Hispaania ooperilauljad (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Montserrat Caballe

Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud

Instrumendid

4

odt

Montserrat Cabelle

Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes laulab soprani häält. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning Caballéd premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus,

Ballett

2

docx

Jose Carreras

Jose Carreras Josep Maria Carreras i Coll on sündinud 5.detsembril 1946.aastal, Barcelonas. Ta on ooperilaulja. Ta on tuntud esitades Verdi-t ja Puccini-t. Ta tegi oma debüütesinemise ooperi laval üheteistkümne aastaselt. Tema vanemad olid Josep Carreras i Soler ja Anatonia Coll i Saigi. Isa oli politseinik ja ema pidas väikest juuksuri salongi. Jose oli emaga väga lähedane ning ema oligi see, kes veendis teda lauljaks hakkama. Teismelisena jätkas ta muusika õppimist ja võttis ka eraldi laulutunde. Esialgu oli tema õpetajaks Francisco Puig ja pärastpoole Juan Raux. Oma isa ja venna soovitusel, kes väitsid, et tal oleks vaja niiöelda „varu karjääri“, sisenes Jose Barcelona Ülikooli keemiat õppima. Kaks aastat hiljem lahkus ta koolist, et keskenduda rohkem laulmisele. 1970-dal aastal julgustas Juan Raux teda minema proovidele, et saada Liceau esitenoriks. Ta sai osa sinna etendusele. Kuigi tal ol

Muusika

3

doc

Muusikaretsensioon - Gaetano Donizetti ooper Don Pasquale

Muusikaretsensioon Ooper 13.novembril 2010 aastal käisin Metropolitan Opera vahendusel vaataamas ja kuulamas Gaetano Donizetti ooperit Don Pasquale. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas"

Muusika

9

odt

Hääleliigid ja nende esitajad

Metsosopran on madal sopran, soprani ja aldi vahepealne hääl. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtud kontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. Alles 19.sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heöiöoojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust (diapasooni). Koloratuursopran Koloratuursopran on kõrgeim naishääl. Kolratuursopranitel on kergeim ja kõrgeim hääl. Eestis kõige kuulsamad koloratuursoprani lauljad on: Margarita Voites ja Anu Kaal. Samuti on Eestist pärit ka Miliza Korjus. Koloratuursoprani hääl võib ulatuda 2,5 oktaavi ja lõpeb 3. oktaavi f-ga, mõni võib aga laulda 4. oktaavi c-ni Margarita Voites Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Õpinguid alustas Voites Novosibirskis. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus

Muusika

7

docx

"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"

Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelil

Ooper

9

doc

Giuseppe Verdi

Kuressare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteenindus Nimi Giuseppe Verdi Referaat Õpeataja: Nimi Kuressaare 2006 2  Sisukord ELULUGU..........................................................................................3 STIIL................................................................................................6 OOPERID..........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 3 Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (9/10. oktoober 1813 ­ 27. jaanuar 1901) sündis Le Roncole külas praeguse Parma provintsis. Kuna ta sünd registreeriti 11. oktoobril ja oli märgitud "sündis eile" ja,

Muusika

22

doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

vaatlema teda oma aja ühiskondlikus ja ideelises (tekst!) kontekstis. Esimesed kooriühingud ja kooriseltsid asutati Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Mitmesugused nimetused: kooriühing, kooriselts, lauluakadeemia (Sing-Akademie), Liedertafel (otsetõlkes ,,laulude laud"). Esimese Liedertafel'i rajas Carl Zelter (Mendelssohnide õpetaja ja Goethe sõber) 1809. aastal Berliinis. See oli 24-liikmeline (ainult mehed ­ luuletajad, lauljad, heliloojad) eksklusiivne lauluselts, kus käidi koos ja istuti massiivse laua (Tafel) taga, koos lauldes ning diskuteerides. Selle eeskujul asutati Liedertafel'eid kogu saksa kultuuriruumis (19. sajandi keskel ka Eestis), mille tase siiski ei olnud nii kõrge kui Zelteri omal. Lauluakadeemiad (segakoosseisuga) tegelesid palju oratooriumi ettekannetega, kuulus oli Berliini Lauluakadeemia. Sajandi teisel poolel hakkas kooriseltside tase langema, eriti hariduspüüde ja ideede tähtsuse osas

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)