Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamisküsimused Kreeka kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamisküsimused Kreeka kohta #1 Kordamisküsimused Kreeka kohta #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ragne Rande Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta

KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Ajaloo kordamisküsimused

Kreekas kuulusid ülemkihti aristokraadid. Neile oli tähtis enamasti poliitiline võim. Rikastel aristokraatidel oli enamasti palju aega et tegeleda enese arendamisega ja mõtete avaldamisega, seepärast on ka enamik kirjasõnast mida teame pärit neilt. Aristokraatide vahel tekkisid sõpruskonnad, kes konkureerisid rahaliselt, sõjaliselt ja riigiasjades.Rikastel olid tagsihoidlikud kuid väärtuslike asjadega sisustatud kodud. Abielude eesmärk oli luua poliitilisi sidemeid. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel ei olnud õigusi.Naine siirdus isa käe alt mehe eeskoste alla. Lihtrahva elus olid mehed ja naised rohkem koos. Vaesemad naised ja tüdrukud puutusid ringi liikudes rohkem kokku sookaaslaste ja vastassoo esindajatega.. mehe sõna maksis. Ei kantud uhkeid riideid. Kitoon- põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud võõga kokku tõmmatud. 2) Kreeklaste usk. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud.

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Kunsti kordamisküsimused

teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse. Mükeene hauakambrist leiti kuldpeeker, relvasid ja Agamemnoni mask. Millest kreeklased templeid ehitasid? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Algselt ehitati templeid savist ja puidust, hiljem hakati marmorist ehitama. Dooria on kõige varasem, lihtne, range ehitusstiil, madalad ja jässakad sambad, baas puudub. Joonia on julgem, rikkalikum, sammas on kaunim, peenem, kergem. Iseloomulik kapiteel, baas on olemas. Korintos on hästi rikkalik, sambad on pikad ja peenikesed, lehed on kapiteeli põhi element, all on baas olemas. Mida kujutas endast Ateena akropol

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1.

Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1 TLÜ: 1. Geneetika mõiste? Geneetika on teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. 2. Peamised etapid geneetika kui teaduse arengus? Geneetilise mõtte olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood ­ Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja ­ valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood ­ Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood ­ · Klassikaline geneetika ­ Morgan (geenis asuvad

Geneetika
thumbnail
48
docx

Müüt kordamisküsimused

Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Seda nimetati euhemerismiks. Paljud hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus.

Kirjandus
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet.

Ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond ­ sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) ­ kirjalike tekstide ilmumine ­ esiaja lõpp Ajalooline aeg ­ kirjalike tekstide ilmumine ­ ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ­ ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr ­ 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ­ ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr ­ 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus

Ajalugu



Lisainfo

Sisaldab Kreeta, Mükeene, Tumeda ja Arhailise ajajärgu tunnuseid, tähtsamaid ajalootegelasi, mõisteid, daatumeid ning Kreeka eeposeid, nende autoreid ja kangelasi.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun