väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Peateosed: "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikatest ja alustest. 1754 Uus Heloise, 1761Emile ehk kasvatusest, 1762 Ühiskondlikust lepingust,
tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus, vägivalla eitamine jne). Kõlblusnormid omandatakse õppimise teel. Kõlblusnormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele. Ühiskondlik praktika on näidanud, et kõigist sotsiaalsetest normidest on kõlblusnormid kõige vähem sõltuvad jõu ning võimu alustest. Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati. Ideaaljuhul kattub kõlblusnorm õigusnormiga (nt õiglus on õiguse sisuks). Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid.
Pidi olema Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim, sest siis takistab üks võim teist omavolitsemast. Tema põhimõte on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. Voltaire naeruvääristas oma töödes elupahesid eriti katoliku kirikut. Ta sattus oma teoste pärast isegi paar korda vanglasse ja lõpuks saadeti ta riigist välja ning ta teosed hävitati. Rosseau kuulsaim teos oli ,,Kas teaduse ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" Sellelajal arvati et kultuuri edendamine on läbini hea, aga see mees arvas ning väitis et on ka kaasa tulnud kõlbluse langus ja sealt pärinebki tema põhimõte ,,Tagasi loodusesse." Ta ülistas seda aega kui polnud eraomandust ja kõik olid võrdsest, ta arvas et siis olid kõik õnnelikud. Ilmalikud ja kirikud proovisid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Uusi mõtteid avaldati seal kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Selleaegseid jutte ja romaane loeti palju,
Lapse õiguste konventsiooni artikkel 14 sätestab: 1. Osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadust. 2. Osalisriigid austavad vanemate ning vajadusel seaduslike hooldajate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluvate õiguste rakendamisel lapse arenevate võimete kohaselt. 3. Vabadust väljendada oma usku või tõekspidamisi võib allutada vaid sellistele piirangutele, mis on ette nähtud seaduses ja vajalikud riikliku julgeoleku, korra, tervise ja kõlbluse või teiste inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 9 sätestab: 1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. 2
Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast, siis õigus lähtub riigist. Tava, õiguse ja kõlbluse vahekord o Õiguse, tava ja kõlbluse esitamisest ei tohi aru saada, et need on eraldiseisvad normikogud. o Tava ja kõlblus siirdatakse sageli õigusnormidesse või on õigusnormide poolt sanktsioneeritud. o Sotsiaalsed väärtused, mille kaitseks õigusnorme luuakse, pärinevad sageli kõlblusnormidest. o Tava ja kõlblus võivad olla õigusega seotud ka nii, et õigus vaid viitab tavale
muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi Artikkel 12 kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja majandusliku heaolu huvides, korratuse Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel tabamiseks. vabaduste kaitseks. on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna Artikkel 16
samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. § 46. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,
Liisa aga arvab, et tema ei ole milleski süüdi, kuna ühtegi konkreetset nime mainitud ei ole ja igaühel on õigus kirjutada, mida ta tahab, kuna Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Kui võtta aluseks, antud Põhiseaduse paragrahv, võime väita, et mõlemal tüdrukul on õigus. Kuid võrdsusega tüdrukud ei nõustu
Tava Tava on pikemaajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus, mida kasutajad tunnustavad kui siduvat: o Iseeneslik teke o Ei ole kehtestatud, nad on välja kujunenud o On hakatud ühtviisi talitama o Suuline tavaõigus nn kohtupidamine Tavade autoriteet põhineb enamasti austusel, neid järgitakse vabatahtlikult. Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reegl...
oli kirjavahetuses Katariina II-ga Jean-Jacques 1712-1778 ,,Kas teaduste ja ,,Tagasi pidas olulisemaks koondunud võimu, Rousseau kunstide edu on loodusesse!" idealiseeris inimese looduslähedast eluviisi soodustanud kõlbluse paranemist" ,,Ühiskondlik leping"
Jean Jacques Rousseau (17121778) Meeldejääv elust Teosed · Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) · ,,Kas teaduste ja kunstide edu on Genfis, hiljem kolis Pariisi. Ema suri soodustanud kõlbluse paranemist?" sünnitusel, isa jättis maha. · "Üksildase uitaja mõtisklused; · Pöördus katoliiklusesse, rikka Arutlus teadustest ja kunstidest" sveitslanna soosik, kelle toetusel saab · "Ühiskondlikust lepingust ehk haridust ja õpib muusikat. Riigiõiguse põhiprintsiibid" · Proovis erinevaid ameteid · "Emile ehk kasvatusest" (maksuametnik, preester, muusik),
seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).Tänapäeva demokraatia alusmüür. Francois Marie Voltaire (1694 1778) "Filosoofilised kirjad" Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" Ideaalne riigikord valgustatud monarhia piiramatu võimuga haritud monarh, peab silmas üldsuse kasu Jean Jacques Rousseau (1712 1778) "Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" "Tagasi loodusesse!" Poliitiline ideaas rahvavõim.Selle teostamine ebaselge.Võim koonduks ühe isiku kätte, kes viib ellu rahva tahet ja takistaks teisitimõtlejaid.Mõningad vaated leidsid hiljem järgimist kommunistide poolt.
väljaandmiseks. Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust. Artikkel 10 - § 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Artikkel 11 - § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus
vs. Soome, 25.02.1997). Isikulise kaitseala poolest on PS § 26 kõigi ja igaühe õigus. PS § 26 kaitse laieneb nii Eesti kodanikule kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule (PS § 9). Selle õiguse kaitseala ei laiene juriidilisele isikule, sest eraelu saab olla vaid füüsilisel isikul. PS § 26 teine lause sätestab eraelu piiriklausli (seadusereservatsioon). Paragrahvi teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. 3 EIÕK art 8 lg-s 2 sätestatud, et ametivõimud ei sekku art 8 esimeses lõikes tagatud õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik
Ta osales tragöödiaalastes argoonides ning saavutas kokku 13 võitu. Looming Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus". Mees võttis ainestikku müütidest et väljendada oma suhtumist kaasaja poliitika ja kõlbluse probleemidesse. Uuendused teatrikunstis Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. Aischylos kasutas näidendites nukke, kes kujutasid surnuid või tummi. Aischylos tegi lavatehnilisi uuendusi. Aischylos tõi esmakordselt lavale teise näitleja. Sophokles Sophokles (496 406 eKr) sündis Ateenas jõuka
Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Informatsioonil on tähtis koht tänapäeva ühiskonnas. Võib öelda, et valitseb see, kes valdab informatsiooni
selle pärast, et kindlat piiri on väga raske tõmmata. Kuritegevust, pedofiiliat, sõdu propageerivad väljanaded, rassistlikud leheküljed, pornograafiline materjal, halvustavad kommentaarid internetis- ka nende levitamine peaks kuuluma sõnavabaduse alla, kuid just siis tulebki mängu südametunnistus ja väär sõnavabaduse kasutamine. Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb, et sõnavadst, kui iga inimese õigust võib piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kui sõnavabadusele tuleks piirid kehtestada, siis peaks see olema just riik, kes võtab vastu vastavad seadused, et sõnavabadust väärat ära ei kasutataks.
· Karl V-st (1519-1556) sai alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru · Keiser Karl VI ei olnud meessoost järeltulijat · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust naisliinis · 1740 valitsema Karl VI tütar Maria Theresia Maria Theresia · Eluaastad 13.05.1717- 29.11.1780 · Valitsemisaeg 1740-1780 · Slaidid (video) Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni loss · M Theresia laskis ehitada Viini lähedale oma Versailles' pargi ja tiikidega · 1441 ruumi lossis ning pikad rokokoostiilis galeriid · Õukondlasi 2400. teenijaid
Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat. Jean Jacques Rousseau: Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos
Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisuko...
sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. Klassitsismiajastu tuntuim PRANTSUSE maalikunstnik oli Jacques Louis David. Romantis- Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kunstivool. Käsitletav teema on kirjanduse-, muusika- ja kunstiajaloos murdelise tähtsusega. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tulek muutis maailma
KODUSÕDA INGLISMAAL. INGLISMAA STUARTITE AJAL. 1. Charles I (1625) püüd valiteseda sõltumatult. *Parlamendi laiali saatmine. 2. Püüd taastada anglikaani kirikkatolikuks kirikuks. *Puritaani kiusamine. 3. Puritaanid. *Kokkuhoidlik. *Töökus. *Loobumine pidustustest, lõbustustest. *Pidasid kohutava kõlbluse langust kuninganna mängimist teatrimängus. *Osa lahkus kodumaaltPõhja-Ameerikasse. PIKK PARLAMENT(1640 -1653). 1. Parlamendi võim. *Püsis koos 12 aastat. *Parlamendi laiali saatmine keelatud. *Armee ülemjuhatus nende käes. *Kuninga võim seadusevastaselt piiratudparlamendi juhid kohtusse. *Kuningas jõuab selgusele, et parlamendis oli õnnestunud neil pageda. *Parlamendi ja kuninga suhted rikutud. *Kuningas põgenes pealinnast.
.............................................................................................. ......................................................................................................... ......................................................................................................... ............................................................................................................................. .................. III osa 1.Kas järgmistes arutlustes on kõlbluse kuldreeglitest õigesti lähtutud? · Oletame, et minu sünnipäev on 18. aprillil. Kui ma tahan, et teised mulle sel päeval kingitusi teeksid, siis pean neile ka ise samal päeval kingitusi tegema · Kui naine tahab, et mees talle vahel lilli kingiks, siis peab ta ka ise mehele mõnikord lilli kinkima · Kui keegi soovib, et tema soengu kohta tehtaks komplimente, siis peab ta ka ise teiste soengu kohta komplimente tegema
Blaise Pascal „Mõtted“ Pascal käsitleb inimese eksistentsiaaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascal ütleb: „Kuna oleme igas mõttes piiratud, siis avaldub keskmine asend kahe äärmuse vahel kõigis meie võimetes. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemat...
Kuid Eesti rahval on vabadus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse. Seepärast ei saagi ükski inimene teist halvustada, kui usub mingit usku. Eesti Vabariigi põhiseadusele § 45 tuginedes saab öelda, et meile ei ole keelatud eneseväljendus ning on olemas sõnavabadus. Meil igaühel on täielik õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja muud informatsiooni. Seda kõike nii sõnadega, trükiga, pildiga kui ka muul viisil. Seadus saab seda õigust muidugi piirata kõlbluse, avaliku korra ja hea nime ning eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tänapäeval, lõpetades gümnaasiumi, on meil valikuvabadus, kuhu suunduda edasi kas minna õppima välismaa või Eesti ülikooli, reisida, töötada või üleüldse võtta aastake puhkust. Suur osa Eesti noortest tahab kõrgharidust omandada just välismaal, sest nende arvates pakub välismaa ülikool neile rohkemat kui siinne. Neil on täielik õigus minna
Katseeksitusmeetodil, kogemuste sisu 38.Mida kujutavad teooriad? Teooria all mõistetakse süstemaatilist seost, kus teatud asjaolude kogumile antakse hinnang või otsus. Otsus ilmneb teoreemi, õppelause vormis, mis on sellele eelnevate otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria?
Avalikkus ja vaba ajakirjandus • Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2) • Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44) • Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. • Tsensuuri ei ole (PS §45) Inimõiguste ja –vabaduste austamine • Inimõigused on iga inimese põhiõigused
Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2
võitles armastuse ja vabaduse eest. 14.William Blake-Oli inglise luuletaja, graafik ja maalija, kes oli üksildane unistaja. Tema sentimentaalsed väärtused olid lapselikkus ja lihtne elu. Ülistas lille(maise ja taevase ilu kehastus) ja lambatalle(jumalik halastus ja kristlustuse võrdkuju). Blake’i looming: 15.Walter Scott-Oli Šotimaa kirjanik, kelle soov oli lahendada ajalooprobleeme kõlbluse vaatenurgast. Kuulsamad teosed on ’’Ivanhoe’’ ja ’’Rob Roy’’ 16.Victor Marie Hugo-Oli prantuse kirjanik, ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Ta kirjutas oma eluajal romantilist dramatismi, luuletusi ja näidendeid. Talle olid tähtsad kontrastid ja grotesk. Kuulsamad teosed on ’’Jumalaema kirik Pariisis’’ , ’’Hüljatud’’ ja ’’Mees, kes naerab’’. 17.Jacob ja Wilhelm Grimm-Kogusid ja kirjutasid üles rahvamuinasjutte.
BAROKKMUUSIKA INGLISMAAL Meie teadmised inglise barokkmuusikast on veelgi napimad kui prantsuse barokkmuusikast. Eelkõige on selle põhjustajaks ajaloosündmused. Pärast Tudorite dünastia viimase valitseja Elizabeth I surma (1603) haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva ...
Terje Tenso 1 NT 2 Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast. Kuna paljud jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaat...
Kriminaalmemetluse seadustik Iseseisev töö 1. Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus?
Eetilisus - igaveseks kadunud? Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole ...
Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Klassitsistlikud põhimõtted ühendas tõetruudusega o Istuv Voltaire`i kuju Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid "Horatiuste vanne" *esikteos · enamasti võttis ainet kaasajast Pr.revolutsioonist "Tapetud Marat" · Napoleoni usalduskunstnik "Napoleoni kroonimine" "Bonaparte St. Bernard'is" · Hinnatud portretist 1816.a
EDUARD VIIRALT Eesti kuulsaim graafik Eduard Viiralt (kunstniku nimega Wiiralt) sündis 20.märtsil 1898 Peterburi kubermangus ning suri 8.jaanuaril 1954 Pariisis. Teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaks meistriks, kelle paljudest töödest tuntumad on ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 1 Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse. Viiralt on õppinud Koeru Erakoolis, Tallinna Kunsttööstuskoolis, Pallases ja Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta s...
tegema. Kuid kas on olemas piirideta vabadust ? Mina arvan, et ei ole, kunaühelt poolt piiravad meid mingil määral seadused ning teiselt poolt ühiskonnas paika pandud reeglid. Järgnevate faktidega toongi oma seisukoha välja. Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Seega tuleb siit välja see, et inimestele on ikkagi seatud mingid
Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi. Paavsite prestiiz oli aastakümneid kestnud tülide tõttu nõrgenenud ning rahvuskirikute tugevnemine valmistas teed protestantlikule reformatsioonile. Peale paavsti kuulusid vaimulikku seisusse ja mingad ja nunnad, kes olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse vaimulikesse ordudesse nt. benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist,
keelekasutust ning on küllalt inimesi, kellele ajakirjandus on ainus lugemisvara, tuleks ajakirjanikel väga hoolikalt jälgida, kuidas oma tähtis artikkel mustvalgel kirja panna, et mitte inimesi oma keelekasutuses valele teele eksitada. Vastasel juhul saab jällegi kannatada eesti keelekultuur. Kui suur Ameerika võib lubada kollasel ajakirjandusel eksisteerida ja dollareid koguda, siis väike Eesti ei saa seda endale lubada- see oleks meie kõlbluse ja keele having. Ameerika Ühendriikides elab umbes kakssada korda rohkem inimesi, kui Eestis. See tähendab, et turg on samuti kakssada korda suurem ja mahutab väga palju kollast, kui ka soliidseid väljaandeid. Kui meie pisikeses riigis pressiks turule veelgi enam glamuuri- ja seltskonnalehti, muutuksid kodanikud samuti piltlikult öeldes "kollasteks". Alles mõned päevad tagasi paisati müüki uus ajakiri "Lilit", mis on mõeldud noortele inimestele
Euroopa Prantsusmaa kaudu. Voltaire-tema ,,Filosoofilised kirjad"määrati valitsuse poolt põletamisele.Voltaire Ei uskunud demokraatiasse,tema ideaaliks oli valgustatud absolutism-riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh. Montesquieu-tema elutööks sai 1748a.ilmunud teos"Seaduste vaimust".Temalt pärineb võimude lahususe printsiip.1)seadusandlik,2)täidesaatev 3)kohtuvõim. Rousseau-sai kuulsaks teosaga"Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemis?"Tema hüüdlauseks oli ka ,,Tagasi loodusesse!"Ta pidas Ideaalseks rahvavõimu.Demokraatia pidi realiseeruma rahvakoosolekuil,see oli Mõeldav ainult väikestes riikides. Demos-rahvas kratos-võim demokraatia. 4) Neli tähtsamat rahvusliikumis tegelast olid: Johann Voldeamr Jannsen 1819-1890 ajalehe asutaja"Perno Postimees" Lydia Koidula 1834-1886 Jannseni tütar Jakob Hurt 1839-1907 Eesti Kirjameeste Seltsi presitent
poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." Antud paragrahv keelab poliitilise välireklaami tegemise valimispäeval ning neljakümne viiel päeval enne valimiste toimumist. Selline reklaami levitamise piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 45: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides." Poliitilise välireklaami keeld on vastuolus põhiõigusega levitada ideid, arvamusi, veendumusi
eesmärk! KorS ja TS koosmõjus võimaldavad tolliametnikul teostada isiku suhtes turvakontrolli avaliku korra kaitseks – täpsemalt inimeste elu ja tervise kaitseks • Kas Eesmärk on hõlmatud PS §-s 26 ettenähtud piirangu tingimustega - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks versus inimeste elu ja tervise kaitse? Proportsionaalsus Eesmärk ? - vt eelmine slaid • Kohane ehk sobilik vahend? • Vajalik ehk hädavajalik ehk parim vahend? • Proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk mõõdukas vahend ehk saavutatav kasu peab üles kaaluma võimaliku kahju? JÄRELDUS!! Kas piirang on põhiseaduspärane?
pikka aega Inglismaal. Voltaire´i riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism-riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friederich II õukonnasning oli kirjavahetuses Vene keisrinna Katariina II-ga. Valgustajatekäremeelsema tiiva tuntuimaks esinajaks oli Jean-Jacques Rousseau, kes sai kuulsaks teosega ,,Kasteaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist? ´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse!´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu, kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid Rousseau meelest õnnelikumalt kui kaasajal. Siit tuletas Rousseau ka oma poliitilise ideaali- rahvavõimu. Parlamentaarset demokraatiat Rousseau ei pooldanud. Mõned Rousseau poliitilised vaated leidsid hiljem järgmist kommunistliku riigikorraga maades
18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. Vene võimu suhtumine luteri kirikusse. 1832. aastal võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriuks ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk.
Riigikaitse Kodu kodu julgeoleku garanteeris, ema, isa või kodu uks. Või isa. Kodu sisaldab julgeoleku ja tagab arengu, selleks, et rahulikult mängida saaks peab olema kodus soe ja tagatud jugleolek. Riik palju perekondi ja ühiskondi, tagab samad asjad mis perekond, ainult suuremas mastaabis. Inimühiskonda on sisse programmeeritud konflikt, sest inimese tahtmised on piiramatud, aga tema resurss - võimalused on piiratud. Kõlbluse normid on kõike vanemad ja kõrgemad piibli 10 käsku. Õigluse normid on fikseeritud kirjalikult ja nende täitmist garanteerivad teatud karistused. Põhiseadus ja riigikaitse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes arendada riiki. Eesti vabariik on välja kuulutatud 1918 aasta 24. veebruaril. Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eesti Vabariik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise ...
("Dorian Gray portree", 1891) Me pole siin ilmas selleks, et oma kõlbeliste eelarvamustega eputada.("Dorian Gray portree", 1891) Hinge saavad ravida ainult meeled ja meeli ravib ainult hing.("Dorian Gray portree", 1891) Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Neile vastu pannes jääb hing haigeks, ihaldades seda, mille loomuvastased seadused on teinud loomu- ja seadusevastaseks.("Dorian Gray portree", 1891) Hirm ühiskonna ees, mis on kõlbluse aluseks ja hirm jumala ees, mis on usu saladus -- need kaks asja valitsevad meid.("Dorian Gray portree", 1891) Asi, milles inimene absoluutselt kindel on, pole kunagi tõsi.("Dorian Gray portree", 1891) Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab.("Dorian Gray portree", 1891) Kunagi ei teinud ta seda viga, et oleks hakanud oma vaimset arengut, mingi usu või õppesüsteemiga tõkestama.("Dorian Gray portree", 1891)
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt, sealhulgas kus tekib selleks tegelik oht. Sellega edasi peaks tegelema juba valdkonnad kõlbluse ja seaduste vallas. Kui teatud indiviidi teod on ühiskonnale vastuvõetamatud siis peaks ühiskond neid suutma ka maha suruda ning karistama. Samamoodi ennetavalt ka suunama ja teguviisi moraalsel tasemel kujundama. Kujundada indiviidi juba varajasest east- üldjuhtudel võtab inimene omaks ühiskonnas levivad mõistuspärased käitumised. Kuigi erandlikult võib inimene omaks võtta ka käitumise hälbed ja moraalitunnetuse anomaaliad.
inimene ei suuda kogeda seda, mida tema meeleorgan talle ei vahenda. Sellest lähtuvalt ei tea inimene, milline on maailm iseeneses, vaid teab ainult, milline on maailm inimese enda jaoks. Kanti arvates on suurte filosoofiliste küsimuste puhul, mis on isegi vastandlikud, inimese jaoks alati võrdsed võimalused mõlemaks vastuseks. Näiteks kas jumal on olemas? Inimese mõistuse läbi vastatuna võib vastus olla nii jah, kui ka ei. Kanti arvates on inimese kõlbluse seisukohalt hädavajalik eeldada, et inimesel on surematu hing; et on olemas jumal ja inimese vaba tahe. Vaba tahe teeb mõistetavaks kõlblusmõisted nagu hea, õige, halb, peab. Juhul, kui ei oleks surematut hinge, inimese vabat tahet jne, siis ei oleks moraalil mingit mõtet ega sisu.
Üliõpilaste Selts Tartus. EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sini-must-valge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884. aastal Otepää pastoraadi saalis. Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber toimetuse liikmete või kaastöölistena võimekaid kultuuritegelasi. Oma esinemistes toonitas Tõnisson kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 1901. a. hakkas Tallinnas ilmuma teine eesti päevaleht "Teataja". "Teataja" väljaandja ja peatoimetaja oli noor jurist K.Päts, kes Tartus õigusteadust õppides oli kuulunud nn. radikaalide ringkonda. Kirjandusinimestest kuulusid toimetusse E.Vilde, A.H.Tammsaare, O.H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
