Loogika neli põhiseadust Samasuse reegel Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses Mittevasturääkivuse reegel Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi Välistatud kolmanda reegel Tõene on kas väide või väite eitus – kolmandat võimalust ei ole. Küllaldase aluse reegel Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud Definitsiooni reeglid 1. Definitsioon peab olema adekvaatne, st peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. 2. Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa defineerida sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3. Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega Küsimuste liigid Teatud eeldustele tuginedes lisainformatsiooni soovimine. Sõltuvalt sellest, millist vastust oodatakse, eristatakse nelja liiki küsimusi. 1. Jah-ei küsimused nõuavad jah või ei vastust. 2. Suletud küsimustes esitatakse võimalikud vastusevariandid. 3. Avatud küsimused ei anna vastusevariante. 4. Retoor...
antiikajast, kaasaarvatud Aristotelese enda kirjutistest. Aristotelese loogika jaguneb kolmeks osaks: 1. Järeldusõpetus e. süllogistika 2. Otsustusõpetus 3. Õpetus kategooriatest Esimeseks sammuks loogiliselt korrektse mõtlemise teel võiks olla loogilise mõtlemise põhireeglite järgimine. Kokku on neid neli. Kolm esimest sõnastas Aristoteles ja neljanda saksa filosoof Leibniz. Aristoteles jagab oma loogika kolmele põhiseadusele: 1. Samasuse seadus 2. Vastuoluseadus 3. Välistatud kolmanda seadus Samasuse reegel 6 Samasuse reegel nõuab, et ühte ja sama sõna väljendit tuleb ühe ja sama arutluse kestel kasutada ühes ja samas tähenduses. Selleks tuleb eelkõige muidugi selgusele jõuda, millises tähenduses seda või teist väljendit kasutada ning see polegi nii lihtne. Samasuse reegli
eelkõige. Praeguseks on neli mõtlemise põhireeglit, millest kolm esimest on formuleerinud Aristoteles ja neljanda põhilause on sõnastanud G. W. Leibniz (1646-1716). 1 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. 1. Samasuse reegel. Samasuse ehk identsuse reegel (principium identitatis) väljendab nõuet mõtte muutumatusest arutluses. Seda nõuet võib formuleerida: A = A. Reegel nõuab mõtte määratletuse säilitamist antud arutlusprotsessis. Kuid mõte on tavapäraselt varieeruv ja reeglit ei saa tõlgendada kui seda tendentsi tõkestavat piirajat. Reegli nõue kehtib mitte mõtte kui terviku kohta, vaid seda moodustavate põhiliste elementide, s.o. mõistete kohta.
-mineraalõlisid - õige -poolsünteetilisi õlisid -sünteetilisi õlisid 2. Kui mootoriõlile lisatud antioksüdandid on ära kulutatud... -hangub õli väga madalatel temperatuuridel kergemini -väheneb õli dünaamiline viskoossus järsult -vananeb õli väga kiiresti õige 3.Missuguste standardite järgi määratakse mootoriõli kvaliteeti? -API ja ACEA - õige -ACEA ja SAE -API ja SAE -Ainult SAE 4. Missuguse õliga käivitub muude tingimuste samasuse korral mootor väga külma ilma korral paremini? -SAE 15W 40 -SAE 10W 40 -SAE 5W 40 - õige 5. Missugune allpool toodud kvaliteediga õli on ette nähtud kasutamiseks kaasaegsetes katalüüsmuunduriga otto ja tahmafiltriga sõiduautode ja kaubikute diiselmootorites? -ACEA E4 -ACEA C2 - õige -ACEA A3/B3
3- 1= 2. Võrdust, mis on tõene muutujate kõigi lubatavate väärtuste korral, nimetatakse samasuseks. Ka tõene arvvõrdus on samasus. Näiteks on samasused 1 + 2 = 3; (a + b)2 = a2 + 2ab + b2. Võrrandiks nimetatakse muutujaid sisaldavat võrdust, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Võrrandi lahendamiseks nimetatakse tundmatu(te) selliseid väärtusi, mille asendamisel võrrandisse saame tõese arvvõrduse ehk samasuse. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Võrrandi lahendid moodustavad võrrandi lahendihulga. Kui võrrandil on lõpmata palju lahendeid, siis on see võrrand ühtlasi ka samasus. Näiteks võrrand x2 1 = (x 1)(x + 1) on samasus, võrrand x2 = 1 ei ole samasus. Kui võrrandil leidub lahendeid, siis öeldakse, et võrrand on lahenduv. Kui võrrandil lahendid puuduvad, siis on võrrand mittelahenduv.
aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, tiiru teeb peale 6 päevaga. Leitud kaaslase sai nimeks Charon. Pluuto äbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu.
Epikuurlane naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas, õgardlik 11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. 12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20
· Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu. 7. Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8
Ta tahab näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võta arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. I. nimetab seda lääne ajaloole tunnuslikku korda Samasus-ökonoomikaks. Selle kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh 1 naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. I. usub, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks on moonutanud meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel on maailmas nüüd valitsevateks teaduslik-tehnilised väärtused. Väitekirjas ,,Speekulum. Teine: naine" (1974) paljastab L. I., et mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. I. astub iroonilisse dialoogi lääne filosoofias kõige tähtsamateks peetud filosoofidega: Platoni, Aristotelese, Plotinose, Kanti ja Hegeli tekstidega ja arutab
ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979- 1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon
4) Arvuti töötamiskiirus konkreetse rakendusprogrammi korral: v = v( p,m), p , m - protsessori taktsagedus ja operatiivmälu maht 5) Temperatuur küdeva pliidi raual konkreetsel ajahetkel: T = T(x, y), x,y tasapinnalised ristkoordinaadid 16. Kirjeldada eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandi lahendamist. Diferentsiaalvõrrandi F=(x,y,y') lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y = y (x), mille asendamisel võrrandisse saame samasuse. Näide Näidata, et funktsioon on diferentsiaalvõrrandi lahend (C1 ja C2 on suvalised konstandid). ja asendades lahendi y (x) ning 2. järku tuletise algvõrrandisse, saame samasuse: ( sin cos ) ( sin cos ) 0 1 2 1 2 - C x - C x + C x +C x 3 Lahendus: Leiame tuletised (POLE VAJA) Näide y'+1=0 y=-x sest(-x)'=1 y=-x+c, c=const(-;) Eralduvate muutujatega DV Eralduvate muutujatea diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul...jne(Slaid21-22jne, loeng10)
Loogika Sissejuhatus ja põhimõisted Peeter Müürsepp Klassikalise loogika põhiseadused 1) samasuse ehk identsuse seadus 2) vasturääkivusseadus 3) välistatud kolmanda seadus Aristoteles (384-322) 4) küllaldase aluse seadus Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3
vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
(austerservikud, sampinjonid · Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine · Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine) 11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine? · Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? · Mitoos · Interfaas · Tsütokinees 15.Millest sõltub rakutsükli pikkus? Raku ning organismi tüübist. 16.Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 17. Mis toimub tsütokineesis? · Loomarakkudel: membraan nöördub
- lause rütmi ja arusaadavust häiriv liigendus Õpilasi, kes olid kirjandusvõistlusel, mis oli koolis esmakordne, silma paistnud, autasustati. - fraasi ülekuhjamine Kolmekorruselise maja koridori käsipuu kollane värv oli maha kulunud. - lausete tükeldamine, s.t pea- ja kõrvallause lahutatakse iseseisvateks lauseteks Läksime koju. Kui kell näitas hilist tundi. Neid inimesi on palju, kes ignoreerivad valimisi 11. Väljendite ristumine ehk kontaminatsioon - tähendusliku samasuse või läheduse tõttu liituvad kaks väljendit nii, et ühest võetakse üks pool, teisest teine pool Minul vajus kaalukauss õpetaja elukutse suunas. (kalduma millegi kasuks liikuma millegi suunas) Tõde võidab vale üle. (võitma midagi, kedagi võidutsema millegi üle) 12. Stiilist väljalangemine, stiilimõra sõna või väljendi värvin ei vasta valitus stiilile. Lahkunu kolis meie juurest ära. 13. Häälikuline kuhjumine seob tähelepanu, häirib teksti vastuvõttu.
süntaktilisele ja pragmaatilisele. Mis on loogiline ruut? Nelja põhiliiki otsustuste omavaheliste suhete meelespidamine. Tähed A, E, I, O sümboliseerivad vastavalt üldjaatavat, üldeitavat, osajaatavat ja osaeitavat otsustust. Otsustuste A, E, I, O vahel on nelja liiki suhteid. Mis on liitotsustused? Liitotsustused moodustatakse lihtotsustustest, ühendades need omavahel loogiliste seostega. Õige mõtlemise seadused - Samasuse seadus (iga mõiste või väide peab ühe arutluse kestel jääma samaseks). - Vasturääkivusi välistav seadus (otsustus a ei saa olla üheaegselt ühes ja samas suhtes tõene ja väär). - Välistatud kolmanda seadus (kahest otsustusest A ja A, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene). - Küllalduse aluse seadus (igat väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud). Mis on järeldus?
e 2 x e 2 x 2a 1 lineaarne võrrand a suhtes: Juurvõrrand x ja y suhtes: x y x 2 2 xy Logaritmvõrrand: log u (2u u 2 ) 3 Võrrandi lahend Tundmatu (muutuja, otsitava) väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks, nimetatakse võrrandi lahendiks ehk juureks. Näide Võrrandi 2x 3 0 3 lahendiks on x , 2 kuna, asendades võrrandis sümboli x arvuga 3/2, saame samasuse : 3 23 2 3 3 3 3 0. 2 2 Võrrandi lahendite arv Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Näited Võrrandil 10 x 100 on üks lahend x = 2. Võrrandil x( x 2) 0 on kaks lahendit x = 2 ja x = 0. Võrrandil x 2 100 reaalarvude vallas lahendit ei ole. Võrrandil sin x 0 on lõpmata palju lahendeid x k , kus k on suvaline täisarv.
Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Mitoos Interfaas Tsütokinees 13. Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 14. Mis toimub tsütokineesis? • Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe-
Formaalne loogika- aristotelese loogika Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme. Mõtlemise põhivormid mõiste, väide, järeldus. Sümbolite keeles. Formaalse loogika rajaja aristoteles Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah. Õige mõtlemise seadused 1. Identsuse e samasuse seadus ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august. 3. Vasturääkivuse seadus ühes ja samas kohas, ühessamas suhtes ei saa olla korraga tõesed väide ja tema eitus. Vastasel juhul tegemist absurdiga. Erandid: paradoks
Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik. 13. Mateeria on kõik meeleliselt tajutav ja mehaaniliste aparaatidega kindlaks tehtav. 14. Küllaldase aluse reegel: väited peavad olema põhjendatud. 15. Välistatud kolmanda reegel: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei või. 16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool
juuni lõpul 2012. Ebakorrapärase kujuga kuu kannab praegu nime P5. Astronoomid leidsid kuu Hubble'i kosmoseteleskoobi abil ja selle läbimõõt võib ulatuda 10st 24 kilomeetrini, teatas uudisteagentuur AFP. Teadlased märkasid kuud üheksal korral Hubble'i laia vaatevälja kaamera 3 tehtud jäädvustustel. P5 oli näha 26., 27. ja 29. juunil ning 7. ja 9. juulil. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. LISA: Planeet X ehk Transpluuto ehk Transuraan ehk kümnes planeet on hüpoteetiline Pluuto orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi taevakeha. 19
Soovitas mängulisi elemente õppetöösse. Jah on asjalik. 72. Mis on mateeria? V: tajume meeleliselt ja saame tehniliste aparaatidega kindlaks teha. 73. Mida ütleb küllaldase aluse reegel? V: väited peavad olema põhjendatud. 74. Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? V: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei tohi. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? V: kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 75. mida ütleb samasuse reegel? V: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 76. Mis kaasneb loogikareeglite järgimisega/nende eiramisega? V: üksteise mõistmine ja üheselt arusaamine, valesti mõistmine. 77. Mis on eksistentsialism, milline on maailmavaade ja millised tegurid on selle kujundanud? V: irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias, inimest täidab hirm ja tülgastus, mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78
arendamine. 12.Millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja ka soovitus on asjalik? Lõbusa mängu kujul 13.Mis on mateeria? Kõik see (aine), mida me suudame näha, kuulda ja tunda 14.Mida ütleb küllaldase aluse reegel? Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15.Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17.Mida ütleb samasuse reegel? Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 18.Mis kaasneb loogikareeglite järgmisega/nende eiramisega? Loogikareeglite järgimisega kaasneb arusaam, eiramisega kaasneb mitte arusaam. 19.Mis on eksistentsialism, milline on eksistentsialisti maailmavaade ja millised tegurid on kujundanud? Eksistentsialism on 19. sajandi maailmavaade, et juhus on paisanud meid maailma, kus on kannatused. Selle on kujundanud inimese võõrandumine. 20
Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Tema teooria väga oluline aspekt käsitlebki "objekti mõiste" omandamist. Objekti mõiste on Piaget defineerinud kui usu sellese, et füüsilised objektid on: "Püsivad, ainelised, minast väljaspool asuvad ja eksisteerivad edasi ka siis, kui neid ei tajuta [--] ning säilitavad oma samasuse kõikvõimalike ruumiliste asendi muutuste korral." (Piaget : 1954, ptk 5 ja 7) Piaget kirjeldas objekti mõiste arengus kuut järjestikust staadiumi. Nende staadiumide kaudu loovad teadmised lapse tajule struktuuri. (Butterworht, Harris : 88-91) 3 3. GIBSONI ALTERNATIIV Nägemistaju traditsioonilisele teooriale, mille võttis omaks ka Piaget, pakkus ainsana tõsist alternatiivi James Gibson (1966)
tähistatud tähtedega x, y ja z. Lineaarse võrrandi lahend Definitsioon Lineaarse võrrandi (1) lahendiks nimetatakse sellist tundmatute x1 , ... , xn väärtuste komplekti c1 , ... , cn , R, mis asendamisel võrrandi (1) vasakusse poolde muudavad selle samasuseks: a1 c1 + a2 c2 + ... + an cn b. Näide Võrrandi 5 x + 3 y - 2 z = -4 üheks lahendiks on x = 1, y = -1 ja z = 3, kuna antud tundmatute väärtuste asendamisel võrrandisse saame samasuse: 5·1 + 3 ·(-1) - 2 ·3 -4 Lineaarse võrrandi lahend Võrrandi (1) lahendit c1 , ... , cn võib vaadelda ka reavektorina c1 ; c2 ; ... ; cn või veeruvektorina c1 c2 cn Näited Võrrandi 2x = 4 ainsaks lahendiks on üheelemendiline vektor 2 . Võrrandi 2 x1 + 6 x2 = 5
pole religioosne inimene, sellele toon lihtsa näite - kui te külmetate, siis te algul n.ö. põgenete külma eest ja otsite sooja. Kui te aga jõuate soojuse sfääri, siis te jääte sinna mitte enam sellepärast, et külm on teile paha, vaid sellepärast, et soojus on teile loomulikuna hea. Ja soojuse loomulik headus teile ei tulene mitte külma halbusest teile, vaid soojus on teile hea iseenesest, oma olemuse ja teie olemuse samasuse tõttu." Mul tekkis sellega seoses mõte, et kui sellist nö soojuse loomulikult heaks pidamine on religiooni sfääris oma usust kinni hoidmine või religioosseks olemine ja kui teaduslik maailmapilt tembeldab selle puudulikuks või rumalaks... siis võib-olla peab lihtsalt leppima sellega, et suurem osa inimkonnast on puuduliku maailmavaatega või on rumalad ? Maria Urbel Märkmed Kui ta leiab, et usul ei ole mõistusega seost, siis miks ta räägib mõistusest lähtuvalt ?
kogemus meile annab. Ei saa väita, et inimesel pole hinge kuna magamise ajal ta pole sellest teadlik, küll aga saab väita, et mitte ühelgi ajal ei magades ega ärkvel olles ei ole inimesel võimalik mõelda nii, et ta sellest mõtlemisest ise teadlik ei oleks. Meie mõtete puhul on paratamatu, et me oleksime sellest teadlikud. 12.) See, et inimene ei ole magamise ajal teadlik sellest, et ta mõtleb seab kahtluse alla isiku samasuse seetõttu, et on võimatu, et inimene tunneks kas rõõmu või kurbust nii, et ta sellest ise teadlik ei ole. Kui oleks võimalik, et hingel on keha magamise ajal oma mured, mõtted ja rõõmud või naudingud ning kannatused, millest inimene ise parasjagu teadlik ei ole ega neist osa ei võta, siis on kindel see, et magav ja ärkvelolev isik ei ole samad. Ärkvelolev inimene ei tunne mingit muret oma hinge õnne või õnnetuse pärast samamoodi nagu ei
mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes. 14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse. 15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus, kolmandat võimalust olla ei tohi. 16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid võidakse petta, meil tekivad pettekujutlused, sofismide loomine. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil tunnetamise vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid imiteerida. 19
lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on 7 vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Pluuto ning Triton Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. Võimalik, et Pluuto, Charon ning Triton on viimased liikmed kunagi eksisteerinud sarnastest objektidest, kuna ülejäänud paisati Oorti Pilve. Pluuto kui kääbusplaneet
laia võrgustiku, kus erinevad diskursused põimuvad, ristuvad, lõikavad üksteist. 5. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: kommentaar. Mis funktsioon on kommentaaril diskursuse konstitutsioonis? Kas ja kuidas eristab Foucault diskursust ja teksti? Kas diskursusel on Foucaulti jaoks käesoleva teksti raames alati ühene tähendus (mõelge, mis on pr. keeles discourse )? Kui ei, siis mida see taotleb? Kommentaari funktsiooniks on piirata diskursuse juhuslikkust korduse ja samasuse kujul (identiteedi mäng). Foucault` jaoks ei tundu teksti ja diskursuse eristamine iseenesest tähelepanu all olevat. Arvan, et tekst saab olla diskursuse osa ja samuti saab ka diskursus olla teksti osa. Diskursus kui tekst tundub minu silmis ainult võimalik sel juhul, kui paralleelselt silmas pidada, et diskursused ei ole isoleeritud. Diskursuse mõiste on Foucault`kahemõtteline, tähistades ühel hetkel kõne,
Me ei tea seda, kas me öösel mõtleme või ei. Kui me ei mõtle ja me seda teaksime, võiks kindlalt väita, et hing ei mõtle alati. Kuid me ei tea seda. Inimene ise ei taju seda, kas ta mõtleb kogu aeg või mitte. Mõtlemise ja mõtlemisest teadlik olemise seos seisneb selles, et mõlemal juhul inimene mõtleb. Kui ei olda teadlik, siis ei mõelda ka. 11) Kuidas see, et inimene ei ole magamise ajal teadlik sellest, et ta mõtleb, seab kahtluse alla isiku samasuse (kahe Sokratese argument)? Isikul on kaks poolt, hing, kui ta magab ning keha ja hing, kui ta on ärkvel. Seega ei ole see isik sama. Magamise ajal on tal kui kaks erinevat poolt keha ja hing. Nagu räägitakse, siis magamise ajal lahkub hing kehast. Seega seab see kahtluse alla, et ärkvel olles ei ole me see sama isik, kes magades. 12) Miks inimene, keda äratatakse keset magamise ajal toimuvat mõtlemist, ei oska selle kohta (mis temaga toimub) midagi öelda
Kõik muud liikumised, seal hulgas kehaline liikumine, kus liikumise põhjus on väljaspool liikuvat, on põhjustatud hinge kui ainukese võimaliku liikumise alge poolt. Kuna demiurg oli hea, lõi ta üheainsa kosmose igavese eeskuju võimalikult täiusliku koopiana. Ta tahtis, et kõik sarnaneks täiuslikele ideedele ja lõi korrapärasuse korrapäratuses pannes hinges kokku muutuva ja muutumatu ning neist sai ta kolmanda, vahepealse olemuse tüübi. Siis ühendas ta vägivallaga hinges samasuse ja erinevuse loomused ja kolmanda vahepealse olemuse ning moodustas neist kõigist kokku üheainsa idee. Ta pani hinge mõistuse, kehasse hinge, et hingestatud olend saaks loomu poolest olla kosmoses parimate asjade loojaks. Ta tegi maailma elavaks hingega ja mõistusega. Keha on Platoni järgi noorem kui hing ega saa olla aluseks vanemale. Seega lõi demiurg kõigepealt hinge ja pani selle kosmose keskmesse, venitas selle aga ümber kogu maailma nii, et
DV-i järk, lahendid ja liigitus (osata määrata järku, liigitada ja kontrollida, kas funktsioon on lahendiks). Üldlahend ja erilahend. Definitsioon: võrrandit, mis sisaldab sõltumatut muutujat x, tundmatut funktsiooni y=f(x) ja selle tuletisi nimetatakse diferentsiaalvõrrandiks (DV- ks) Diferentsiaalvõrrandi järk: on differentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste kõrgeim järk DV lahendiks: nimetatakse iga funktsiooni y=f(x), mille asetamisel võrrandisse saame samasuse Liigitus: toimub - JÄRK; LINERAARSUS; HOMOGEENSUS 34. Eraldatud ja eralduvate muutujatega DV (definitsioon). Definitsioon: DV-t kujul M(x)dx + N(y)dy = 0 nimetatakse eraldatud muutujatega võrrandiks 35. Eralduvate muutujatega DV klass dy/dx=ky. Näited selle kasutamisest. NT: radioaktiivse lagunemise arvutamine; bakterite koloonia suurenemise arvutamine 36. Newtoni seadus kehade jahtumise kohta. dT =−λ( T− K) dt
Charoni koostis on meile teadmata, aga tal on madal tihedus, mis näitab, et ta võib olla sarnane Saturni jäistele kuudele (s.o. Rhea). Tema pind on arvatavasti kaetud jääga. Charonil, erinevalt Pluutost, pole suuri albeedo iseärasusi, kuid tal võib olla väiksemaid, millede suhtes pole veel lahenduseni jõutud. Charoni atmosfääri olemasolus kaheldakse. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. Triton, Pluuto ja Charon on võib-olla ainukesed järelejäänud liikmed sarnaste objektide suurest klassist, millest ülejäänud osa pursati välja Oort pilve
6 Mõiste kaudu tehakse asju kindlaks, üldistades tema tunnuseid. Otsused koosnevad mõistetest. Otsuse põhiosaks on subject ja tema omadus. Järeldus tehakse otsuste- eelduste seostamise ja neist järelduse tuletamise vormis. Näiteks: Kõik umbrohud on taimed Kõik naadid on umbrohud Kõik naadid on taimed On neli loogika seadust, millele toetub loogiline mõtlemine: 1) samasuse seadus 2) vasturääkivuse seadus 3) välistatud kolmanda seadus 4) küllaldase aluse seadus Seoses keeleliste vahenditega uurib loogika mõtlemist. Keel, mida inimesed kasutavad suhtlemiseks, eneseväljendamiseks ja mille abil toimub loogiline mõtlemine, on märkide süsteem. Teoreetilisel tasandil teadmiste omandamine on teadusliku tunnetuse põhiülesanne. Teoreetilisele tasandile toetub teaduslik prognoosimine. Teadusliku uurimistöö skeem: 1) probleemi püstitamine
Üldjuhul võib hariliku diferentsiaalvõrradit esitada kujul F(x.y,y',y'',y(n))=0 I järku HDV üldkuju F(x,y,y')=0 I järku HDV normaalkuju on y'=f(x,y) I järku HDV sümmeetriline kuju on M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 Osatuletistega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja funktsioon. Zxx+Zyy=0 Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitava funktsiooni tuletiste kõrgeimat järku selles võrrandis. Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame samasuse sõltumatute muutujate suhtes Definitsioon Olgu F (x; y ; z) määratud piirkonnas R3. Vahemikus (a; b) määratud funktsiooni y = y (x) nimetatakse võrrandi F (x;y;y')=0 lahendiks selles vahemikus kui ta on pidevalt diferentseeruv, (x; y(x); y'(x)) iga x (a,b) ning F (x; y (x); y'(x))=0 iga x(a,b) 7.Cauchy ülesanne ehk algväärtusülesanne Cauchy ülesanne esimest järku HDV jaoks: Kus xo,y0 on mingid antud reaalarvud. Lause (Peano teoreem)
tavalises keelekonstruktsioonis ei ole võimalikud. See annab nii igale elemendile eraldi kui ka kogu konstruktsioonile tervikuna täiesti erilise semantilise koormuse. Sõnad, laused ja lausungid, millel puuduvad sarnasuse jooned, mis grammatilises struktuuris asuvad erinevates ja järelikult vastastikku suhestamata positsioonides, osutuvad kunstilises struktuuris kõrvutatuiks ja vastandatuiks, samasuse ja antiteesi positsioonides olevaiks, ning see asjaolu toob neist esile ootamatu, väljaspool värssi mittevõimaliku, uue semantilise sisu. Enamgi: nagu me püüame näidata, omandavad semantilise koormuse need elemendid, millel see puudub tavalises keelestruktuuris. Nagu teada, ehitatakse kõnekonstruktsiooni ajas kulgevana ning kõneprotsessis osade kaupa tajutavana. Kõne kui ajalises järgnevuses lineaarsete signaalide ahel on korrelatsioonis väljaspool aega eksisteeriva keelesüsteemiga
Irigaray (Belgia). Ta avaldas 1984 aastal naisteksti (ecriture feminine) ,,Sugudevahelise erinevuse eetika", milles tahtis näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võtnud tol ajal arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus- ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks moonutas meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel oli tol ajal maailmas valitsevaks pigem teaduslik-tehnilised väärtused (Luce Irigaray 1984). Eriti inspireerivaks sai mulle tema väitekiri ,,Speekulum. Teine: naine", kus ta paljastab, et väga tuntud, kuulsad ning tänapäeval austatud mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray arutleb viiside üle, kuidas Platon, Aristoteles, Plotinos, Kant ja Hegel kirjeldavad oma
* Standardite välja- Benchmarking * Loova töö meetodid töötamine ja Kvaliteediauhinnad, * Eesmärk: kasutamine, * Eesmärk: tulla esimesena * Eesmärk: olla parem kui välja uue toote/ vastata stabiilselt konkurent teenusega nõuetele Standardimine Tehniline juhtimine Üles ehitatud samasuse ideele, aktuaalne1940- 1950ndatel aastatel. Spetsifikaatide ja protseduuride abil ‘tehakse elu lihtsamaks’ Tulemused paranevad aeglaselt, kuid stabiilselt Standardimine tulemused aeg Pidev parendamine Süsteemne ja mõtlemistehnikaga seotud juhtimine Suurendas edu tõenäosust 1970ndatest aastatest, 1990ndatel lisandusid radikaalsemd parendusmeetodid (nt. Äriprotsesside ümberkavandamine) Võimaldab muuta olemasoleva protsessi toimimist
y,y’,y’’,y(n))=0 I järku HDV üldkuju F(x,y,y’)=0 I järku HDV normaalkuju on y’=f(x,y) I järku HDV sümmeetriline kuju on M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 Osatuletistega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja funktsioon. Zxx+Zyy=0 Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitava funktsiooni tuletiste kõrgeimat järku selles võrrandis. Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame samasuse sõltumatute muutujate suhtes Definitsioon Olgu F (x; y ; z) määratud piirkonnas Ω R3. Vahemikus (a; b) määratud funktsiooni y = y (x) nimetatakse võrrandi F (x;y;y’)=0 lahendiks selles vahemikus kui ta on pidevalt diferentseeruv, (x; y(x); y’(x)) ϵ Ω iga x ϵ (a,b) ning F (x; y (x); y’(x))=0 iga xϵ(a,b) Erilahend : Diferentsiaalvõrrandi erilahendiks nimetatakse DV lahendit, mis on saadud
protsentülesanded). Arvu n-es juur. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Tehted astmete ja juurtega. Võrdus, võrrand, Õpilane: Tekstülesande Võrrandid ja samasus. 1) selgitab võrduse, samasuse ja d võrrandisüsteemid Võrrandite võrrandi, võrrandi lahendi, loodusteadust samaväärsus, võrrandi- ja võrratusesüsteemi est ja samaväärsusteisen lahendi ning lahendihulga mõistet; majandusest. dused. Lineaar-, 2) selgitab võrrandite ning nende ruut-, murd- ja süsteemide lahendamisel
· Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks. Jooga · Jooga jälgi võib leida juba Induse kultuurist. · Süstematiseeritud õpetuse koostas Patanjali. · 5 peamist jooga koolkonda: 1. Raja Yoga (meditatsiooni abil meele kujundamine) 2. Karma Yoga (,,tegude jooga" isetute tegude tegemine) 3. Jnana Yoga (,,teadmiste tee" teadmine enda olemuses) 4. Bhakti Yoga (jumaluse kirglik austamine) 5. Itatha Yoga (asendite võtmine) Varanasi
Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused: samasuse ehk identsuse seadus, vasturääkivusseadus, välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322) vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus
saamaga. Peetakse enesestmõistetavaks, et inimesel on hing või mõistus. Descartesil oli kaks substantsi: mõtlev (hing) ja materiaalne (keha). Materiaalse substantsi olemasolu pole Hume arvates võimalik kogemusele tuginedes tõestada ega ka ümber lükata. Samuti ei saa toimida ka mõtleva substantsi ehk hingega- ei saa tõestada, ei saa ümber lükata. Ta toob siinkohal mängu isiksuse identiteedi (samasuse) probleemi. 1) kes ma olen? Kes on see mina kes ütleb: minu mõtted, minu käed? 2) kas mina praegusel hetkel olen seesama, mis mina hetk/päev/kuu/aasta tagasi? Öeldakse, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kas Juku ja Juhan on ikka üks ja seesama isik? Mingis mõttes nagu on, kuid millises? Kui öelda, et kõik muutub pidevalt ja isiksuse identiteet on vaid fiktsioon, siis poleks ju võimalik karistada kurjategijaid, sest see, kes sooritas kuriteo, pole enam see, kes seisab
.., y (n) on otsitava funktsiooni tuletised. Normaalkuju: y(n) = f(x, y, y', ..., y (n-1))(2) (( F(x,y, y')=0 (1) ja y' =f(x;y) (2))) Eksaktne lahend: x0, y0, y01, ..., y0n-1, Algtingimused: nii mitu konstanti kui suur on DV järku konstant. ***{y(x0) = y0 {y'(x0) = y0(1) {... {y(n-1)(x0) = y0(n-1) ***Lahendi olemasolu : kõrgemat järku DV lahend funktsioon, mille asendamisel võrrandisse saame samasuse F(x, y(x), y'(x), y''(x), ..., y(n)) 0 x. Peano teoreem e. olemasolu teoreem: olgu funktsioon f pidev muutujate x, y, y', y'', ..., y(n-1) piirkonnas D, siis iga punkt (x0, y0, y0(n-1) ) D korral on Cauchy ülesanne {(1);(2)} vähemalt 1 lahend. Cauchy teoreem e. ühesuse tingimused: olgu funktsioon f pidev piirkonnas D ning olgu tal olemas esimest järku osatuletised argumentide y, y', ..., y(n-1) järgi, mis on ka pidevad piirkonnas D
y'=dy/dx otsitava f-i tuletis. Esimest järku HDV normaalkuju: y'=f(x.y) (edasi sama mis üldkujul). Esimest järku HDV sümmeetriline kuju: M(x,y)dx + N(x,y)dy=0. Cauchy ülesanne: {y'=f(x,y) {y(Xo)=Yo * esimest järku HDV jaoks f(x,y) on pidev piirkonnas D=> eksisteerib (Xo; Yo). Kui y=y(x) on teada, siis y'(x) = f(x, y(x)) iga xD korral ; y'(Xo)=f(Xo,y(Xo)) ; y'(Xo)=f(Xo,Yo) ; tan=y'(Xo)=f(Xo;Yo) 2.I järku DV lahend: DV lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse same samasuse sõltumatute muutujate suhtes. *Esimest järku DV üldlahendiks nim f-i: y(Xo)=Yo. Lahendi olemasolu ja ühesus: Cauchy teoreem: Olgu f(x;y) pidev piirkonnas D ning olgu tal selles piirkonnas olemas pidev osatuletis f(x,y)/y. Siis läbi iga punkti (Xo;Yo)D kulgeb parajasti üks DV integraalkõver (Cauchy ülesandel on parajasti üks lahend. Cauchy ülesande puhul võib esineda kolm võimalust: 1)ül polegi lahendit 2)ül on mitu lahendit 3)ül on parajasti üks lahend. Näiteks Cauchy
5.Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud *Põllumajanduslikud ühistud *Pangandus ja Krediidiühingud *Kommunikatsiooniühistud *Tarbijate Toitlustud ühistud *Vee,elektri,energia ühistud *Kalandusühistud *Tervishoiu ühistud *Korteri Elamuühistud *Kindlustus ühistud * Turismiühistud *Tööliste ühistud *Metsaomanike ühistud Ühistu 1.Ettevõtted on liikmete,teenuste kasutajate omandis. 2.Liikmeks olek(saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3.Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4.Müüb kaupu ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik 5.Otsib turult tasakaalu, nõudmise ja pakkumise vahel,reguleerib liikmete huvide turgu ja vastutab stabiilse turu olemuse eest. 6.Tagab oma liikmetel tooraine kokkuostu. 7.Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8.Tulud(Kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel, vastavalt liikmete poolt osutatud
𝑎 39. Diferentsiaalvõrrand (definitsioon). DV-i järk, lahendid ja liigitus (osata määrata järku, liigitada ja kontrollida, kas funktsioon on lahendiks). Üldlahend ja erilahend. Diferentsiaalvõrrandi järk on diferentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste kõrgeim järk. DV-i lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y = f(x), mille asetamisel võrrandisse saame samasuse. Kõigi DV-e lahendamisel saadakse kõigepealt üldlahend, millest siis rajatingimusi (algtingimusi) kasutades leitakse sobiv erilahend. Seega, n-järku DV-il on lõpmata palju lahendeid ja need on esitatavad kujul y = φ(x, C1, C2, . . . , Cn), kus konstandid C1, C2, . . . , Cn omandavad väärtusi teatud vahemikus. Sellist avaldist nimetatakse diferentsiaalvõrrandi üldlahendiks. Iga lahendit, mis saadakse üldlahendist konstantidele arvulisi väärtusi andes, nimetatakse erilahendiks. 40
Kõik muud liikumised, seal hulgas kehaline liikumine, kus liikumise põhjus on väljaspool liikuvat, on põhjustatud hinge kui ainukese võimaliku liikumise alge poolt. Kuna demiurg oli hea, lõi ta üheainsa kosmose igavese eeskuju võimalikult täiusliku koopiana. Ta tahtis, et kõik sarnaneks täiuslikele ideedele ja lõi korrapärasuse korrapäratuses pannes hinges kokku muutuva ja muutumatu ning neist sai ta kolmanda, vahepealse olemuse tüübi. Siis ühendas ta vägivallaga hinges samasuse ja erinevuse loomused ja kolmanda vahepealse olemuse ning moodustas neist kõigist kokku üheainsa idee. Ta pani hinge mõistuse, kehasse hinge, et hingestatud olend saaks loomu poolest olla kosmoses parimate asjade loojaks. Ta tegi maailma elavaks hingega ja mõistusega. Keha on Platoni järgi aga noorem kui hing ega saa olla aluseks vanemale. Seega lõi demiurg kõigepealt hinge ja pani selle kosmose keskmesse, venitas selle aga ümber kogu maailma nii, et see
annaabi.ee 
