Hando Runnel ja Juhan Viiding (0)

HANDO RUNNEL
„Maa lapsed“- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965.
„Laulud tüdrukuga“- sarnane I koguga; ilmus 1967.
PÄIKESELUULE
Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni.
Piltlik luule, räägib kodukohast.
Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike.
„Avalikud laulud“- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus .
„Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“- valdavalt uuemad rahvalaulud ; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; „ Keldrikakand “.
„Mõru ning mööduja“- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest.
„Kodukäija“- läbilõige Runneli senisest luulest ; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse.
SAATUSELUULE
Luule alates 1970-ndatest.
Skepitiline, masendunud.
„Punaste õhtute purpur“- ENSV võimud vaikisid maha Runneli rahvusliku hoiaku tõttu; domineerib kurbus , tusameel, tüdimus; püändiks on 10 osast koosnev isamaa- ja armastushümn.
„Ilus maa“- mehe kohus rahva ja maa kestmisega seoses; tuntuim „Maa tuleb täita lastega“.
„Kiikajon ja kaalepuu“- kõik luuletused tehtud kellegi algetel, ainetel , sunnil ...; rõõmus, keelemänguline.
„Üle Alpide “- ´aastatuhande lõpulaul´; Runnel on võitleja ja kirjutab võitlevat luulet; tõstab sõna G. Suitsu ja Euroopa vastu; ründab loosungit „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“; eitab Noor- Eestit, kehastab vaimsust; püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ja ironiseerib Eesti euroopa tuleviku üle.
„Mõistastused“- uus erootiline Runnel; hinge otsimise ja mõistatamise raamat; veidi väsinud, rahunenud, visoon armastusest, elust, eestlastest; mõtiskluste, vaikse iseeneses olemise luule.
Runneli loomingut iseloomustab:

• Lalulisus- üks enim viisistatud luuletaja; „luule on hääleta laul“
  
• Veri - palju verd, tapmist; veri on see, mis ühendab meid eelnevate põlvedega
  
• Huumor- lihtsus, rahvahuumor, sõnajõud ja tappev iroonia
  
• Lastele- 4 luulekogu , 1 proosakogu
  
• Sündsusetu- tagumik - laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine
  
• Esseist- viljakas esseist ja kriitik
  

Viisistatud luuletused:

• „Maa tuleb täita lastega“- Justament
  
• „Kel on laulud laulda “- Maarja
  
• „Ei mullast“- Ruja
  
• „Kodu“- Tajo Kadajas
  
• „Jaanipäev“- Fix
  
• „Kaua sa kannatad“- Justament
  
• „ Kivid , lambad “- Tajo Kadajas ja Margus Vaher
  

JUHAN VIIDING

Kirjutas Jüri Üdina:

• „Närvitrükk“ ( 1971 )
  
• „Detsember“ (1971)
  
• „Käekäik“ (1973)
  
• „ Selges eesti keeles“ (1974)
  
• „ Armastuskirjad “ (1975)
  

Ta kirjutas süngusest, huumorist, loodusest ja armastusest. Leidus üksiku ja üldise ühendamist; ootamatusi; maskide vahetumist; huumorit ; keelemängu.
Kirjutas Juhan Viidinguna:

• „Ma olin Jüri Üdi“ (1978)
  
• „Elulootus“ (1980)
  
• „Tänan ja palun“ (1983)
  
• „Osa“ (1991)
  

Kirjutas õpetlikkusest; olemishirmust; püsimistarvest see muutus hamletlikuks, esines vabavärssi, segavormi, porrsaluulet ja aforsime.
Loetelu
Jüri Üdi
Süda kadus ära mölder kadus ära vanaisa vaatas isa viidi ära
suvi kadus ära tiivad võeti ära vanaema vaatas ema viidi ära
mina ei märganud keldri hämaras õnn tuli silmade kodu läks ise
alguses valguses sulgudes ulgudes