Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romantism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

ROMANTISM
  • Oli kooskõlas ROUSSEAU ja HERDERi üleskutsega pöörduda tagasi looduse ja loomulikkuse juurde.
  • Oli kaasa elanud Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis lisas kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimismi ja skepsist.
  • Romanikute protest väljendus pessimismis: nad ei saanud küll muuta ühiskondliku arengu peasuunda, kuid nende loomingut läbiv kirglik vabaduse-ja õigusepaatos mõjutas tugevasti ühiskonna teadvust. Nt saadi aru, et loodusrahvaste orjastamine on jõhker vägivald.
  • Erinevalt valgustusest levis romantism ka Lääne-Euroopast väljaspoole. Venemaal on tuntumad Puškin, Lermontov; Ameerikas nt Cooper. Samuti hakkas kirjanud ja kunst elavnema Itaalias ja Hispaanias. Neis uutes maades oli romantism veid teistsugune kuna seal polnud valgustuse mõju olnud nii suur. Väljendati usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku. Sel ajal ilmus pildile ka esimene suurem eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson . Samal ajal kirjutasid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutswald “Kalevipoja” ja “ Kalevala ”.
  • 18. saj tormiliselt levinud ratsionalism ja materialsim ei meeldinud rahavle ning seetõttu tärkas noorsoo seas huvi Rousseau loodureligiooni ja “tormi ja tungi” tundelise mässu vastu.
  • Romantismis kujunes üleüldiseks kultuseks looduse-ja loomulikkuseihalus. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu. Rahavas polnud linnaeluga rahul ja igatseti pageda tagasi maaellu. Idealiseeriti minevikku , pop oli keskaeg .
  • Romantiline demokratism – looduse puhtus peitub lihtsates inimestes. Kuna loodus oli nüüd tähtis, tegi see loodusest maise rikastumise allika. Idealiseerima hakati elu ka Euroopa südamest kaugemates maades, eksootilistes maades nt Hispaania ja Kreeka. Peeti lugu Ameerika pärismaalastest.
  • Romantismi märksõnaks on tundelisus. Hakati palju lüürikat kirjutama ja paljud kirjanikud olid luuletajad . Tolleaegne lüürikapuhang on haruldane ajaloos.
  • Romantikute arvates ei saanud mõistus seletada inimest kui tervikut , vaid tuleb rõhutada inimese individuaalsust ja koos sellega ka subjektiivset kogemust. Tähtsaks sai mõiste “erandlikkus”. Põlati massivaimu ja peeti lugu individuaalsest geeniusest. Kangelased romatismis olid enamasti vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed, kes suutsid näha ka elu sisu. Tihti kohtab neis ka prohvetlikke jooni: nad on äravalitud.
  • Kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide teosed, maagia , seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud.
  • Igat rahvust hakati väärtustama, tekkisid maailmakultuuri ja –kirjanduse mõisted; samuti ka rahvuskultuuri ja –kirjanduse mõisted.
  • Valgustajad olid olnud n.ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri.
  • Alusati rahvaluule talletamist: tuntud eeposed (“ Rolandi laul”, “Laul minu Cidist ”, “Niebelungide laul”) taasavastati. Sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide muinasjutud .
  • Saksa luule arengus oli murranulise tähtusega kolmosaline rahvalaulude kogu “Poisi imesarv” (1806-1808), mille avaldasid vennad BRENTANO JA ARNIM.
  • Saksa romantism oli suunatud rahvusliku keskaja poole, aga prantsuse romantismi side oli märksa nõrgem. Prantsuse kirjadaam STAÉL oletas oma teostes, et ehtne romantilinevaim on gremaani rahvastel ja Lõuna-Euroopa rahvad kalduvad klassikalise vaimuloome poole.
  • Tänu Walter Schotti loomingule tekkis ajaloolise romaani žanr, mis peagi segunes tänu Dumas ’le ajaloolise seiklusromaaniga.
  • Taas uuriti suuri renessansi- ja barokk -kirjanike (Shakespear’i, Cervantese, Calderóni) loomingut. Tõusis huvi Ida kirjanduse vastu.
  • Romatisimi peamisi teeneid oli uus filosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile tervikuna .
  • Suuri teeneid oli saksa nn Jena vararomantikute ringil…Euroopa kultuuripärandi uueks filosoofiliseks ümberhindluseks andsid tugevaima tõuke Herderi jälgedes vennad SHLEGELid, NOVALAIS ja TIECK. Shakespeare kuulutati ülimaks kehastuseks. Kuulsaks sai ka “Don Quijote ”. Need mehed algatasid Euroopas filosoofilise kallakuga kirjanduskriitika ja kirjandusloo, mis mõjutas tugevasti järgnevat kirjndusprotsessi.
  • Esteetikas pidas romantism lahinguid klassitsistliku maitsega. Tauniti vormilisi, žanrilisi ja tematilisi piiranguid. Kirjanduse ja kunsti objektiks pidi saama elu oma kõiksuses ja vastuolulisuses. Oma “Fragmentides” ( 1798 ) defineeris Shlegel romantilist luulet kui “progressiivset universaalpoeesiat”, mis on katse kokku sulatada kõiki žanre.
  • Kõrvuti paatosega hindasid romantikud samas ka irooniat, ka eneseirooniat ja huumorimeelt.
Romantism #1 Romantism #2 Romantism #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariell002 Õppematerjali autor
Kokkuvõte romantismist. Põhilised autorid ja iseloomustus. Lihtne ja arusaadav.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Romantismiga seotud materjal

Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond ­ sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond ­ oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun