Liisingutegevus tõi kontsernile 1,5 miljonit krooni kahjumit (eelmise aasta 6 kuu kahjum oli 0,5 miljonit krooni). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjum moodustas 14,4 miljonit krooni (eelmisel aastal 4,6 miljonit krooni kahjumit). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjumid olid seotud laenuintressi kulude ja kinnisvara haldamisega seotud kuludega. Kasumiaruande analüüs 2008. aasta 6 kuuga kasvasid Grupi tulud 13,1% ja moodustasid 61,8 miljonit krooni. Kasv oli suures osas seotud finantstulu ja osutatud teenustest tulude kasvuga. Intressitulu vähenes 17,9% ja ulatus 30,8 miljoni kroonini. Langus oli seotud pangadeposiitidelt intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2 miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini. Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini. Kasv oli peamiselt tingitud
· Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Kapitalitulu 4.Milliseks kuluks/tuluks loetakse Maksu ja Tolliameti poolt tagastatud käibe-ja sotsiaalmaksu? · Ettevõtluse tulu · Ettevõtluse kulu · Finantstulu · Finantskulu · Annetus 5.Mida äritegevuse tulu kajastamine aruandes ei nõua? · Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik mõõta · Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik hinnata · Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on et objekti või sündmust peab saama kirjendada või kategoriseerida vastavalt omadustele · Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on, et objekti või sündmust peab saama
antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu ja finantstulu Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete min.summa nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Min.summa arvutamisel diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või alternatiivne määr. Kasutusrendi kajastamine Rendileandja kajastav kasuturendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale.
Sellel kirjel näidatakse ka tähtajalisi hoiuseid, mida raamatupidamiskohustuslane võib nõudmisel lõpetada. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse eurodes. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva ja välisvaluutas fikseeritud nõude laekumine laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga. Bilansipäeval hinnatakse valuuta jäägid kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse finantstulu või -kuluna. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoiustatavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- või sularahata arveldusteks. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas ja muud raha pangakontol. Sularahatehingute tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule. Sularahata arveldused liigitatakse tavaliselt garanteerituse ja makse algataja järgi. Makse garanteerituse järgi jagunevad maksed lihtmakseteks ja dokumentimakseteks.
kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustiste osatähtsust pikaajalises võõr- ja omakapitalis. pikaajaline kohustus kapitaliseerituse tase= pikaajaline kohustus+omakapital Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. ärikasum+ finantstulu intresside kattekordaja= finantskulu
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused
ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder.
väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega (ehk «kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga»). Kapitalirendinõue («kapitalirenti tehtud netoinvesteering») võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega pluss renditava vara tõenäoline jääkväärtus (ehk «garanteerimata jääkväärtus») rendiperioodi lõpuks. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks (ehk intressimakseteks). Finantstulu jagatakse rendiperioodile nii, et rendileandja tulumäär oleks igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendileandja brutoinvesteeringu arvestamisel kasutatud hinnangud garanteerimata jääkväärtuste osas vaadatakse perioodiliselt üle. Garanteerimata jääkväärtuse vähenemise korral vaadatakse tulu jagamine rendiperioodile uuesti üle ning juba tuluna kajastatud summade võimalik vähenemine kajastatakse kohe kuluna
·võtta laenu. Kapitali struktuuri näitajate abil saab hinnata ettevõtte laenatud vahendite kasutamist ja võimet täita võõrvahendite kasutamisega seotud kohustusi ehk tasuda intresse. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega Võlakordaja = kohustused/koguvara Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid. Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügikäive
K: renditud tõstuk (soetusmaksumuses) 100 000 K: pank 2000 Eeltoodud kandega on kohustis kustutatud, väärtuse langus kompenseeritud ning renditud tõstuk rentniku bilansist eemaldatud. Renditaja brutoinvesteering Renditaja brutoinvesteering on kapitaliseeritud rentimise korral perioodiliselt laekuvate nõudesummade ja lõpetamismaksumuse summa. Renditehingu kajastamisel brutoinvesteeringuna tekib ka realiseerimata finantstulu, mis võrdub arvuliselt renditaja bruto- ja netoinvesteeringu vahega. Näide 5 AS Nutikas ehitas röntgeniaparaadi, mille majanduslik eluiga on 12 aastat ning rentis selle 01.01.2005.a. ASle Diagnostik 10 aastaks. Rendimaksete nüüdisväärtus on 3 437 340 krooni ning garanteeritud hinnanguline lõpetamismaksumus 150 000 krooni. ASi Nutikas röntgeniaparaadi valmistamiskulud (aparaadi omamaksumus) olid 3 240 000 krooni. Rendi intressimäär on 10 %
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Pii...
6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2013. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäeva deposiitarvele 1, 260 tuhat eurot. Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2013. aasta alguseks oli kogu laenuportfell 16 737,198 tuhat eurot ehk 47,8% põhitegevuse tuludest. 2013. aastal võeti laenu 5 327, 182 tuhat eurot, millest 4 066,695 tuhat eurot SA-lt KIK projekti „XXX piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ rahastamiseks; 636,727 tuhat
Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss. Kursivahed kajastatakse kassakande akna alumises osas muudes ärituludes ( kontol 3520) või kuludes (kontol 4950). Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu (kontoö 6040) või kuluna (kontol 6041). Valuutakursi muutused kantakse sisse raamatupidamisõiendi alusel finantsmoodulis. 1.2 Arvestus arvelduskontodel Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi panga ülekandeid. Maksekorraldused koostab Merit Aktiva pangamooduli aknast Maksekorraldused ning impordib internetipanka raamatupidaja, ülekanded kinnitab ja teostab juhatus. Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontodel.
brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes. 1) Nt olid sel aastal suuremad kulud kaupadele teenustele, mis käibe brutorentaablust vähendavad, samal ajal võidi teenida suuri finantstulusid või olid väiksemad ärikulud, mis tõstsid puhasrentaablust sel aastal. 2) Müük oli sel aastal väike, toodetele, kaupade ja teenuste kulu oli suur, samas teeniti jällegi suuremat finantstulu või olid suuremad äritulud. Puhasrentaablus võib olla tõusnud tänu käibe vähenemisele, mis näiteks OÜ korral võib alla 250000. kroonise käibega viia ettevõtte mittekäibemaksukohuslaseks. Muidugi võib olukord kerkida ka üldisest ärikulude langusest, maksude alanemisest. 36. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest
brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes. 1) Nt olid sel aastal suuremad kulud kaupadele teenustele, mis käibe brutorentaablust vähendavad, samal ajal võidi teenida suuri finantstulusid või olid väiksemad ärikulud, mis tõstsid puhasrentaablust sel aastal. 2) Müük oli sel aastal väike, toodetele, kaupade ja teenuste kulu oli suur, samas teeniti jällegi suuremat finantstulu või olid suuremad äritulud. Puhasrentaablus võib olla tõusnud tänu käibe vähenemisele, mis näiteks OÜ korral võib alla 250000. kroonise käibega viia ettevõtte mittekäibemaksukohuslaseks. Muidugi võib olukord kerkida ka üldisest ärikulude langusest, maksude alanemisest. 36. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud
Kapitali pakkujatel tekib kahtlus, kas juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse paigutada. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Eksportrent, importrent osapooled asuvad erinevates riikides. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Võlakiri on oma olemuselt intressi kandev laen s.t võlakirja perioodi jooksul makstakse selle omanikule finantstulu. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. Pikaajalised rahastamise allikad on aktsia- ja osakapital, pikaajaline laen (sh. väärtpaberistatud võlakohustused), liising, kapitalirent ja mitmesugused tagastamatu abi vormid. Aastane intressimäär (APR), ka krediidi kulukuse määr on laenu
kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Likviidsuskordaja = (käibevara varud) / lühiajal. võlg Omandikordisti = koguvara / omakapaital Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Omakapitali rentaablus (ROE) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv Rahavoog = laekumine väljamaks Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e. Omakapital = varad - kohustused Lineaarne meetod = (soetusmaksumus - likvid
Valitakse tegevuste kulukäiturid, mille abil seotaks tegevuste kulud firma toodete, teenuste ja klientidega MUUTUVKULUD kasvavad või kahanevad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega. Ühiku kohta on olulises vahemikus konstantsed . PÜSIKULUD jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodangu maht on null. Ühikukulude ja toodangu mahu vahelist seost kirjeldab parabool. KASUMIARUANNE v3 (+2-3) müügitulu+finantstulu-muutuvkulud-püsikulud-finantskulu +MÜÜGITULU - MUUTUVKULUD PIIRKASUM e JÄÄKTULU e MÜÜGIKATE - PÜSIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD =MAKSUEELNE KASUM - TULUMAKS PUHASKASUM AS Tubli sooviks saada 12 000 eurot ärikasumit. Mitu ühikut peaks ta müüma? AS Tubli kavatseb suurendada müüki 600 ühiku võrra. Kui palju kasvaks ärikasum? AS Tubli kavatseb suurendada käivet 50 000 euro võrra. Kui palju kasvaks ärikasum?
2009 2010 2011 Pikaajaline võlgnevus 81 093 63 932 55 664 Pikaajaline võlgnevus + omakapital 184 260 192 743 195 124 Kapitaliseerituse kordaja 0,4 0,3 0,3 Tabel 6.6. Intresside kattekordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Ärikasum + finantstulu -9 512 18 899 26 320 Finantskulu 2 966 2 008 1 897 Intresside kattekordaja -3,21 9,41 13,87 19 Tallinna Kaubamaja AS koguvara summa ületab koguvõlgnevust, mis teeb võlakordajaks vaadeldaval perioodil 0,5-0,6, mis on hea näitaja, pankroti korral suudab ettevõtte tasuda kõik oma võlad. Kapitaliseerituse kordaja on väga hea
• FIE isiklik vara ja raha pangakontol • FIE osakapital ja investeeringud • FIE omakapital ja põhivara 33. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse : • Eelisaktsiateks ja lihtaktsiateks • Omandiaktsiateks ja lihtaktsiateks • Eelisaktsiateks ja osalusaktsiateks 34. Vali valikvastuste hulgast õige sõna: Võlakiri on oma olemuselt .......... kandev laen. • finantstulu • müügitulu • intressi 35. Kui suur peaks olema aktsiaseltsi vähim aktsiakapitali suurus eurodes? 19 • 250 000 • 2500 • 25 0000 36. Millist regulaarset tulu annavad omanikule intressivõlakirjad? • Finantstulu • Dividenditulu • Intressitulu 37. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks ei saa nimetada: • FIE omakapitali
Alates 2007 aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (va seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustamise eest. Kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitist käsitletakse ettevõtlustuluna, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetusmaksumuse või samalt varalt kuni 31.12.1999 aastal arvestatud põhivara amortisatsiooni on füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustulust maha arvanud. Ettevõtluse tuluks ei loeta:
06.X.a) tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse kohta kanne, siia ei arvata maakleritasu: D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto 2. Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud (aktsiatelt dividendide saamine). Saadavate dividendide deklareerimisel ja laekumisel tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu 3. Ümberhindlus reaalväärtusele 31.12.X.a (ei võta vahendustasusid arvesse reaalväärtuse määramisel): D Aktsiad K Tulum aktsiatelt (finantstulu reaalväärtuse tõusust) (s o realiseerimata tulum) Näide. Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja saadud netotasu vahega), müüakse aktsia 70.- (osteti 105). D Raha 70 D Kadum aktsiate müügist (finantskulu aktsiatelt) 35 K Aktsiad 105 D Finantskulu 2
Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Sularaha arvestus toimub raamatupidamises kahel kontol erinevate valuutade kohta. Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursivahed kajastatakse muudes ärituludes või -kuludes. Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu või -kuluna. Kanded pearaamatus: 1. Sularaha laekumine kassasse: D 1010 Kassa K **** Pank/Ostjate tasumata summad/Aruandvad isikud jne. 2. Sularaha väljamaksed. D **** Pank/Ostjate tasumata summad/Aruandvad isikud jne. K 1010 Kassa 9 3.3. Välisvaluutatehingute arvestus Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol
Kuna käibevara osakaal on koguvarast nii väike, võib eeldada, et ettvõttes ei toimu igapäevaseid tehinguid rahaga, vähe esineb nõudeid ostjatele, tulude ja maksude ettemakseid. Jooniselt 2 on näha, et käibevara hulk oli suurem aastatel 2012 ja 2013 perioodil, millal oli põhivara hulk kõige madalam. Antud firmas on põhivaraks ainult materiaalne põhivara, milleks on laevad ja maa. Tegu on varadega, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel ja finantstulu teenimiseks ning mida kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. AS Cargohunters kasutab põhivara kaubaveoks merel ja rannavetes, lisaks sellele on ettevõttel kaks lisategevusala kaubaladude töö ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus. Joonis 2. Põhivara muutus aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Põhivara 100.00% 99.00% 98.00%
- muud viitlaekumised (üür). Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses: - tooraine ja materjal; - lõpetamata toodang; - valmistoodang; - ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid,
tulu loomingulisest või teaduslikust tegevusest; üüri- või renditasu; litsentsitasu; tulu või kasu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest; isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind; toetus ja stipendium, mis on saadud seoses ettevõtlusega; saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust; finantstulu; muu tulu. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega. Ettevõtluse tuludeks ei loeta: palgatulu; tulu füüsilisele isikule kuuluvate väärtpaberite müügist. Ettevõtlustulude arvestamisperioodiks on kalendriaasta, olenemata sellest mitu kuud FIE kalendriaasta jooksul tulu sai ja kas see toimus ettevõtlusega tegelemise ajal, tegevuse peatumise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist.
sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007. aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (v.a seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustammise eest. Füüsiline isik võib saada tulu mitmelt poolt, kuid kõiki saadud tulusid ei loeta alati tema kui FIE ettevõtlustuludeks. Siinkohal on vaja vaadata, mille eest füüsiline isik tulu saab. Ettevõtluse tuluks ei loeta palgatulu. Palgatulu saadakse töö- ja teenistussuhtest, ettevõtlustulu aga töö- või teenustasuna võlaõiguslike lepingute alusel (ostu-müügileping, käsundusleping või muu võlaõiguslik leping)
vähenevad ·kasumi vähenemine- kulude kasv sõltumatul põhjusel ega ole seotud konkreetse väärt- ·fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ·(-) ebatõen. ·kahjumite kasv tagastamata võlgadelt ·lisakulude kasv; Laekuvad nõuded ja laenud; 2)Finantstulu väärtpaberi- paberiga; 2)mittesüst. ehk kontrollitavad riskid, mis on tingitud ebapiisavast ohutuse tagamisest ja on seotud 3)info debitoorsete võlgnevuste kohta: ·deb. keskmise test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü- konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: perioodi ja mahu suurenemine ·deb. võlgnevuse misest; 3)teenustasu tulu(ei ole seotud bilansikirjetega);
tulu loomingulisest või teaduslikust tegevusest; üüri- või renditasu; litsentsitasu; tulu või kasu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest; isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind; toetus ja stipendium, mis on saadud seoses ettevõtlusega; saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust; finantstulu; muu tulu. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega. Ettevõtluse tuludeks ei loeta: palgatulu; tulu füüsilisele isikule kuuluvate väärtpaberite müügist. Ettevõtlustulude arvestamisperioodiks on kalendriaasta, olenemata sellest mitu kuud FIE kalendriaasta jooksul tulu sai ja kas see toimus ettevõtlusega tegelemise ajal, tegevuse peatumise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist.
muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara maa; ehitised; masinad ja seadmed; muu materiaalne põhivara; lõpetamata ehitised ja ettemaksed
III Kapitali struktuuri suhtarvud - anal. näitab e/v kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kui- das nimet. struktuuri muutused on kujundanud e/v majandusstruktuuri. Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara. Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. IV Rentaabluse suhtarvud Rentaablus - kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil- lisel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
D Kulukonto K (+) (-) suurenemine vähenemine e sulgemine DK KK Näiteülesanne 11: Kus toimub konto suurenemine, kas deebetis või kreeditis? Müügitulu Turustuskulu Muu ärikulu Finantstulu Muu äritulu Tootmiskulu 32 Kontot, kus kajastatakse firma tulude ja kulude lõpptulemi leidmist, nimetatakse tulude ja kulude koondkontoks (TKKK) ehk lihtsalt koondkonto. TKKK on samuti ajutise iseloomuga, mistõttu ka sellel kontol puudub saldo – koondkonto suletakse iga perioodi lõpul. Tulukonto sulgemisel debiteeritakse tulukontot ja krediteeritakse koondkontot. Kulukonto sulgemisel
heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Ettevõtlusena ei käsitata: 1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine); 2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel; 3) heategevusliku loterii või oksjoni korraldamist ning muid seda laadi tegevusi annetuste kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevus; 4) põhikirjalise tegevusega kaasnevat finantstulu saamist. Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui: 1) ühingu tegevus ei vasta esitatud nõuetele või 2) ilmnevad asjaolud, mis on nimetatud loetelus"Nimekirja ei kanta ühingut..." või 3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma põhikirjas tehtud muudatusest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates või
jälgitavust, saab edasikantud summat pidada tervikuna süüteoga saadud varaks. 3-1-1-94-14 (konfiskeerimine rahapesukuriteo puhul) Rahapesukuriteoga saadud varana on aga käsitatav selline vara, mille rahapesu toimepanija on omandanud rahapesuna käsitatava tegevuse tulemusena (näiteks tasu kriminaaltulu muundamise eest, rahapesu käigus rahapesu objektilt teenitud intress või muu finantstulu jmt). Üldjuhul puudub alus eeldada, et rahapesukuriteo vahetuks objektiks olev vara on ühtlasi ka rahapesu toimepanija poolt rahapesuga saadud vara KarS § 83^1 tähenduses. Mõnel juhul võib see aga nii olla. Seda eeskätt siis, kui rahapesu toimepanija omandab rahapesu tulemusena kogu rahapesu objektiks olnud vara. (p 247) Nende füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, kes saavad
annaabi.ee 
