lahti paberilehekesi, millele on kirjutatud valimik ,,kohustuslike" tsitaatide ja aforismidega. Mitmed neist (meist) tegelikult teavad fraaside: ,,si duo faciunt idem, non est idem" ja ,,timeo Danaos et dona ferentes" tähendust? Kui paljud oskavad eelarvamusega suhtuda sellesse, mida meile läbimälutuna ette söödetakse? Ilmselt on mõtlevaid ja analüüsivaid noori parimal juhul kümnendik ja kardetavasti tunnevad needki peagi, et soov maailma mõista ja parandada on vaid naiivne unistus. Miraai, milles me hallutsinogeenseid mükotoksiine pruukinud amaanidena ringi tormame, oleme kujundanud me ise
Kinnitab/salvestab/puhastab hotellis elavate ja mitte-klientide arvetele tehtud sisestused Vahetab süsteemis kuupäeva Postitab toa hinnad kliendi arvetele Määrab tubade staatused Kontrollib krediidilimiidid Kosstab operatiivsed ja majandusnäitajate raportid Koostab statistilised raportid Telefonietikett. Kõne vastuvõtmine Kujutluse loomine Meeleolu Positiivsete sõnade ja fraaside kasutamine Kõne lõpetamine Kuidas lahendada kliendi kaebusi professionaalselt? Apologize Be understanding Correct(korrigeerida probleem kiiresti) Discuss Explain Follow-up(hoida end kursis probleemi lahenduskäiguga)
Jutustus – novella ja romaani vahepealne žanr, kus on novelist laialdasem sündmustik ning romaanist lühem jutustus Näit. Oskar Luts ,,Kevade” , Mark Twain ,, Tom Sawyeri seiklused” Karakter – kirjandusteose tegelane Kompositsioon – teose ülesehitus Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest.
reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. Esineb ka vahelesegajaid kes katkestavad alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Paljud on väga karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga, kes tahavad kiiremini jutu ivani jõuda ja edasi liikuda.
3) omastavas käändes olev lisand eraldatakse ühe komaga (eestpoolt): Betty Alveri, eesti luuletaja juubelit tähistati Jõgeval. Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand:Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand:Riiulil oli kõike: ilukirjandust, ajakirju, ajalehti. Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand:Kuused, kased ja männid need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand:Pille tõeline daam meeldib kõigile. Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses.Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba. Sõnajärg näitab eesti keeles pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mis on reema (mida millegi kohta öeldakse). Teema paikneb lause algul, lause lõpus on aga reema, mis edastab kõige olulisemat ja kõige uuemat infot. Nt lauses Mercedes jäi seisma Savisaare maja
see lihtsalt ühe ja sama kordamine, vahel parallelism, vahel uute sõnade, lauseosade, kujutluste esileastumine endises naabruses. Võib isegi öelda, et kordusega tema luule otse sünnibki. Tema korduses ilmneb üks neist joontest, mille kaudu küll kõige nähtavamalt avaldub luuletaja seos rahvaluulega ja kõnekeelega. Siinpuhul on Juhan Liiv ammendanud vist küll kõik eri liigid. Tema luuletekst on lausa tulvil üksiksõnade ja sõnatüvede kordamisi, aga samuti ka värsiosade, tervete fraaside või poolte salmide kordamisi. Piirdume siinkohal vaid mõne näitega: Ei sinu iludus, su õitsvad palged, Ei sinu kuldsed lokid, väiksed õrnad käed, Ei sinu roosihuuled, kael nii valge Ei köida, neiu, mind kui armuväed. (luuletusest ,,Ei sinu iludus") Lahutamatud on ka Juhan Liiv ja võrdlus, alates juba varastest aastatest
Bepob Sving polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazz'i olulisi muutusi. Suurte orkestrite asemel hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Kuna tegemist oli mustade muusikutega, oli svingipõhimõtete hülgamises ka protesti ja soovi tagasi pöörduda afroameerika muusikatraditsioonide juurde. Võrreldes svingiga muutus bebop'is meloodiline ja harmooniline joonis tunduvalt keerulisemaks. Välditi fraaside sümmeetrilisust, põhirütmi jäi mängima vaid kontrabass. Charlie Parker, Max Roach, Dizzy Gillespie, Bud Powell. Progressiivne jazz 1940. aastail ilmus bebop'i kõrvale veel üks uuendus jazz'is progressiivne jazz, mille peamisteks esitajateks olid valged muusikud. Teerajaks progressiivse jazz'ini oli pianist Stan Kenton. Woody Herman, Dave Brubeck. Cool jazz 1940. lõpus kujunes bebop'ist välja nn cool jazz, milles avaldati tagasihoitud tundeid ja kammerliku väljenduslaadi
Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Karakter- kirjandusteose tegelane. Kompositsioon-teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel. Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal. Lugulaul- jutsutav luuleteos. Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik.
purustas K.Lachmannilt pärineva õpetuse ,,Nibelungide laulust" kui kahekümne üksiklaulu kompilatsioonist. Kas me teame ka midagi täpsemat eepose loojast või tekkeajast? Mõistagi on eepost püütud siduda peaaegu kõigi väljapaistvate keskaja saksa poeetidega. Eepose hoolikas analüüs näitab, et autor on eriti kodus Passaus, sellal kui ta teadmised põhjapoolsete alade geograafiast on tagasioidlikud. Mõnede ühtelangevate fraaside ja nimede järgi ,,Nibelungide laulus" ja ,,Parzivalis" on eeposte tekkeajaks dateeritud ajavahemik 1198-1204. Autoris aga nähakse Passau piiskop Wolfgeri kaaskondlast. Rohkem vaidlusi on tekkitanud autori sotsiaalne seisund ja haridus. L.Heusleriga oldi ühel arvamisel, et eepose looja on Spiilmann. Heusler möönis, et tavaliselt haritum, lugenud ja kirjaoskaja, ning põhjendas oma väidet, näitades, et autor pole päris kodus õukondlik- rüütelikkus miljöös.
konkreetse kaasuse lahendamisel tuleb tõlgendamisjuhu esinemisel rakendada võimalikult kõiki asjakohaseid tõlgendamisargumente. Grammatiline tõlgendamine Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Grammatilises tõlgendamises omab iga koma ja punkt tähtsust. Näide grammatilise tõlgendamise kohta, milleks on Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lõikele 1 antud tõlgendus: „Sõnade „ja“ ning „teised“ asend KVTS § 164 lg 1 lauseehituses määrab kolleegiumi arvates ära selles sättes sisalduvate normide sisu. Kui sõnale „ja“ järgneks vahetult sõna „teised“, siis hõlmaks sõna
numeraal e arvsõna kvantor artikkel adjektiiv e omadussõna adverb e määrsõna verb e tegusõna prepositsioon e eessõna postpositsioon e tagasõna konjunktsioon e sidesõna Fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Fraasi keskmeks e põhisõnaks (tuumaks) on mingi sõnaliigi sõna, millega seonduvad teised moodustajad, mis moodustavad põhisõnaga konstruktsioone. Funktsionaalses grammatikas on fraaside asemel rühmad. Fraasid: nimisõnafraas NP omadussõnafraas AP määrsõnafraas ADVP kaassõnafraas PP tegusõnafraas VP NP on kõige sagedamini esinev fraas, kuna sõnavaras on substantiive kõige rohkem. Adjektiivifraasi põhisüna on adjektiiv, millega võib endotsentriliselt liituda intensifikaator (eesti keeles alati eeslaiend) nt eriti, üsna jne Keele fraasitüübid: on asendatavad nihutatavad lause sees
Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp, kaitsepolitsei>kapo nimetatakse lühendamiseks. Liitverbid on liitsõnad, mille põhisõnaks on verb. Sõnu alahindama, eelregistreerima, ristküsitlema, kuumsuitsutama, rulluisutama, hädamaanduma peetakse liitverbideks. Sõnu peremehetsema, vanaematama, vägivallatsema, omapäratsema, suukorvistama, pealkirjastama peetakse liitsõnade verbituletisteks. Fraaside pahakspandav käitumine, allahinatud kaup, sissetulevad kirjad, arusaadav ülesanne, jaluleseatud õigused, meeldejäänud luuletus, mahamurdunud puu allajoonitud osad on ühend- ja väljendverbide kokkukirjutatud vormid. Kausatiivid: kasvatama, eksitama, lõpetama. refleksiivsed ehk enesekohased (riietuma = end riietama, relvastuma = end relvastama) automatiivsed verbid (sulguma, mähkuma, seostuma)
· Huumor On leitud, et Runneli luule on humoorikas, selles on ühendatud Juhan Liivi lihtsus, Hendrik Adamsoni rahvahuumor, Artur Alliksaare sõnajõud ja Heiti Talviku tappev iroonia. · Lastele 2002. Aastaks on Runnel lastele kirjutanud neli luulekogu ja ühe proosakogu. · Sündsusetu On leitud, et Runneli luules on kaks sündsusetut momenti: tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine. · Esseist Runnel on viljakas esseist ja kriitik. Optimism ja päikeseluule, aga ka lastele kirjutatud luulet. ,,Kullerkupud" Väljendub optimism ja lastele. Kullerkuppude vahel lippab põngerjaid pärgi punuma. (See väljandab kui põldude vahel paistab päike ja ollakse optimistlikud) ,,Enam sind ema ei hoia" Räägib lapse hoidmisest. Panen sind põlve otsa, võtan ja hüpitan
"Rikas" vs "vaene" mudel Parem on üle spetsifitseerida kui alaspetsifitseerida domeeni mudelit. Domeeni mudelis võib olla ilma atribuutideta klasse (n Tootekataloog), millel on ainult käitumislik roll ja puudub informatsiooni roll. Põhitehnikad kontseptuaalsete klasside identifitseerimiseks 1. Klasside kategooriate loetelu kasutamine (füüsilised objektid, sündmused, tegevused, rollid, organisatsioonid, spetsifikatsioonid) 2. Nimisõna fraaside identifitseerimine kasutusjuhtude kirjeldustest või muudest dokumentidest 3. Analüüsimustrite kasutamine (ekspertide (ahah?) poolt loodud osaliste domeenimudelite valik ja kombineerimine) 4. Analüüsimustrid Soon to come, 13nda ja 14nda loengu slaididel apparently 5. Aruande objektid (n. Arve) Olukord, kus Arve on arvutatav üle Tellimuse andmete (n arve read vastavad Tellimuse ridadele)? Arve (vm aruande objekt) lülitada domeenimudelisse sel juhul, kui Arve elutsüklit
Kumulatiivne-kuhjuv 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Süstemaatilisel tõlgendamisel võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes. Ajalooline
üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse. TEKST - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid:
Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse 11. Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia kui häälikuseadustega ei saa midagi
*autistlik mõtlemine (autistic thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele *dereistlik mõtlemine (dereism) - loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus 4) mõtlemise sihipärasuse häired: *patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks *laialivalguvus - mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde *stereotüüpsus: ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal - verbigeratsioon (verbigeration) - teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; - perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga)
Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. ÜKSUSE ALUSEL TÄHENDUSE ALUSEL Foneetika – uurib keele häälikulist substanti ning selle tootmist ja vastuvõttu Fonoloogia – uurib keele häälikulist struktuuri, lõplikku hulka invariantseid üksusi , mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks Morfoloogia- uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme , nende moodustamis ja liitmist sõnadeks Leksikoloogia- uurib sõnavara Süntaks- uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalausteks , lausteks ja liitlausteks Tekstilingvistika- keeleteaduse suund , mille uurimis objektiks on terviktekstid TÄHENDUSE ALUSEL
(18621950) jt loomingus. Vt ka stroof. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või milles luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim.
Paljud düsleksiale iseloomulikud tunnused võivad õppetöö käigus selgelt ilmneda, kuid õpetaja peaks düsleksia eripära selgelt mõistma, et selle õpiraskusega last välja selgitada. Lugemine Märkused Muutumatute sõnade meeldejätmine Häälikute segistamine Kontekstuaalsete vihjete kasutamine Tundmatu sõnavara kasutamine Silmaliigutuste jälgimine Raskused järje pidamisel Kõne areng Lugemismotivatsioon Raskused sõnade äratundmisel Sõnade vahelejätmine Fraaside vahelejätmine Ridade vahelejätmine Kirjutamine Märkused Suunataju häired Raskused visuaalse sümboli ja häälduskuju ühendamisega Peab häälikud enne kirjapanekut välja ütlema Ebatavaline kirjaviis Raskesti loetav käekiri Raskused kaldkirjas kirjutamisel 71 Kasutab suur- ja väiketähti läbisegi ja ebajärjekindlalt Halb teksti paigutus leheküljel Näpunäide Kui kahtlustate, et lapsel võib olla düsleksia, kasutage esitatud kontroll-lehti
Peetakse iseenesestmõistetavaks, et õige asi, mida inimesed saavad teha, on võtta tasu ja kontrollida aktiivselt oma keskkonda ning staatust. "Doing“ on domineeriv suund USA-s. See on kindlasti võtmesõna USA juhtidele, mis kajastub ka teise maailmasõja aegses lööklauses „We can do it", mis on surematuks muutunud Rosie Riveteri plakatitel ja Ameerika fraaside varasalves väljenditega "getting things done” ja “let’s do something about it.” Kui oled raskustes, tee (do) midagi selle nimel – lahenda probleem, kaasa teisi inimesi, küsi abi, aga ära lase sel lihtsalt „marineerida“. „Teeme ära“ suund keskendub ülesandele, tõhususele ja avastustele. Organisatsioonid kasutavad seda arusaama selleks, et kasvada ja domineerida turgudel. „Olemise“ suund (The Being Orientation)
vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu lausest, lause sisust või mõnest muust tegusõnast sõltuvaid elemente. (määrus). ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise.
liigutused crescendo; väiksemad liigutused diminuendo. · Õpetaja loeb lööke kaasa ja mängib ühel pillil 8 lööki. Lapsed alustavad liikumist väiksest kujust ja kasvavad iga löögiga suuremaks. 8-nda löögi lõpus on nad nii suured, kui võimalik (cresc.). Järgmise 8 löögiga kahanevad lapsed uuesti väikeseks (dimin.). Hiljem õpetaja enam kaasa ei loe ja mängib 8 pulsilöögi pikkusega muusikapala, milles dünaamika valjeneb ja vaibub. Samuti võib muuta fraaside pikkusi (8 löögi asemel 4, 6, 12, 16 jne). 4 · Lapsed valivad endale ühe liigutuse või liikumise ja hakkavad selle suurust muutma väiksemast suuremaks või vastupidi. (nt käte ringid). Seda harjutust sobib teha nii vaikuses, kui koos muusikaga (hääleimprovisatsioonid, salmid, lindimuusika). · Rühm seisab ringis. Lepitakse kokku liigutuste muutmise suund- suurenemine (cresc.) või vähenemine (dimin)
Foneetika: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu. Foneetiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile (nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi) Fonoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas: koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine: võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada)
etalon. Foneetika - on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu. Foneetiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile (nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi) Fonoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist struktuuri, so lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas - koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine - võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon - tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada)
kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4. KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: 1. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu 2. Üliagar püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. 4
Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. [Vilde - "Pisuhänd", Hugo Raudsepp "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" Kordus - stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta, rõhutada. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. [epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine
kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4. KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: 1. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu 2. Üliagar püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab teisele survet, esineb sugestiivse veenvusega või toimib teise isiklikku arvamust allasuruva autoriteedina. 4
a) sõnasõnaline e. adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27. Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi: Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Leksikaalne tõlgendamine - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatiline kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Loogiline tõlgendus on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel käsutatakse loogikareegleid. 1) lihtne e. analüütiline 2) keeruline e. sünteetiline Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) Süstemaatiline... 2) Ajalooline...
väljendatud. Grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 22. Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita! Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks
kõri, kus paiknevad häälepaelad. Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis moodustavad kõnetrakti. Erinevad vokaalid moodustatakse huulte ja keele liigutamise abil, muutes sel viisil kõnetrakti suurust ja kuju. Konsonantide moodustamiseks tõkestatakse õhuvool suuõõne elundite abil. Foneemid- Eristatavad heli kategooriad; väiksema tähendusega häälikuüksus õ. Morfeemid- Väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba da). Lause – Sõnade ja fraaside kombineerimisel saadakse laused. Leksikaalne sisu- Mida me tavaliselt kasutame (Esimesed sõnad, mida laps kasutab) Süntaktiline sisu- Kuidas me sõnadest paneme kokku lause (Nii, et on arusaadav, grammatika õige). Semantiline sisu- Mida inimene, kes meiega räägib mõtleb. Mõtleja võib ju mõelda ühtemoodi ja meie aru saada teistmoodi. Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel.
Kuulamisprotsessis osalevad: rääkija, kuulaja, info foneetiline esitlus ja KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: Jõllpõrnitsist segab kõnelejat oma karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga. Tema sõnatu teade on: ,,Rääkige asjast. Lõpetage pläma". Üliagar püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. Külm kala ehk ,,loogikaprofessor" jälgib rääkija tundeväljendeist hoolimata rangelt rääkija põhjendite paikapidavust nig järelduste õigsust, sundides sellega vähemkindlat esinejatuitmõtete heietamiselt kähku tagasi ratsionaalse arutluse kontrollitud kitsale rajale. Usin sõltlane laseb üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu
Saabuva vee hulk jõgedesse on eri piirkondades ajaliselt muutuv ja seda tingib temperatuuri ning sademete aastaajaline kõikumine. Looduslikud tegurid mõjutavad jõe veerohkust, veetaset ja voolukiirust, seega muutumised pole juhuslikud. Jõe veereziim, mis kajastab neid muutusi, saab korrapäraselt eristada esinevate fraasidena esinevaid suur- ja madalvett. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmägedes algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine
annaabi.ee 
