15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et:
*Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F Marinetti, Itaalia futurismi manifest. Futurism sai alguse Itaalias, peavooluks kujunes ta Venemaal. (Venemaal 1913.V.Majakovski, vene futurismi manifest) · Futurismi teoreetiliseks/filosoofiliseks taustaks on Nietzsche üliinimese käsitlus. Futurism kujutab: 1) eitab traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust 2)laadilt olid futuristid äärmuslikud, ründavad, poliitiliselt äärmuslikud. Futurismi eesmärgi: *eesmärgiks kirjanduse toomine tänavale ja iseloomulikku *madalama/tööliskeele väärtustamine , *kärarikas enesereklaam (avalikud esinemised), *esinemisviis lööv ja loosunglik
Camus Sisyphose müüt Camus peab peamiseks filosoofiliseks probleemiks enesetappu ,,Otsustada kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele" Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed vä...
Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peetakse ka tarkuseks ja filosoofiliseks õpetuseks kuivõrd religiooniks. Levik maailmas Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja KaguAasia maade) kultuuri. Alates 1960. aastatest taoism ka kuulsaks läänemaailmas tänu Korea ja Vietnami sõdadele. Väga palju taoiste elab palju taoiste elab Taiwanil. Pühad paigad ja Sümbolid Hiinas ja mujal maailmas on palju taoistlike pühamuid ja templeid.
tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda)
5. Tunne järgmisi ajalootegelasi: · Perikles Ateena riigitegelane, kes kaotas aristokraatia eesõigused · Sophokles Üks tuntumaid Kreeka tragöödia kirjanikke, ,,Kuningas Oidipus" · Aristoteles Tuntud filosoof, loogika rajaja. Mitmekülgne töid füüsikast, muusikast jne. · Sokrates Üks suurimaid filosoofe 5. sajandil eKr, kes huvitus elust maailmas ning tema peamiseks filosoofiliseks objektiks mida ta uuris oli voorus · Platon Sokratese tuntumaid õpilasi, kelle meelest oli kõige tähtsam mõte · Herodotos Ajaloo isa, ,,Historia" autor. Uuris ja tähendas üles ajaloo sündmusi · Hippokrates 5.-4. saj elanud kuulus arst, kes kirjutas raamatu mitmete haiguste sümptomitest 6. Tunne järgmisi mõisteid: · Polis Tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest
on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4
on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4
formaalsete küsimuste alla, kuna neile küsimustele (nt: "mis on aeg", "mis on elu mõte") pole võmalik vastata toetudes mingitele arvutlustele või vaatlustele. Filosoofilised küsimused enamjaolt seavad küsija nõutusse olukorda, kuna taolised küsimused ei sisalda vastuse suunas olevat teed. Inimene ei tea, kust vastuseid otsida, kuna pole olemas ühtegi raamatut, teadlast või entsüklopeediat, kellele või millele antud küsimuse puhul viidata. 3.Varakeskajal peeti astronoomiat filosoofiliseks distsipiiniks, kuna polnud selge kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. Küsimustele ei vastatud tuginedes vaatlustele, katsetele või arvutustele. Astronoomia sai teaduslikuks haruks alles siis, kui vastuseid oli võimalik tõestada, ning võimalik ühendada süsteemikindlaks koetiseks. 5. Perekonnamudel- Toon näite oma sõprussetskonnast, kus näiteks enamus minu sõpradest usub, et perekonnamudel ei pea olema konservatiivne, ehk ei ole ainult nii, et on mees ja naine ja
pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele · Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. · Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika
individuaalteraa- väljateooria. Väli on kliendile raviva Gestaltteraapia piana, grupi- ja dünaamiline, omavahel mõjuga. meetodid on paariteraapiana. seotud süsteem, kus üks osa Gestaltterapeut eksperimentaalsed ja Sobib nii lühemaks mõjutab teist. Teiseks pöörab tähelepanu kogemuslikud. kui ka filosoofiliseks aluspõhjaks tervele väljale, nii pikemaajaliseks on fenomenoloogia. sisule kui teraapiavormiks ning Kolmandaks filosoofiliseks subjektile ja siin- väga laia põhjaks on dialoog. ja-praegu probleemide- protsessile, mis spektri puhul. hetkel aset leiab. Oluline on see, mida terapeut just
Tänu Walter Schotti loomingule tekkis ajaloolise romaani zanr, mis peagi segunes tänu Dumas'le ajaloolise seiklusromaaniga. Taas uuriti suuri renessansi- ja barokk-kirjanike (Shakespear'i, Cervantese, Calderóni) loomingut. Tõusis huvi Ida kirjanduse vastu. Romatisimi peamisi teeneid oli uus filosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile tervikuna. Suuri teeneid oli saksa nn Jena vararomantikute ringil...Euroopa kultuuripärandi uueks filosoofiliseks ümberhindluseks andsid tugevaima tõuke Herderi jälgedes vennad SHLEGELid, NOVALAIS ja TIECK. Shakespeare kuulutati ülimaks kehastuseks. Kuulsaks sai ka "Don Quijote". Need mehed algatasid Euroopas filosoofilise kallakuga kirjanduskriitika ja kirjandusloo, mis mõjutas tugevasti järgnevat kirjndusprotsessi. Esteetikas pidas romantism lahinguid klassitsistliku maitsega. Tauniti vormilisi, zanrilisi ja tematilisi piiranguid. Kirjanduse ja kunsti objektiks pidi
Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Thales http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm
Hume räägib ka sümpaatia mõjust kõlbelisusele. Tegevused, mis on ühiskonnale sümpaatsed on automaatselt moraalselt kõlbelised. Ka on näiteks lubaduste andmisel tähtis moraalne ning kõlbeline kohustus. ,,Uurimus inimarust" See raamat avaldati 1748. aastal. See on lihtsustatud variant raamatust ,,Traktaat inimloomusest". Kuna Hume oli pettunud traktaadi ebaedus, siis otsustas ta avaldada raamatu lühema ja poleemilisema variandi. Seda raamatut peetakse tähtsaks tänapäeva filosoofiliseks lektüüriks. ,,Moraalsed ja poliitilised esseed" See raamat koosneb esseedest, mis on kogutud ning avaldatud mitmetel aastatel. Enamik nendest on korjatud 1753-54 aastatel. Esseed on põhiliselt poliitiliste ning majanduslike sisudega, kuid sisaldavad ka esteetilisi teemasid armastusest, abielust, polügaamiast ja Vana-Kreeka ja Vana- Rooma demograafiast. FILOSOOFIA Hume'i peetakse skeptiliseks empiristiks. Empiristid vastandusid ratsionalismile, pidades
Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saavutanud tuntuse üle kogu Saksamaa, sealjuures ei olnud ta oma kodulinnast lahkunud kordagi. Tema peateos oli u. 1000 leheküljeline ning seda peetakse üheks raskemaks filosoofiliseks teoseks. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Kant suri oma kodulinnas 1804.a. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see
DAVID HUME Kasvas üles Shotimaal Edinburghi lähistel.Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval
külaline", ,,Pidu katku ajal") o Jutustustetsükkel ,,Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" o Poeem ,,Majake Kolomnas" o Rohkelt luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid · Jätkas ajaloolist teemat; kirjutas ,,Vaskratsaniku" Peeter I ja Jevgeni konflikt, mis kujutas Nikolai I rõhumist rahvale · Tolleaegne lüürika jagunes poolitiliseks luuleks ja lembelüürikaks; 1830ndail liituvad need filosoofiliseks luuleks, millel humanistlik suunitlus Viimased eluaastad ja surm · Raske elu dekabristid olid asumisel, võimud kiusasid, lähim sõber suri, valitsus sekkus nii loomingusse kui eraellu. · 1836 ,,Ausamba rajasin" poliitiline testament, millega nägi ette oma igavest kuulsust · Abielu naisega õnnelik armastas teda ja oma nelja last · Naisega hakkas flirtima prantsuse avantürist Georges d'Anthes, keda naine ei osanud tõrjuda
b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c
*Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism) 3)egoism-luule muutub filosoofiliseks *A on kassettipõlvkonna iidol ja eeskuju, vaimne isa *mõtte ja sõnamäng (riimitu luule) LK: *eluajal ei saanud luulet avaldada *Luule *Väikese luuleraamatu sarjas on ilmunud luulet *Olematus võiks ka olemata olla J.Kaplintski ISEL: *rahulikult mõtisklev, ajuti isegi konstateeriv, keerulist võimalikult lihtsalt ja painavalt leevendav avameelne väljaütlev luule *inimene looduse osana (ühtekuuluvus) *intellektuaalne luule LK: *Jäljed allikal *Tolmust ja värvidest *Valge
Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.) Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega Ta väidab, et: materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat
transtsendentaalfilosoofia suhtes iseseisva staatuse. Kolmandas, n.n. identiteedifilosoofia faasis töötab Schelling välja natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia sellise vahekorra, kus need teineteist vastastikku täiendavalt ja võrdväärsetena seonduvad sellesse, mida ta nimetab identiteedisüsteemiks. Hiljem nimetab ta kogu oma varasemat filosoofiat selle erinevate faasidega "negatiivseks filosoofiaks" ning Schellingi elu teise poole filosoofiliseks taotluseks on arendada sellele vastanduvat "positiivset filosoofiat", mis liigendus "mütoloogia filosoofiaks" ja "ilmutuse filosoofiaks".. Fichte ja Schellingi poleemika puhul võib pealispindsel vaatlusel paista, et vaidlus käib teisejärguliste küsimuste üle: kuidas süstematiseerida arusaamu, mille suhtes polemiseerijad on sisuliselt üksmeelel. Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule. Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui
vabastab neid kammitsevaist eksiarvamustest". Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi oma õpetajast. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogiasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadusessegi. Maailm muutub tema haardes esimest korda kirjapandud sõna ajaloos filosoofiliseks süsteemiks. Kuigi Platon kirjanikuna on rõõmus ja mänguline, on tema filosoofia lähtekohad ülevad. Ta on valusalt teadlik oma aja inimlikust ja poliitilisest allakäigust. Ta tahab esitada inimesekäsitluse ja riigiõpetuse, mis näitaks teed välja sellest ummikust. "Jõudsin sellisele järeldusele ", kirjutab Platon oma nn seitsmendas kirjas," et eranditult kõik tänapäeva riigid on poliitiliselt laokil, kuna kogu seadusandlus on sellises olukorras, mida vaevalt muu kui ime
Berliini kirjanduslike ringkondadega. Tema naine oligi see, kes postuumselt Clausewitzi suurteose lõpetas ja kirjastas. Clausewitz suri 1831 koolera puhangus olles vägedega Poola piiril. Kuigi ta osales paljudel sõjakäikudel ja paljudes lahingutes oli ta eelkõige siiski teoreetik, kes oma teoses ,,Sõjast" käsitleb väga põhjalikult ja oma ajakohta ainulaadselt kõiki sõda puudutavaid aspekte nii nagu tema neid nägi. Seda teost peetakse siiani üheks olulisemaks sõja- filosoofiliseks teoseks, mis kuulub kindlalt noorte ohvitseride ja kadettide lugemisvaramusse. 2 ,,Sõjast" on Clausewitzi tuntuim teos, mis avaldati alles pärast tema enda surma. See koosneb kaheksast raamatust ning võtab kokku peaaegu kõik, mida maapealse sõdimise kohta öelda võib. Üldise filosoofiaga ei olegi see nii väga seotud, pigem ongi seotud militaarfilosoofiaga ja ka sõjapsühholoogiaga
23.Iseloomusta Aquino Thomase õpetust, milles seisnes selle tähtsus? Oma teostes seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad need usutõdesid mõista. Kirik suhtus tema seisukohtadesse algul umbusklikult, kuid järgmisel sajandil kuulutati ta pühakuks ning tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. 24.Milline oli keskaegsete õpetlaste ettekujutus maailmaruumist? Keskaegsete õpetlaste ettekujutus põhines peamiselt Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis.
riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas mõistusetõdede ja jumalike põhitõdede vahekorda. Pärast surma kuulutati pühakuks ja tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon- oli vastu omaaegsetele skolastikutele, mille tulemusel ta vangi määrati, püstitas seiskoha, et loodust tuleb tundma õppida katsete ja vaatluste abil, Jeanne d´Arc- talutüdruk, kes määrati FRA vägede eesotsa aidates prantslasi Saja-aastases sõjas, hiljem hukati tuleriidal ketserluse eest Louis XI- võitis Burgundia hertsogi ja ühendas FRA Henry VII Tudor- allutas ENG täielikult endale lõpetades Rooside sõja
B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad.
Perikles - klassikaline ajajärk, Ateena riigijuht. Pani alguse demokraatiale Ateenas. Aitas soodustada vaestel poliitikas osalemist. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, tugev väejuht (palju vallutamisi ja edukad sõjaretked). Vana- Kreeka. Aquino Thomas - dominiiklasest pühak. Mõjukas skolastiline teoloog, filosoof ja jurist. Seletas, et mõistus ei peagi usku vaidlustama, vaid seletama. Alguses oldi tema arvamuste vastu, kuid peatselt võeti tema uskumused katoliku kiriku filosoofiliseks aluseks. Jumalatõestus. Al-Idrisi - Araabia kartograaf/geograaf. Koostas maailmakaardi (lõuna üleval, põhi all). Kuna ta kasutas allikatena teisi, ei olnud see kaart kõige täpsem. Caesar - Vana-Rooma väe- ja riigijuht. Mõnda aega oli ta Pompeiusega liitlane, siis tekkisid kodusõjad ja Caesar sai võimu (kroonis ennast eluagseks diktaatoriks). Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil?
Descartes Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus, mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. kuju, asend, temperatuur. Hinge aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga e
ole kasukas/, Miks peaks vasarat hoitama tingimata vasakus käes?//[---] ,,Prelüüd rüütlirüüs ehk Kui tülpid, ära tee väljagi" Mõnikord võtab luule ka lihtsalt hüüatuse kuju: Olen pettunud ettureis! Milleks mulle perutavaid statiste, kui küllalt kohtab erutavaid sadiste! Nõuan sult kirjalikku südametunnistust! 3. Tagasiminek sümbolismi juurde, luule muutumine filosoofiliseks, taustaks igavikulisus ja nukrus (,,Kas süvenev sügis viib sinugi?..."): Tuuled tulevad, Kaeblikult kiunlevad. Tuhmuvas kullas on võrad. Vaikuse tusased öökullid liuglevad. Mullas ja hinges on mõrad. [---] Alliksaare loomingu näiteid
Mõistlikul umbusul peab olema Wittgensteini arvates alus, sest on asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. 7 "Filosoofilised uurimused" Ludwig Wittgensteini kolmas tähtsaim teos on "Philosophische Untersuchungen" ehk "Filosoofilised uurimused". Autor töötas raamatu kallal mitu aastat. Teost peetakse paljude poolt 20. sajandi üheks tähtsaimaks ja mõjukamaks filosoofiliseks teoseks. Raamat on jagatud kaheks osaks, mis algab autori eessõnaga. Teos koosneb Bemerkungen' itest ehk märkusteks. "Filosoofilised uurimused" algavad kriitikaga Augustiniuse aadressil, Kes jagab arusaama, et meie maailmapilt koosneb mosaiigitaolistest asjade kujutamisest. Sama arvas Wittgenstein oma esiteoses "Traktaat". Esimeses osas on nad kõige rohkem lõigu pikkused ja teises osas pikemad. Teoses arutleb Wittgenstein mõistuse mõistatuste ja probleemide üle
muutused ajas). Tunnetuse pöördumatus rajaneb maailmapildi pöördumatul komplitseerumisel. Geomeetriliselt kujutatud maailm võib seega osutuda n- mõõtmeliseks, kusjuures n kasvab pidevalt. Newton astus esimese sammu teel maailmapildi järjekindlale ja pöördumatule komplitseerumisele, mis on tänapäeval väljendunud tunnetuse ruumi edasises avardumises, teadmiste edasises diferentseerumises. Njuutonlus oli saanud filosoofiliseks suunaks ja tema põhiprintsiipe rakendati erinevate nähtuste uurimiseks. Newtoni ideede filosoofiline üldistus mõjus teadusele mitte üksnes loogiliste järelduste vaid ka ühiskondliku psühholoogia muutumise kaudu. Oluline roll njuutonliku maailmavaate levikus oli prantsuse filosoofil Voltaire'il, kes muutis Newtoni ''Printsiibid'' sündmuseks tsivilisatsiooni ajaloos. Võib tuua varjatud paralleele Newtoni ja suure prantsuse mõtleja J.-Rosseau vahel
sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks? Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda. Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest
põhjendusega, et hetkel pole ta nõus ühegi kildkonnaga. 4. jaanuaril 1960 hukkus Albert Camus autoõnnetuses. Ta oli koos sõprade Michel ja Janine Gallimard'i ning nende tütrega teel Pariisi. Tema kotist leiti kasutamata jäänud rongipilet viimasel hetkel oli ta otsustanud sõita autoga ning pooleliolev romaanikäsikiri ,,Esimene inimene." Kirjandus ja absurd Absurd (ladina keeles absurdus ,mõttetu', ,totter'), absurditunnetus kirjanduses, mille filosoofiliseks aluseks on maailma mõistusliku alge eitamine. Seega vastandub vaatele, mille järgi alluvad nii inimese elu ja tegevus kui ka loodusnähtused ja ajaloosündmused sihikindlale korrapärale. Kirjandusse tuli absurdi mõiste ühes eksistentsialismiga pärast II maailmasõda. Kui Camus oli 34-aastane, visandas ta päevikusse oma loomingu olnud ja tulevased teemad: Absurd, Mäss, Kohtumõistmine, Piinatud armastus ja Parandatud looming ehk Süsteem.
luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Tema looming saavutas täisküpsuse. Ajaloolist teemat jätkas Puskin ka hilisemates jutustustes "Dubrovski" ja "Kapteni tütar"; samuti poeemis "Vaskratsanik", mis jutustab Peeter I ning tobuke Jevgeni konfliktist, kuid tegelikult kujutab Nikolai I-st, kes julmalt vene rahvast rõhub. Puskini tolleaegne lüürika jaguneb kaheks: poliitiline luule ja lembelüürika. 1830. aastatel liituvad need teemad filosoofiliseks luuleks, millel on humanistlik suunitlus. 7) Puskini viimased eluaastad ja surm Puskini viimased eluaastad olid rasked: dekabristidest sõbrad olid asumisel, suhted võimudega muutusid järjest talumatumaks, 1831 suri lähim sõber Anton Delvig. Valitsus sekkus nii Puskini loomingusse kui eraellu isegi ta naise kirjad avati ning tsaar isiklikult luges need läbi. Ometi ei võinud Puskin Peterburist lahkuda. 1836 kirjutas luuletuse "Ausamba rajasin..." (lk 155) see oli
Mu eesmärgiks on olnud koondada ajatu tarkuse valgus tänapäeva probleemidele; et avastada, kui võimalik, neilt kes on elanud õigesti elamise saladust hästi, nendelt kes on mõelnud hästi õigesti mõtlemise saladust, ning nendelt kes on talitanud üllalt ülla teo saladust. Ma usun, et vähemalt mõnevõrra, olen selles pingutuses esmärki saavutanud ning et olen taastanud sajandite ebaselgusest selle valgustatud laadi eksistentsi olulised elemendid mida Pythagoras nimetas ''filosoofiliseks eluks''. Kui, nagu Platon on üllalt kirjutanud, on filosoofia suurim hea mille jumalad eales inimestele on andnud, sellele järgneb loomulikult, et selle valdamine annab suurima rikkuse mida keegi suuteline koguma on. Ainult filoosoof on tõeliselt suur, ainult filosoof on suuteline olema tõeliselt hea, ning filosoofia üksi panustab seda surematust mis peab olema lõpuks iga inimese otsing. Sa võid loomlikult küsida mida ma filosoofia all mõtlen, kuna on ilmne,
hakkasid tegelema diakonissid Haigete hooldus eraldus lihtsalt vaestehoolekandest Algkiriku haiglainstitutsioon Xenodokheion- omaette linn, kus hooldati haigeid, vigaseid, lapsi, eakaid Pidalitõbised oma ette hoones Diakon Efraim lõi haigla 300 haige jaoks, millest hiljem kujunes suur arstiteaduse keskus II Keskaeg a 500- 1500 Hooldustegevus ilma ratsionaalse meditsiinita Hooldus, kui meditsiinist eraldiseisev valdkond Filosoofiliseks aluseks altruism Hoolitsus ühiskonnas hinnatud tegevus (nii mehed kui naised) Diakonissid- positsioon ühiskonnas väga kõrge, õed kui pühakud Esimene Piiblis mainitud diakoniss oli Phebe, kes tegi haigete juurde koduvisiite ja töötas kloostris haigepõetajana Lääne-Rooma riigi lagunemine viis hügieeni languseni Õendus- hooldustegevuse alused Toita näljast Joota janust Riietada paljas Külastada vangistatut
Ka sõjad on seega mõistuslikud. See, mida meie hetkes peame absurdiks, on tegelikult osa maailma arenguvalust. Suund on selge, mõistus järjest enam pääseb võimule. Mõistus pole lihtsalt inimmõistus, vaid Mõistus suure algustähega. See on reaalsuse kõrgeim printsiip e ülim olemus. Mõistus ilmneb ka inimmõistuses, kuigi puudulikult. Kuigi Hegeli taust kristlik (Jumal juhtiv printsiip), siis asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. See mida peame erinevateks asjadeks (õhk, lauad, inimesed) on kõik ühe ja sama fundamentaalse jõu erinevad avaldused. Reaalsus lihtsalt avaneb erinevalt. (idamõtlemine/hinduistlik). On olemas üks fundamentaalne põhiidee, millele kõik toetub. Puudutab ka vaimureaalsust. ,,Peame tõsiselt
(Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 3. ratsionaalne tunnetamine (ratio- mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 4
ka astumist sõja-, mere- ja lennukoolidesse, ilmusid teatavat sorti õpikud. Jaapani hariduselu pärast Teist maailmasõda Kuni San Francisco lepingu jõustumiseni 1952 valitsesid Jaapanit USA okupatsiooni võimud, kes määrasid ka hariduspoliitika. 1946 ja 1950 külastas Jaapanit USA haridusmissioon, mis oli spetsiaalselt loodud, et Jaapani haridussüsteemi reformida. Reform vormistati hariduse fundamentaalseadusega 1947, mis kujunes Jaapani hariduse filosoofiliseks aluseks. See seadus asendas 1890 keiser Musohito poolt antud diskripti. Fundamentaalseadus töötati välja haridusnõukogu poolt ning see koosnes reambulast ja 11 artiklist. Reambula sätestas, et hariduse üldiseks eesmärgiks peab olema tõe ja rahu edendamine, mitte inimeste kasvatamine riigi lojaalseteks alamateks. Seaduse artiklid olid pühendatud hariduse eesmärkidele ja tõekspidamistele, nt kõigil on võrdne võimalus haridust saada, et haridus on kohustuslik, et on
Tom Stoppard sündis Zlinis Tsehhi juudi perekonnas, ta on elanud Singapuris, Indias ja 1946.aastast Inglismaal. 17aastaselt kolledzist lahkunud, tegutses ta ajakirjaniku ja teatrikriitikuna. Tuntuse teatriringkondades võitis Stoppard absurdimaigulise värssparoodiaga ,,Rosencranz ja Guildenstern on surnud" (1966). Samuti esimesse loominguperioodi kuuluv ,,Hüppajad" on autori mõistatuslikumad näidendid, mida nimetatakse mõnikord ka filosoofiliseks mõrvamüsteeriumiks a´la Umberto Eco. ,,Travestiad" on irooniline spekulatsioon Vladimir Lenini, James Joyce'i ja Tristan Tzara kohtumisest. 1977.aastal külastas Stoppard esmaordselt Venemaad ja sellest ajast peale huvitavad teda inimõiguste probleemid, mis on muu hulgas leidnud väljundi triloogias ,,Utoopia rannik" (2002: ,,Reis", ,,Laevahukk" ja ,,Päästmine"). Selle tegevus toimub Venemaal, Pariisis ja
Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel pandi arvude täpsele teadmisele alus tänu kaubandusele ja tehingutele, nii ka egiptlastel leiutati geomeetria nimetatud põhjusel. Külastanud Egiptust, tõi Thales esimest korda selle teaduse
rakendatav. Tõde teatud laadi suhe, üks pool inimeses teine väljaspool. Milline järgnevatest on jumalatõestuste kaudu tuntud keskaja filoosof? Vastus: Aquino Thomas Esimene tuntud jumalatõestus Cantesbury Anselmi ontoloogiline jumalatõestus. 1 Üks järgnevatest väidetest keskaja filosoofia kohta on väär, milline? a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed,
Pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Arvati, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui vaid avardada mõistust ja teadmisi. Eriliselt idealiseeriti loodust ja lapsepõlve tema süütus rikkumatuses. * Esile kerkis ka järjekindlaid materialiste, kes Jumalat ei uskunud. Kuid enamiku meelest polnud siiski mõistlik maailma ilma Jumalata ette kujutada, sest ta aitas inimese elu piisavalt mõistuslikult korraldada. Jumal taandus paljude teadvuses filosoofiliseks nähtuseks, mis ilmutas end ratsionaalsete loodusseaduste kaudu (deism). * Valgustusajastu on kinkinud tänapäevale siiani veel paljude jaoks täitumatu unistuse inimõigused. Püüti määratleda need õigused, mis peaksid inimesel olema juba seetõttu, et ta on inimeseks sündinud. 4. Klassitsismi üldiseloomustus, võrdlus barokiga (ka kunst, arhitektuur jne.) (vaata tabel). Siiani oli peamisteks kunsti tellijateks kirik ja õukond. 17.sajandi lõpust Inglismaal, 1725.a. paiku
tegevused * Raamatupidamine * Kannete arv * Personalijuhtimine * Töötajad (inimeste arv) ***Tegevuspõhise kuluarvestuse keskne küsimus “Kust kulud tulevad?” (Mis on kulukäiturid?). ***Traditsioonilise kuluarvestuse küsimus “Kuidas tuleks kulusid jaotada?” (Mis on kuluobjektid?). Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofiliseks aluskontseptsiooniks on tõdemus, et tegevused, mitte tooted, põhjustavad kulusid ja tooted tarbivad tegevusi. 6 TREPIMEETOD: Astmeline jaotusmeetod (trepimeetod): Nagu eelpool mainitud, ignoreerib otsejaotusmeetod tugiallüksuste vahelisi sidemeid (teenuste vastastikust osutamist). See puudus on osaliselt kõrvaldatud astmelise jaotusmeetodi rakendamisel
Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema materialistlik. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid. Karl Marxi teooria ühiskondlik-majanduslikest
süsteemi(induism), toetusid pühadele tekstidele/raamatutele 2) Mitte ametlikud õpetused ei tunnusta kastisüsteemi (budism). Ei tunnistanud vedasid (pühad tekstid). Jagunevad, sest a) suhe kastisüsteemiga (e. varna) seisuslik ühiskond. Jaguneb keeruliselt, 3000 kasti erinevat seisust. Ametlikud õpetused tunnustavad kasti korda (indusim). b) Suhe pühade raamatudega (e. veda-desse). Osa neist teksdidest on filosoofilised tekstid (e. upanisadid). Hinduismi filosoofiliseks aluseks on 6 filosoofilist voolu: 1) mimansa teadmiste aluseks peetakse meelelist taju 2) sankja dualism e. kaks alget. Need alged on algeline & vaimne. 3) njanja inimese kannatustest vabastamine 4) jooga meditatsioon, kehalised harjutused. 5) vedanta ümber kehastumine (hinge pidev ümberkehastumine) 6) vaisesika erinevuse kategooria Hinduism on sünkretism-tlik- ühes õpetuses esinevad erinevad õpetused (on ühinenud erinevad õpetused). monoteism ainult üks jumal
intriigide küüsis. Nimelt hakkas üks prantslane flirtima ka Puskini naisega ja seega kutsus Puskin ta duellile, millest too siiski taganes ja abiellus hoopis Puskini naise õega, kuid sellegi poolest jätkas lähenemiskatsetega ja 7.veebruar 1837 toimus siiski duell, kus Puskin sai haavata ja suri pärast operatsiooni. Puskin on maetud Mihhailovskajasse. A. Puskini luule Puskini luule jaotus armastus-, loodus-, filosoofiliseks- ja poliitiliseks luuleks. ,,Küla" vene külaelust. ,,Priius" ood, kus ta ülistab vabadust ning selle eest võitlejaid. See oli väga pilkava loomuga, sisaldades palju epigramme valitsuse suunas ning selle tõttu pagendas tsaar Puskini pealinnast. ,,Ruslan ja Ludmilla" romantiline poeem vene rahvaluulest. Võlu seisnes rahvalikkus keele kasutuses ning teda kritiseeriti teiste kirjanike ja dekabristide poolt, kes leidsid, et on vaja ülimat keelt
9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse),
abikaasaga. 11. Selgitage (oma näidetega) filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised probleemid tegelevad põhimõtteliste küsimustega, millel puudub ortdoksne arusaam, ent tegu ei ole empiiriliste ega formaalsete küsimustega. Läbi filosoofia muutub küsimus nii sõnastatavaks, et sellega saaks hakata tegelema mõni empiiriline või formaalne distsipliin. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Kuna vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud siis mitte vaatlusest, katsetest ega arvutustest, vaid mitte-empiirilistest arusaamadest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist, teooria sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus?
ühitada. · Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. c. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): · "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" · "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" · Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. d. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane · Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. · Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. · Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni. 4. Maailmapilt a. Astronoomia: · Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt.
annaabi.ee 
