2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla ka mingit moraali (südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisiti, aga ta tegi ise just niisuguse valiku. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust järelikult on tahtevabadust Jumala poolt loodud. Jäik determinism Indeterminism 1) Determinism kitsas tähenduses on 1) Determinism kitsamas tähenduses on õige, konkreetsele tingimusele järgneb vale, konkreetne sündmus 2) Iga sündmus on teahtud tingimustega 2) Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud üheselt määratud, osa aga mitte, 3) Tahtevabadust pole olemas, sest igal 3) Tahtevabadus kehtib dermineerimata
Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide – jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. Mis ona aga absurd 3. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukordi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust ja vabadust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun, millised on iga võimaluse head ja vead ja siis teen valiku, mis on mulle endale kasulikum. Kui ma niimoodi arutlen, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust, et valiku tegin mina. Samuti ei olnud see valik
SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arv...
sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukodi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun, millised on iga võimaluse head ja vead ja siis teen valiku, mis on mulle endale kasulikum. Kui ma niimoodi arutlen, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust, et valiku tegin mina. Samuti ei olnud see valik mingite
valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ise ei tea, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, paneb paika, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ning vabadust. Nt. Kui mul on vaja teha mõni valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõimalused mul üldse on, siis kaaluksin, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma nii arutlen, siis indeterminismi arvates ei tohiks jääda kellelgi
Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru saada, millistes ajalookirjutuse osades on ajaloolased ühel meelel ja millistes mitte. Kuid tõde on siiski olemas, isegi kui ajaloolased ei suuda selles kokku leppida.
Determinism kitsamas tähenduses on sündmus, mis on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinism väidab, et põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Tahtevabaduse probleem sõnastatakse sageli ka vastandina. Siit tulenebki uusaegne pinge vabaduse küsimuses: kas determinism või vaba tahe. Selle probleemi lahendamises on välja kujunenud kolm arusaama. Kolm tahtevabaduse seisukohta (Indrek Meos, 1998) Seisukohad Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism 1. Determinism on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab tõene 2. Tahtevabadus on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab võimatu 3. Kui tahtevabadus Tunnustab Tunnustab Ei tunnusta on võimatu, siis ei ole inimene kunagi vaba 4. Inimene ei ole Tunnustab Ei tunnusta Ei tunnusta kunagi vaba 2
samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism? Nõrk determinism ei poolda arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. 50.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus on võimalus teostada oma tahtmisi.
Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Teosed Tema peateosed on ,,Teadusliku uurimistöö loogika", ,,Historitsismi viletsus", ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased", ,,Mis on dialektika". Oma teoses ,,Teadusliku uurimistöö loogika" tegeleb ta Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini
“Ma loobun juba ette avalikult taotlusest tõestada teile, et tahtevabadus on olemas. Enim, millele ma loodan, on veenda mõningaid teist tunnistama koos minuga, et tahtevabadus on olemas, ning käituma selle kohaselt.” (James, Usutahe, lk 95.) James kirjeldas võimalikke seisukohti. Need on jäik determinism (ingl hard determinism), mille järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinism (ingl soft determinism), mille järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises, ning indeterminism, mille järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. Jamesi arvates erinevad kaks esimest seisukohta ainult sõnale vabadus veidi erinevate tähendusnüansside andmises, mistõttu neil olulist vahet ei ole. Determinismi ja indeterminismi erinevust selgitas ta nii: “Mida väidavad deterministid? Nad väidavad, et maailmas on kõik absoluutselt ära määratud. Tulevik ei peida enda rüpes mingeid ebaselgeid võimalusi, sest
6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d- episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13
inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Mõtlematud teod võivad tuua kaasa ka suuri tagajärgi. Sellepärast sobibki siia vanasõna: ,, Enne mõtle, siis ütle " sama kehtib ka tegudega ,, Ühekesa korda mõõda ükskord lõika. " Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks
filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik. Milline?
põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik. Milline?
tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Induktsionismi kriitika Induktsionismi järgi toimib teadus nii, et kõigepealt kogutakse vaatlusandmeid, millest siis induktsiooni teel järeldatakse seadusi ja ennustusi. Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt.
44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism? Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne. 48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht) Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism? Determinism ei välista vabadust (vabadus tähendab sunduse puudumist). 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle (2)? Seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. Need ei ühti alati! 51. Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus kujutab endast valikuvõimalusi. Tahtevabadus on võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52
Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Aga kas inimese võimalus valida oma tahtmiste vahel tähendab ikka seda, et tal on tahtevabadus? 3 Determinismi dilemma suhtes on kujunenud kolm arusaama: jäik determinism, indeterminism ning nõrk determinism. Jäik determinism väidab, et iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud ning mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas. Järelikult kui mul on võimalus valida mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid tahtmised on määratud geenide , kasvatuse ja hariduse ,reklaami jne poolt. Meie valikutel on alati põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus, meie ei aima aga ise ,et meisse on
40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42. Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 43. Jäik determinism seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44. Indeterminism seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud. 45. Nõrk determinism sünmusi võib ette näha, kui inimene saabsellele vaatamata vaba olla 46. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse
102.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? V: igal sündmusel on oma põhjus, 104.Mida tähendab see kitsamas tähenduses? V: iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 105.Mida ütleb jäik determinism? V: tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusoorne. 106.mida väidab indeterminism? V: tahtevabadus on võimalik 107.Mida väidab nõrk determinism? V: et determinism ei välista vabadust sundluse puudumine. 108.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? V: seadusandluse varal ja ühiskondlik arvamus. 109.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? V: vabadus valikuvõimalusi, tahtevabadus võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 110.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? V: vabadust, võrdsust ja õiglust. 111.Millal saab demokraatiat õigustada?
37. instrumentalism teadusteooriates leiduvad objektid on funktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. 42. negatiivne vabadus on inimlike sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta
43. Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele. 44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Determinism kitsamas tähenduses- iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Jäik determinism- tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistaud ja illusoorne. 48. Indeterminism- tahtevabadus on võimalik. 49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51. Vabadus- valikuvõimalus. Tahtevabadus- võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Demokraatia hindab vabadust, võrdsust ja õiglust. 53. Demokraatiat saab õigustada, kui igaüks on võrdselt pädev valitsema ja kui rahvas suudab end ise valitseda. 54
erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist
erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist
Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud. Iga reegli jaoks leidub tingimus, kus tead pole mõttekas järgida. Teaduses kõik lubatud. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? 4 Vastus: Indeterminism väidab, et maailma ei valitse ranget põhjuslikkust. Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Inimesel on tahtevabadus. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: Nõrk determinism Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: Jäik determinism maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi
· 1963 "Conjectures and Refutations: The Growth of Scientific Knowledge" (Oletused ja ümberlükkamised; teaduslike teadmiste kasv) · 1972 "Objective Knowledge: An Evolutionary Approach" (Objektiivne teadmine: evolutsiooniline lähenemine) · 1976 "Unended Quest; An Intellectual Autobiography" (Lõppematu otsing: intellektuaalne autobiograafia) · 1977 "The Self and Its Brain: An Argument for Interactionism" · 1982 "The Open Universe: An Argument for Indeterminism" (Avatud universum: argument indeterminismi kasuks) · 1982 "Realism and the Aim of Science" (Realism ja teaduse eesmärk) · 1994 "The Myth of the Framework: In Defence of Science and Rationality" · 1994 "Knowledge and the Mind-Body Problem: In Defence of Interactionism" 8 Tunnustused ·1965 kuninganna Elizabeth II lõi ta rüütliks. · 1976 valiti Kuningliku Seltsi liikmeks.
Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama
09th of May 23:58 matis Usutahe on Jamesi arvates a. inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust. >>b. inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta. c. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi. 09th of May 23:59 matis James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba -- indeterminism Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus -- indeterminism Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik - determinism 09th of May 23:59 matis Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi
74. Selgitage, mis on James'i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest. James'il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre'i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre'i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage
74. Selgitage, mis on James’i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest. James’il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre’i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest
09th of May 23:58 matis Usutahe on Jamesi arvates a. inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust. >>b. inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta. c. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi. 09th of May 23:59 matis James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba -- indeterminism Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus -- indeterminism Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik - determinism 09th of May 23:59 matis Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. -- Sellega
09th of May 23:58 matis Usutahe on Jamesi arvates a. inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust. >>b. inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta. c. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi. 09th of May 23:59 matis James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba -- indeterminism Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus -- indeterminism Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik - determinism 09th of May 23:59 matis Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. -- Sellega
need, mille suhtes antud inimene on ükskõikne. Usutahe on Jamesi arvates · inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust. · inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta. · inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi. James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? · Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba indeterminism · Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus indeterminism · Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik determinism James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm · on täiuslik. · ei ole veel täiuslik. · on ja jääb halvimaks võimalikest. William James'i seisukoht oli, et · enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on
imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse. David Hume - Ei ole korrektne öelda, et külma veega karastamine põhjustab head tervist. Võib rääkida nende kahe asja koosesinemisest. Metafüüsika. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute,
erand, tahtevabadus on illusioon. Psüühiline determinism subjekti tahe on üheselt määratud kõigist neist teguritest, mis kujundasid isiksuse (geenid, kasvatus, eeskujud, kogemus jne). Iga toiming on tingitud karakterist ja meile mõjuvatest motiividest, nii teadvuslikult kui alateadvuslikult. Psüühilis-sotsioloogiline determinism eelmine + ühiskonna täiendavad mõjutused. Enamus filosoofe pooldab determinismi vorme, äärmuslikeim on vo D. Dennet. Indeterminism subjekti tahe on vähemalt mõnikord vaba, ta võib teha tahtelisi otsustusi sisemise äratundmise järgi, millestki või kellestki sõltumatult. Indeterminism võib pooldada deterministlikku maailma koos indeterministlike fenomenidega, milleks võivad olla nt inimese hinged. Kuidas hing saab materiaalset maailma mõjutada, see pole esialgu teada, kuid seda oskab praktiseerida iga hing. Libertaarimperatiiv (Undo Uus) subjektil on mõistlik käituda nii, nagu ta oleks
annaabi.ee 
