Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjandus Eesti 40ndad-60ndad (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli lahkumine raske?
  • Miks neile lahkumine kergem?
1. Modernistliku romaani Liigid:
süvapsühholoogiline romaan – teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine
filosoofilis- intellektuaalne romaan – analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm)
absurdiromaan – põhineb absurdivõtteil
allegoorilis-sümbolistlik romaan – põhineb sümbolitel, mõistukõnel
eksistentsialistlik romaan – lähtub eksistentsialismi filosoofiast
sürrealistlik romaan – mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism
uus romaan – vormieksperimentide kasutamine
maagilis- realistlik romaan – tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil
Esindajad: A.Camus, V. Woolf , J.Joyce, M. Proust , H. Hesse
2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel.
  • II maailmasõda
  • Võõrvägede sissetulek Eestisse
  • 1940 ENSV väljakuulutamine
  • Massiküüditamised 1941/1949
  • Metsavendlus

3.Eesti kirjanduse jagunemine/ lahknemine 40ndtatel (3suunda)
Kirjandus jagunes 3-ks:
  • Välis-Eesti kirjandus
  • Kodu-Eesti kirjandus
  • Tagalakultuur

1.Välis-Eesti kirjandus:
*u 70 000rändas välja
*Põlvkonnad:

Miks oli lahkumine raske? Nad olid siin harjunud , midagi saavutanud, paguluses pidid alustama 0-st peale. (NT:G.Suits, A. Gailit , M. Under, A. Adson , H. Visnapuu jt.)
  • U. 20ne aastased

Miks neile lahkumine kergem? Nad olid vallalised (puudus vastutus), kohanemine kergem, aktiivsed noored (NT: K. Lepik , B. Kangro, I. Laaban jt.)
  • Lapsed

Said võõrkeelse hariduse, algas pagulaskultuuri allakäik (NT: H. Nõu, I. Ivask jt.)
*Lahkuti: Rootsi(u 22 000), Saksamaale (40 000) , Kanadasse (17 000) , Ameerikasse (16 000) , Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000).
*eksiilkeskus –Rootsi
*Mida saadeti korda välismaal?
  • 1944 Soomes kirjastus Orto loomine
  • 1945 Välismaine Eesti kirjanike Liit
  • 1950-1994 Eesti Kirjanike Kooperatiiv
  • Eesti keelsete ajakirjade välja andmine ( Eesti Looming, Mana)
  • Rühmitused: Tuulisui

*Teemad, millest kijutati: kodueesti, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika
2.Kodu-Eesti kirjandus:
*nõukogude ideoloogia
*kirjanduse hävitamine
*vaikimine(paljud kirjanikud ei kirjutanud enam)
*ridade vahele peitmine
* Tõlgiti ainult vene ja teiste nõukogude rahvaste kirjandust.
*J. Smuul , A. Jakobson, R. Sirge jt
3.Tagalakultuur:
*kunstiansamblite loomine
*pea-žanr-lüürika, luuletuste kirjutamine
*kirjanik pidi olema riigi teenistuses
*tsensuur selle üle, mida kirjutati
*armastus, üksikisik (ei olnud kohane kirjutada neil teemadel)
*tegurid, mida kirjanik pidi arvestama: kirjandus riigistati, kontakt välismaailmaga puudus, kultuuri arenemine isoleerituses, sotsialistlik realism
4.G. Helbemäe kui väliseesti kirjanik(looming, mõjutused, teemad)
*sündis Tallinnas
*tegeles ajakirjandusega
*töötas raadios(kuuldemängud)
*1944 lahkub Eestist Saksamaa kaudu ->Londonisse,mis jääb ta põhikoduks
*BBC raadios muusikatoimetaja
*kirjutab: romaane, jutustusi, novelle , kuuldemänge, 1 näidend
(„Ohvrilaev“, „Õekesed“, „Pagejad“ jt.)
*loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat
*eksistentsialismi küsimus(elu)
*sümbolid, seksuaalsus
5.Jaan Krossi elu ja looming
*19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007
*õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust
*1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi
*1940-41 koostöö Noorte Häälele
*1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla
*1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt -> GULAG
Tunnustusi :
*mitmekordne Nobeli preemia kandidaat
*Herderi auhind
*Tallinna vapimärk
*EV kultuuripreemia elutöö eest
*2006 a eurooplase tiitel jne...
Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked
( Romaanid nt: „Tahtamaa“, „Wilkmani poisid“)
On kirjutanud ka ajaloolist proosat : tegelasteks valib eestlasi, ajaloolisi tegelasi
(NT: „Kolme katku vahel“)
*Sõnameister (mõtleb välja uusi sõnu, võõrkeelsete fraaside kasutamine,liitsõnad,sidekriipsutamine)
*armastab eestlaste skeptilisust,individuaalsust
*töötehnika: kirjutusmasin
*mida tõi luulesse? 1.tõi tagasi vabavärsi 2.intellektuaalne luule ehk mõistuspärane luule 3.probleemi käsitlev luule
*mida tõi proosasse? 1.ajaloolise ainestiku *ajaloolised isikud *tegevus minevikust olevikku (NT. Romaan „Kolme katku vahel“)
6.Eesti 1950ndad .
*sulaaeg -> inimestel hakkasid tekkima uued lootused
*esimesed küüditatud Siberist tagasi
*ETV hakkas edastama saateid
*ajakirjad (Keel ja Kirjandus)
* hoogustus raamatute kirjutamine
*Georg Ots, Voldemar Panso
7.Eesti 1960ndad
*luuleuuendused – täiesti uus põlvkond tegijaid
*kassetipõlvkond
* Hando Runnel, Ain Kaalep , Jaan Kaplinski , Artur Alliksaar, Paul Erik Rummo, Mats Traat
8.Hando Runneli looming
*mõtteluule
*rahvuslikud tekstid, kodu/kodumaa luule, mängulised tekstid, armastus
*“Kaua sa kannatad“ , „Emad ja pojad“ , „Maa tuleb täita...“ , „Tõuseme üles ja läheme ära“ , „Mets on kõrge“ jpt.
Kirjandus Eesti 40ndad-60ndad #1 Kirjandus Eesti 40ndad-60ndad #2 Kirjandus Eesti 40ndad-60ndad #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monicaei Õppematerjali autor
1. Modernistliku romaani Liigid:
2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel.
3.Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda)

Sarnased õppematerjalid

Kokkuvõte kirjanduse tööks
5
doc

Kokkuvõte kirjanduse tööks

Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 1944­1990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt.

Kirjandus
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917­28. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA ­ otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM ­ laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid

Kirjandus
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.

Kirjandus
Kirjanduse konspekt 10-12-klass
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

- nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika võrdne eeposega - jutustav kirjandus tänapäeval Autor - võib näidata suhtumist kaudselt - võib olla tegelaseks - võib sekkuda sündmustesse Olulisemad žanrid - suurvormid eepos ja romaan - väikevormid valm, novell, jutustus Eepos - värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest, ajaloosõndmustest, looduskatastroofidest) - lugulaul Kangelaseepos - kesksel kohal rahva suurkuju - kangelane Eeposele iseloomulik - suurejoonelisus

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna.

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks vaja impulssi ülevalt, ei saanud kodanikualgatuse korras seda teha. Moskvast pidi tulema signaal, et asi hakkab

Eesti kirjanduse ajalugu II




Kommentaarid (1)

hannaka profiilipilt
hannaka: Abi oli palju, aitäh!
22:17 04-02-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun