· Euroopa järelevalveasutusi juhib liikmesriikide finantsjärelevalve juhtidest koosneva nõukogu poolt valitud juhatus ning esimees · Enamusi otsuseid võtab vastu nõukogu lihthäälte enamusel ... · Igal liikmesriigil on üks hääl · Olulisemate otsuste puhul kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust ning hääled määratakse kindlaks Nizza lepingust lähtuvalt · 2011 aastal alustas tegevust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu · Finantsinspektsioon osaleb samuti BSC töös · Lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele on Finantsinpektsioonil ka mitme ülemaailmsete organisatsioonide liige Euroopa finantsjärelevalve süsteem Tegevuse rahastamine Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt makstavast: ·järelevalvetasust ·menetlustasust Tegevuslubade taotlemine · Tegevusloa annab välja ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon. Finantsinspektsiooni poolt välja antud luba on tähtajatu
Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. Finantsinspektsioon Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarve vastu
Õiguste lähenemine(Velasquez et al, 1996) organisatsiooni juhil on küll seaduse järgi õigus lähetusele vastavalt vajadusest, kuid antud olukorrast pole lähetuse vajalikkus põhjendatud. Õigluse või aususe lähenemine(Velasquez et al, 1996) Toetudes asjaolule, et ühe riigiasutuse juht ühildas puhkust lähetusega, siis favoritismi jooned peituvad selles, et kõnealuse juhtumi suhtes pole algatatud menetlust. St eelistatakse üht organisatsiooni juhti teisele. Ausus(Finantsinspektsioon, 2005) Org M juht ei käitunud antud olukorras ausalt oma riigi, organisatsiooni ja nende töötajate vastu. Samuti ei ole teguviis aus teiste riigiasutuste juhtide vastu. Sõltumatus(Finantsinspektsioon, 2005) Org V juhi mitteametliku süüdistuse põhjal on Org M juht jõhkralt ära kasutanud ära juhisõltumatust organisatsioonis. Professionaalsus(Velasquez et al, 1996) Organisatsiooni juhile ei ole omane ega kõlbulik
finantsmaastikul ning investeerimisturul. Andmed pärinevad hiljuti avaldatud finantsinspektsiooni allikmaterjalidest. Tabel 1 Üldine turujaotus Finantsasutused Turuos a Swedbank 46% Nordea Pank 28% Finland LHV Pank 9% Allikas: Finantsinspektsioon 2011 Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid Eesti residentidest äriühingute ja eraisikute individuaalportfellid 2011. Aasta juuni lõpus 24% individuaalportfellide koondmahust. Suurim maht on koondatud krediidiasutustesse (278 miljonit eurot). (vt ka lisa 1) (Finantsinspektsioon, Finantsturu koondülevaade; 18) Joonis Eesti residentidest äriühingute ja eraisikute osalus valitsevates individuaalportfellides seisuga 30.06.2011 (mln EUR). (Allikas: Finantsinspektsioon 2011.)
Sel viisil on igaühel võimalik panustada vastavalt oma võimalustele, samas osaledes ühises, suuremas projektis (Liiv, 2017). Ühisrahastamine (ingl crowdfunding) on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud uus finantseerimisviis: raha, mida on äriühingutel või ka füüsilistel isikutel vaja projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamisega seotud ettevõtlus areneb kiiresti ka Eestis (Finantsinspektsioon, 2017). Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu või 2012. aastal kaasati Euroopas igas vormis ühisrahastamise kaudu umbes 735 miljonit eurot ja 2013. aastal prognoosi järgi ligikaudu 1 miljard eurot. Ühisrahastamine on oluline
14. Millal peab AS koosolekuid notariaalselt tõestama? kui juhatus, nõukogu v aktsionärid seda nõuavad; Kui kutsutakse tagasi, nimetatakse nõukogu liikmeid, kui nõukogu sätestus põhikirjas muutub (teises küsiti aktsionäride üldkoosoleku notariaalset tõestamist) 15. Valed firma nimed 16. Kes on tsiviilõiguse järgi isikud füüsiline isik, juriidilised isikud, avalik- õihuslikud isikud 17. Kellele pank aru annab? - Riigikogule 18. Panga saladusi avaldatakse? EP ja Finantsinspektsioon suuliselt, teised ainult kirjalikult. 19. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja selle lõppemine? Saab õigusvõime registrisse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. 20. Kes saab olla omanik? juriidiline isik, füüsiline isik 21. Omaniku õigused asjale vallata, kasutada, käsutada 22. Õigussüsteem millesse kuulub Eesti- Saksa ehk Germaani 23. Kes juhivad AS? Juhatus, nõukogu, aktsionäride üldkoosolek 24. MILLISED ON JUHATUSE LIIKME ÜLDISED KOHUSTUSED
krediidiasutuse seadus peab olema kooskõlas ka erisätetega. 3.seotud just EL pangandusdirektiividega. Neid direktiivi põhimõtteid püüti seadusesse viia ja sellest tulenevalt on ka täiendatud. Tegevusloaga seotud direktiivid on kirjas EL II pangandusdirektiivist. 1999 kuni siiani on täiendusi ja muudatusi sisse viidud nii EL soovitusel kui ka IMF ekspertide soovitusel. Edasi siis tegevusloa põhimõtetest: Kui panka hakata asutama, siis tegevusloa annab välja finantsinspektsioon tähtajatu. Tegevusluba ei saa üle anda ega kasutada mõni teine isik, seadusega on see kategooriliselt keelatud. Enne 1999 aastat see nii täpselt sõnastatud ei olnud. DIVEC uurimistulemustena tuli välja, et tegutses osaliselt panga nime all. Tegevusloa taotlemise juures põhimõtteliselt need dokumendid ja plaanid ja nägemused, mida tuleb esitada on väga põhjalikut, kirjas § 131 seda on oluliselt täiendatud ja muudetud.
See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. · Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. 16.03.2010 8 Finantsinspektsioon Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mis teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. 16.03.2010 9 3 16.03.2010
Rahandus ja riigieelarve Raha on riigi poolt kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tsekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Pank Finantsinspektsioon Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarve vastu
...............................................................................................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Eestis elab 1.jaanuar 2015 hetkeseisuga 1 312 252 milj. inimest ning turul tegutseb Eesti tegevusloa alusel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuse filiaali (finantsinspektsioon). Arvestades sellega, et mingi osa inimestest on eelkooliealised ning mingi protsent on ka neid, kes pangateenuseid üldse ei kasuta, julgen nende numbrite põhjal väita, et konkurents turul on küllaltki suur. Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015). Hetkel valitseb turul tihe pankadevaheline konkurents, mis omakorda peaks hoidma
Kokkuvõteks võib öelda, et meie hoiuste tagamisskeem on hästi reguleeritud ja seisab tugevatel jalgadel. 11 VIIDATUD ALLIKAD Riigiteataja Tagatisfondi seadus [WWW] http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13111370 Tagatisfond [WWW] http://www.tf.ee/ Tarbijaveeb Minu raha [WWW] http://minuraha.ee/ Riigiteataja Krediidiasutuste seadus [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13278818 Finantsinspektsioon [WWW] http://www.fi.ee/ Eesti Pangaliit [WWW] http://www.pangaliit.ee/Tagatisfond/ 12 LISAD 13 Lisa 1. Hoiused seisuga 30.06.2009 eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides. Swedbank 47% SEB Pank 23% Danske 14% Nordea 8%
http://www.andrus.planet.ee/ar/Makro %C3%B6konoomika%202012/MA%20Loeng%20-%2008_1%20-%20Rahaturg.pdf , 08.05.2014. Euroopa Komisjon. Inflatsiooni tagajärjed. http://ec.europa.eu/archives/economy_finance/inflation/consequences_et.htm , 08.05.2014. Eesti Pank. Rahvusvaheline Valuutafond. http://www.eestipank.ee/eesti-pank/rahvusvaheline- valuutafond , 08.05.2014. Eesti Pank. Euroraha ajalugu. http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/index.html , 08.05.2014. Finantsaabits, Printon. 2011 Finantsinspektsioon. Tuletisväärtpaberid. http://www.minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/ , 08.05.2014. Finantsinspektsioon. Turuosaliste nimekirjad. http://www.fi.ee/?id=290 , 08.05.2014. Zirnask, V.,Liikane, K. Raha, pangad ja finantsturud I osa.HP Toimetised, Tallinn 1994. Mayer, T., Duesenberry, J. S.,Aliber, R. Z. Raha, pangandus ja majandus 2. Tallinn, 1993. 15
seadusandliku tausta ja erinevate tegevuste koordineerimise. Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus, mis tegeleb kahtlaste tehingute kohta materjali kogumise ja analüüsimisega. Kui on alust kahtlustada rahapesu või seotust terrorismi rahastamisega, edastatakse materjalid juba uurimisasutusele. Lisaks eelpool mainitule kuulub rahapesu andmebüroo kompetentsi ka kriminaaltulu jälitamine. Finantssektori eest vastutab ja kontrolli teostab finantsinspektsioon. Vastavalt seadusele on kindlaks määratud kohustatud isikud, kes peavad kindlasti teavitama rahapesu andme- bürood kahtlastest tehingutest. Kohustatud isikute ring on päris lai. Nendeks on pangad, finantsteenuseid pakkuvad firmad, loteriide ja õnnemängude korraldajad, kinnisvara- vahendusega tegelejad, audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad. Et kohustatud isikud oskaksid paremini ära tunda nii ,,musta raha" kui kahtlaseid tehinguid, tegeleb nende
Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus. Äripank- rahalisi asju kaasav, paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid. Kaasab vahendeid hoiustena. Põhiliseks tunnuseks on hoiused ja laenud. Pangateenused: laenuandja ja hoiustaja. Laen on panga peamine vara, moodustab panga bilansist 50-70%. Kindlustusfirma - loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest edasipidi hüvitab
põhisumma ja muud lepingujärgsed kulud), viivis, kogunev viivis kuni põhivõla tasumiseni ning hageja põhjendatud menetluskulud. 3.3. Kehtiv järelevalvekorraldus tarbijakrediidi turul Vastavalt kehtivale õigusele teostab seadusega antud pädevuse piires tarbijakrediidituru üle järelevalvet Tarbijakaitseamet. Lisaks Tarbijakaitseametile teostab tarbijakrediidituru üle järelevalvet osaliselt ka Finantsinspektsioon, kui tarbijakrediidi väljastajaks on Finantsinspektsiooni seaduse järelevalvesubjekt, antud juhul krediidiasutus (pank). Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu muud tarbijakrediiti väljastavad ettevõtted, nagu näiteks nn kiirlaenukontorid, liisingettevõtjad või muud järelmaksuteenust pakkuvad ettevõtjad – nende üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet. 30
[1;174-177] Börsil kauplemisel on kõige tähtsam usaldus. Infol, mis ettevõtted peavad börsile andma, on väga suur mõju nende ettevõtete aktsia hinnale. Kui aga osa investoreid selle info varem teada saavad ja enese huvides ära kasutavad, siis seda nimetatakse siseinfo kasutamiseks ehk insaiderluseks. Et insaiderlust börsil ei oleks, on börsidel paika pandud kindlad reeglid info andmise ja kasutamise kohta. Nende reeglite täitmise järgi valvab Eestis Finantsinspektsioon. Kui neid reegleid rikutakse, saab rikkuja anda kohtusse ja teda suure trahviga karistada.[2;66,67] KOKKUVÕTE Finantsturg on tekkinud tänu sellele, et majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neis on oma eelarve, milles on tulud ja kulud, kuid ühed raiskavad rohkem kui neil on ja teised jälle vähem kui neil on. Nii tekkiski olukord kus säästjatel tekkis võimalus laenata neile kel raha puudu jäi. Saades nii endale
omandamisega seotud nõustamine ning nendega seotud teenused; 4. välisvaluuta vahetusega seotud teenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega; 5. investeerimisuurimuse ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega; 6. väärtpaberi pakkumise või ka emiteerimise garanteerimisega seotud teenused. Tegevusloa on väljastanud Eesti Finantsinspektsioon. LHV sisekontrollisüsteem LHV omakapital riiklik investorkaitse süsteem LHV omab aastatepikkust kogemust kliendi varade haldamise ja sellega seotud riskide maandamise osas. LHVs on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille toimivust regulaarselt kontrollib LHV nõukogule alluv vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja siseaudiitor. Tänan tähelepanu eest Evelin Valdre VARAHALDUSETTEVÕTTED Kodutöö finantsvahenduses
krooni kurss langeb. Pangad ei anna enam välja valuutalaene ja kliendid on silmitsi Islandi krooni kõrgustesse tõusvate intressidega laenudega. Islandi keskpank Sedlabanki on baasintressimäära tõstnud juba 15,5 protsendile, mis on Euroopa kõrgeim tase. Languses süüdistab Islandi peaminister Geir Haarde välismaiseid riskifonde, kes on panustanud Islandi majanduse langemisele. Riigi finantsinspektsioon on asja uurinud ja leidnud, et riskifondid on levitanud kuuldusi selleks, et turuga manipuleerida ja selle pealt teenida. Spekulatsioonide keskmes on olnud Islandi pangad ja vähe läbipaistev nn laenuderivaatide turg. Fondid on oma raha mänginud selle peale, et Islandi pankade laenukahjumid kasvavad. Pärast kriisi tekkimist mullu suvel on selliste derivaatide hinnad tõusnud kõrgustesse. Nii langetas reitinguagentuur Moody's hiljuti Islandi reitingut ning Standard & Poor's
o Riskide vähendamine Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused. Põhjused: Asümmeetriline informatsioon Vale valiku ja moraaliriski oht Finantstehingute efektiivsuse langus Investorite lahkumine turult Vormid: Riigipoolne reguleerimine Isereguleerimine Järelvalve asutused: Eestis – Eesti Finantsinspektsioon Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA o Kindlustus- ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA o Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA o Pankade ühtne järelvalve o Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB 7. Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt. Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a. Eesmärk – tagada kaitse Pankade hoiustajatele
Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid
hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid
ministeeriumi asjaajamist Vabariigi presidendi pädevus esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises,riigikaitse kõrgeim juht,pädevus Riigikogu suhtes,määrab peaministri kandidaadi,kuulutab välja vastuvõetud seadused,riigiametnike nimetamise pädevus,riiklike autasude andmine,ainõigus vabastada süüdimõistetud,algatav õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise Rahandus Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus,mis teostab riiklikku järelvalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade,kindlustusseltside, kindlustusvahendajate,investeemisühingute,fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve võib käsitada riigi majandusplaanina eesolevaks aastaks.Riigieelarvet menetletakse nagu seadust,mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise
Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt. Vajalikud dokumendid sätestatakse seadustega. Rahaasutustele on kehtestatud omakapitali nõuded. Panga puhul on omakapitali miinimum 5 000 000 Eurot. Rahaasutuste üldine nõue - juhtide ja omanike suhtes kõrgendatud nõudmised (hariduse kui ka kvalifikatsiooni osas, laitmatu erialase reputatsiooni kohta) Turvanõuded hoonetele ( eriline järelevalve rahale, raha hoidmine)
38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta alusvara väärtusest või selle muutusest. Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi, hoiusumma on hoiuse lõppedes garanteeritud
FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel)
), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei). Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega küsimused, mille vastustest selgub, kas ettevõtja teab ja täidab Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. Regulaarne aruandlus ja aruannete analüüs
fondivalitseja või depoopanga pankrotistumise korral. Lisaks fondi varade säilitamisele on aga oluline ka fondivarade mõistliku kasutamise ja investeerimise tagamine. Vähendamaks pensioni II samba fondi osakute omaniku riske selles vallas on käesoleva regulatsiooni kohaselt võetakse pensionifondivalitsejale kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ja kahju kannatanud osakuomanikule lastakse välja uued osakud olukorras kus Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning on 23 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 72 24 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 68 25 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 37 alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele. 26 Selliste juhtumite jaoks on fondivalitsejal kohustus omada vähemalt 2% oma pensionifondi osakutest
täitmisel; 2) Eesti pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine; 3) Eesti finantssüsteeemi, eelkõige makse- ja arveldussüsteemide efektiivsuse ja arengu toetamine; 4) ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine Eesti Panga strateegilise arengukava kohaselt ·võtta suurema tähelepanu alla finantsvahendajad, kes ei ole pangad; ·arendada finantsasutuste ühtset järelevalvesüsteemi (finantsinspektsioon); ·olla valmis rahvusvahelistest tavadest rangemate usaldatavusnormatiivide ja muude regulatsioonide kehtestamiseks vastavalt üleminekumajanduse suurematele makro- ja mikroriskidele. 15 Pangajärelvalve prioriteetid ·tururiskide suurem arvestamine usaldatavusnormatiivides, ·krediidiasutuste operatsiooniriskide juhitavuse tagamine, ·enesekontrolli ja heade pangandustavade järgimise ning
dokumendid. Asutamisleping, põhikiri, äriplaan, struktuurikirjad. Andmed aktsiate kohta, juhtimine. Üldkoosolek kus on aktsionäärid. Planeeritud üldkavas nõikogu liikmed töötavad välja ideaalse strateegia. Juhatus Krediidikomitee. Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on järgmised meetodid: 1. Omavahendite minimaalväärtus 2. Ligviitsus Eesti panga ülesanded: 1. Üldine rahapoliitika. 2. Teiste pankade järelvalve. 3. Raha emissioon (Raha trükkimine) Kui finantsinspektsioon leiab, et mingi pank on raskustes, siis võib ta kehtestada morratooriumi, siis määratakse haldur panka juhtima: 1. Saneerimine saab korda. 2. Pankade liitmine. 3. Pankrott Valimiste seadusandlusrevulutsioon. On olemas otsene ja kaudne demokraatia. Valimissüsteeme on Eestis mitmesuguseid kuid ideaalselt ei ole: 1. Isiku valimine. Nimekirja valimine 2. Propotsionaalne ja majoritaarne. Valimiste tunnused. 1. Salajasus. 2. Vabatahtlikkus. Tavaliselt on valimised otsesed
lõpptulemuste parema kvaliteedi saavutamiseks. Järelevalvenõukogu rakendatakse audiitortegevuses esmakordselt. järelevalveNK moodustatakse 7-9 liikmelisena, tema töökorralduse määrab rahandusminister, kõik audiitorid, kes kuuluvad audiitorkogusse on allutatud järelevalvele, mis muuhulgas hõlmab kutseühenduse sisest kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust ning laekunud kaebuste menetlemist ja uurimist. JärelevalveNK moodustamiseks esitavad ettepanekud rahandusministrile: finantsinspektsioon 1 liige, riigi kontroll 1 liige, justiitsministeerium 1 liige, audiitorkogu 2 liiget. Rahandusminister moodustab ka kuni 5-liikmelise nõuandva komisjoni, mis lahendab siseaudiitorite kutsetegevuse ja järelevalvega seotud küsimusi. Kui komisjon tuvastab karistatava teo tunnused, teeb ta järelevalveNK-le ettepaneku, kas: 1) Audiitorkogu juhatusele algatada distsiplinaarmenetlust; 2) Rahandusministeeriumile ettepaneku ettekirjutuse tegemiseks või väärteomenetluse
8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs. Väärtpaberi turg o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid o Järelturg nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs) Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia Lihtaktsia tähtajatu, annab omanikule eõiguse osaleda ettevõtte juhtimisel e hääleõiguse altsionäride koosolekul. Dividendid ei ole garanteeritud, seda otsustab ettevõtte üldkoosolek juhatuse ettepanekul
või valitsuspanga roll. Paljudes riikides keskpangal seda funktsiooni ei ole ning valitsus korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade või selleks moodustatud eraldi pangaasutuste kaudu. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank panga järelevalvet ning panga klientide hoiuste kaitset. Panga järelevalve võib olla organiseeritud erineval viisil, seda võib teotada keskpank kui selle võib asutada ka eraldi institutsioon, milleks Eestis on finantsinspektsioon. Hoiustajate turvalisuse kaitseks on tavaliselt moodustatud eraldi institutsioon, Eestis on selleks tagatisfond. Kuna ajaloos oli periood, kui keskpangale oli pandud väga erinevaid ülesandeid ja kohustusi, siis nähti et panga liigne koormamine võib kahjustada keskpanga mainet. Seetõttu ollakse täna seisukohal, et keskpangale ei tohiks liigseid funktsioone panna ning olemasolevad tuleb võimalikult selgelt piiritleda. Kui
· aktsiaturgu kaubeldakse aktsiate nind muude omandiõigust tõendavate instrumentidega · derivaatide turgu kaubeldakse tuletisinstrumentidega. Väärtpaberituru osalised: · emitent isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda
reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus. Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents. Tegevuslitsentsiks on vaja panga omanikel paigutada panaga aktsiakapitali 5 miljonit Eurot. Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal. Moratoorium on, vastavalt Krediidiasutuste seadusele makseraskustes oleva kommertspanaga tegevuse osaline peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning
1.2.3 muude isikute p avaldus kas muu isiku poolt esitatud p avalduse on käsitletav vu või võ p avaldusena. Kas on õigus esiatada? Kas on käsitletav vu või võ p avaldusena? § 9 lg 2- pärija esitab p avalduse pärandvara suhtes, ei ole ise ju võ, aga siiski käsitletakse seda võ avaldusena. § 9 lg 3- kas kusagil mujal on antud õigus? Kindlustustegevuse seadus- § 60 ja 61, krediidiasutuste asutus- § 123 ja 124. nende §-de kohaselt võib esitada Finantsinspektsioon, juhul kui võ-ks on kindlustusselts või krediidiasutus. Seda avaldust käsitletakse vu p avaldusena. 1.3 P menetluse algatamine P menetlus algab- esitatud on p avaldus, siis p avaldus läbib 3 kontrolli: 1. formaalne kontroll- kas see avaldus võetakse vastu või mitte? § 14- kontroll. 2 p õiguslikku asjaolu kontrollitakse. Vu avalduse puhul- kas on kirja pannud, et tal on nõue ning § 10 lg-s 2 nimetatud asjaolu (mis on avalduses kirjas). Lisaks
2) Terviseamet; 3) valla- või linnavalitsus. (2) Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) valla või linnavalitsus. (3) Käesoleva seaduse §-des 70−74 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (4) Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide puhul on lisaks Tarbijakaitseametile käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja ka Finantsinspektsioon. § 68. Kauba ja kauba müügi ning teenuse osutamise kohta kehtestatud nõuete rikkumine (1) Kauba realiseerimistähtaja, märgistuse, kasutusjuhendi või hinna avaldamise kohta kehtestatud nõuete, samuti teiste kauba müügile või teenuse osutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 69. Tarbija petmine
asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja. Kaudse riigihalduse kandjad. ( Avalik- õiguslikud asutused, sihtasutused, fondid) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus )
sätestatud korras. (4) Käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet notariaadiseaduses ja kohtutäituri seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras. (5) Käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet advokatuuriseaduses, vandetõlgi seaduses ja patendivoliniku seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras. § 312. Finantsinspektsiooni teostatav järelevalve Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 29 sätestatud nõuete järgimise üle Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud järelevalve subjektide poolt kliendile osutatavate finantsteenuste reklaamis. 12) Vastutus § 33. Reklaami üldnõuete rikkumine (1) Reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
võlausaldajate varalisi huve. Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve. Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Lubatud tehingud: 1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud; 3) liisingutehingud; 4) arveldus, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud; 5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitsekkide, vekslite) väljastamine ja haldamine;
Ettevõtluskeeldu tahetakse lisada Karistusseadustikku üheks alapunktiks. ´37: AS + OÜ 230 Kaupmehed üle 6000 ´08: AS + OÜ (piiratud vastutusega ühingud) üle 96 000 (OÜ pea 90 000; AS - 5500) MTÜ: 18 000 Täisühing: 400 Üsalduühing: 800 Seos avaliku õiguse harudega: a) Seos haldus- ja finantsõigusega (vt. Registrite ja infosüsteemide keskuse funktsioonid, tegevuslubade väljastamine ja registreeringute tegemine; väärtpaberituru järelvalve Finantsinspektsioon poolt) b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus, võlausaldajate kaitse tagamine, ebaõige info andmine) d) Seos menetlusõigusega. Juriidiliste isikute allutatus kohtulikule kontrollile (vt. kannete tegemine ja vaidlustamine, sundlõpetamine (TsMS § 629), sisesuhete vaidlused: hagita menetlused; hagimenetlus: organite
Valla- ja linnavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muude kohustuse võtmisel (välja arvatud võlakirjade emiteerimine) nõuda valla- ja linnavalitsuselt sõlmitud lepingu ärakirja esitamist viie tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude esitamisest . Vald ja linn on kohustatud registreerima Finantsinspektsioon nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. Valla ja linna võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides. Finantsinspektsioon teatab valla ja linna võlakirjade emissioonist Rahandusministeeriumile 5 päeva jooksul, arvates emissiooni registreerimisest. Vabariigi
annaabi.ee 
