Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassikalised retoorilised trikid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Klassikalised retoorilised trikid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annnelik Õppematerjali autor
Erinevad võtted, mida saab kasutada kõne tegemisel.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Stilistika ja reklaamtekst III

kunstlik tehiskaaslane, juhuslik kokkusattumus Tüvekordus erinevates tuletistes ning käände- ja pöördvormidega. Nt tegematuks tehtud teod, õnnega õnnestatud õnnelikud Kumulatsioon ehk kuhjum ­ sama tähenduspiiri sõnade massiivne kogum. Nt. Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega .... (J. Kross) Vormi ja sisu vastuolu ­ retoorilised laused Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. Nt ,,O tempora, o mores!" hüüatas Cicero. Retooriline pöördumine ehk poeetiline üte, tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Nt. ,,Otsus, mille te teete, tulgu ­ aidaku kõik jumalad" ­ neile kasuks," lõpetab Demosthenes oma filipika. Retooriline küsimus on stiilivõttena esitatud küsimus, millele ei oodata vastust. L. Meri küsib oma kõnes Saksamaa taasühinemise 5

Reklaam ja imagoloogia
thumbnail
5
doc

Kõnekunst

Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne ­ kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse se

Kõneõpetus
thumbnail
23
doc

Kirjandusteooria

KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika ­ teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb? Esteetiline nii elu

Kirjandus
thumbnail
17
doc

Kirjandusteaduste alused konspekt

4. Metonüümia ­ sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kujundikeelest ei ole pääsu: ühe võtte vältimine elavdab teise. Poeetilise rollita kanduks tekst ilukirjandusest välja. 10. Lausekujundid. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Lausekujundid mängiad sõnastusega. ( Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid ). Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse e parallelismi. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade e antitees. Vastandi e kontrastipõhimõte on

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
thumbnail
22
docx

Poeetika

Igapäevasuhtluses ilmneb ka veel üks kaudväljenduse vorm --> kaudne kõnetegu - vähendav kõne, mis iseloomustab viisakat suhtlust. Osa abil vihjatakse tervikule ! Vabandage, kas teil on kella? - mis kell on? ! Vabandage, te istute mu mütsi peal! - Tõuske kohe püsti! ! Mul pole aega - Ma ei taha ! Sul on nina must - pühi oma nina puhtaks Skeem: ! Kaudne kõnetegu: ! X--> L --> M1= M2 (;M3) ! LAUSEKUJUNDID (figuurid) Kujundid, mis mängivad sõnastusega. ! Eristuvad kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid. ! Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi KORDUSI, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või tüvesid korratakse kõrvuti algul, keskel ja lõpul. Ma kõnnin hallil lõpmata teel kesk nurmi täis valmivat vilja, ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, ju lapsena teesid armastas meel, teed laulavad õhtul hilja... Loomulikud on värsikordused - Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt

Poeetika
thumbnail
8
doc

Väljendusoskus KT (spikker)

~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Sk

Eesti keel
thumbnail
19
doc

Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110

~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi ar

Väljendusoskus
thumbnail
10
doc

Kirjandusteaduse eksamikonspekt

Iroonia ­ eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega.Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud. Kordus ­ rõhutab tekstis mingisugust olulist sõna(u) või tugevdavad meeleolu.s6nu v6i s6natyvesid korratakse kõrvuti värsside algul, keskel ja lõpul. Refrään - salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvad v2rsid v6i salmid. Parallelism e. mõttekordus ­ mingisugust olulist mõtet öeldakse tekstis mitu korda erineval moel üle; väga omane nt eesti rahvaluulele

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun