38. Mida kujutavad teooriad? Teooriad peaksid olema võrgud, millega püütakse kinni see, mida püütakse teadvustada ja ära seletada. 39. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? Valetamisel räägitakse tahtlikult, varjamisel vaikitakse ja eksimisel arvatakse teadvat, aga räägitakse valesti (tahtmatult). 40. Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Tuleb teha seda, mida tahad, et sulle tehakse. Ei tohi teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. 41. Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine- väite tõesuse kindlaks tegemine ja kaitsmine Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks.
või otsus. Otsus ilmneb teoreemi, õppelause vormis, mis on sellele eelnevate otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga
Keegi ei saa asetada ennast väljaspoole kriitikat, isegi allutades enese teiste kriitikale, sest kriitika peab jääma, kuna ei ole oletust ilma kriitikata. Induktsiooni kriitika põhipunktid: Teadmine ei saa järelduda vaatlusest, sest juba enne vaatluse alustamist vajame teadmisi. Induktsiooniprintsiip on õigustamata, sest seda ei saa tõestada. Seega peab teaduses toetuma oletustele ja nende oletuste kriitikale. Falsifitseerimine põhineb faktil, et iga teadmine on potentsiaalselt ümberlükatav, seega falsifitseerimine ise on oletuse ümberlükkamine. Võimetus kõneluseks Autor kirjeldab tänapäeval levinud tendentsi kõnelusvõime allakäimist ning kadumist ja inimeste monologiseerumist. Miks on aga kõnelus tähtis? Sest üksnes läbi kõneluse säilib keel ning inimeste teineteisemõistmine
seda ideed ümber lükanud ning peaksime pöörduma mingi autoriteetsema algallika poole, mille olemust on aga keeruline kindlaks määrata. 7. See, et inimene ei küündi tõeni, on tõde. Kui inimene ei küüni tõeni, siis saab ta vaid oletada, et ta ei küüni tõeni. Siis võib ta oma oletust kriitiliselt uurida ning läbi selle järeldada, et see, et ta ei küüni tõeni, on tõde. 8. Ei ole oletust ilma kriitikata. Falsifitseerimine põhineb faktil, et iga teadmine on potentsiaalselt ümberlükatav, seega falsifitseerimine ise on oletuse ümberlükkamine. Väide „mu väide on oletus“ on üksnes oletus, sest selle väite üle saab vaielda ning pole välistatud ka selle väite ümberlükkamine ning selle tõesust pole võimalik kindlaks teha. Keegi ei saa asetada ennast väljaspoole kriitikat, isegi allutades enese teiste kriitikale, sest kriitika peab jääma, kuna ei ole oletust ilma kriitikata.
leivategu kõnealuses Prantsusmaa külas". Seda hüpoteesi saab veel vähem testida kui eelmist. Vastuvõetav viis alghüpoteesi modifitseerimiseks oleks järgmine: "Leib toidab alati, välja arvatud teatud liiki seenega nakatatud nisust tehtud leib". Liik tuleks samuti nimetada. See modifikatsioon pole ad hoc, sest seda saab uudselt testida. Falsifikatsionistid võtavad teooriaid vastu kui ajutisi ja tagasilükkamisse suhtuvad kui lõplikkusse. Falsifitseerimine toimub vaatluste alusel, vaatlusotsustused võivad olla ekslikud. Seega ei ole falsifikatsioonid kunagi lõplikud. Karl Popper eristas üldiselt tuntud vaatlusotsustusi üksikvaatleja isiklikest tajukogemusest. Esimesi saab, kui need on selgelt sõnastatud, kontrollida. Üksikvaatlejal võib olla vaatlemisel mingisugune motivatsioon, mis muudab ta vaatlusotsustust. Popperi järgi tuleb vaatlusotsustusi,
Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36. Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus. 37. Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 38. Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene. Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41
ebatäpne, üldistused kontrollitud täpselt sõnastatud 20. Teaduse kolm taotlust on... 1) kirjeldamine 2) seletamine 3) ettenägemine MÕISTED: induktsioon- uurimismeetod üksikult üldisele. Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus. "Cogito, ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas (Descarte) Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel) falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär. "tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige. konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud) "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm.
V: katseeksitusmeetodil 96. Mida kujutavad teooriad? V: otsekui võrgud, millega püütakse kinni see, mida tahame teada ja ära seletada. 97. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? V: valetamisel me teame tõde, aga valetame, tõe varjamisel puhul vaikime, eksimisel puhul arvame teadvat aga tegelikult ei tea. 98. Mida väidab kõlbluse reegel? V: mida sa endale leiad hea olevat, see soovi ka teistele. 99. mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? V: vastavuse kindlaks tegemine. Väite ümber lükkamine. 100.mida väidab pragmatismi teooria? V: et tõesed on need uskumused, mis töötavad, saab sihipäraselt tegutseda ja mis end õigustavad. 101.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? V: tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. 102.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses?
Milles seisneb Popperi falsifikatsiooni-kriteerium teaduse eristamiseks mitte- teadusest? Popper väidab, et otsustavalt eristab teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) teadusliku teadmise põhi-mõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Selleks, et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Teaduslikkusele saab pretendeerida üksnes selline teooria, mille potentsiaalsete falsifikaatorite hulk ei ole tühi. Millised on Popperi kriitika argumendid? Popperi kriitika argumendid: Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte. Iga meie faktikonstateering on väide, kõik väited on aga hüpoteetilise loomusega ning kummutatavad. 2) Pole olemas "puhast" vaatlust, mis võiks meid varustada "puhaste", teooriast-
Ühed, kes on induktivismi kritiseerinud, on falsifikatsionistid. Nende järgi areneb teadus läbi varasemate teooriate ümberlükkamisega uute vaatlus- ja eksperimenditulemuste abiga. Seega hea teooria käsitleb maailma laiahaardeliselt, et seda saaks falsifitseerida, kuid samas peaks see alati suutma falsifitseerimisele vastu seista. Nii toimub teaduses pidev protsess ning teooriad uuenevad, mis on ainult positiivne. Kuid ka falsifikatsioonil on piirid teooriate lõplik falsifitseerimine ei ole võimalik ning täiuslikkuseni need ei jõua. Falsifikatsionismi arendas edasi Imre Lakatos, kes vaatas teooriaid kui struktuure. Ta väitis oma teoorias uurimisprogrammide kohta, et teaduslikel teadmistel peaks olema ,,kõva tuum" ehk baastingimused, kuhu kuuluvad üldised teoreetilised hüpoteesid. Sellest tuumast saab programmi jätkamise alus ning seda ei saa falsifitseerida. Kõva tuuma peaks täiendama, 2
38. Teooriad on võrgud, mis püüavad kinni selle, mida püüame teadvustada ja ära seletada. 39. Valetamisel esitame sihikindlalt valesid väiteid. Tõe varjamise korral ei räägi me tõde välja, kuigi me seda teame. Eksides me arvame, et teame, aga tegelikult ei tea. 40. Kõlbluse kuldreegel- ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Soovi teistele seda, mida sa tahaksid ka endale. 41. Verifitseerimine- Väite tõele vastavuse kinnitamine. Falsifitseerimine- väite kummutamine. 42. Pragmatismi tõeteooria- tõesed on uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda ja mis ennast õigustavad. 43. Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele. 44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46
meie unistuste ja lootustega , kõik mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni. 9) Kui inimene ei küüni tõeni, siis kuidas (mis alusel) saab ta väita, et ta ei küüni tõeni (teab et see, et ta ei küüni tõeni, on tõde)? Mida rohkem teadmisi me saame, seda rohkem teame me ka seda, et me midagi ei tea. Teadmine oma teadmatusest. 10) Falsifitseerimine on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükkamine vaatluste või katsete põhjal 11) Induktsiooni kriitika põhipunktid *vaatlustest ei saa tuletada rangelt üldist teadmist vaadeldava nähtuste kogu klassi (ka tuleviku) kohta. GADAMER Võimetus kõneluseks 1972 Autori põhiidee: Inimesele on loomupärane võime kõnelemiseks. Kõnelemise vorme on erinevaid, kuid üldjoontes on kõnelemine õnnestunud siis, kui me oleme
Tõe taotlus-fundamentaalne printsiip Kahju tekitamisest hoidumine- nt eesmärk teha uurimus vangide vabadustest, võtan intervjuu vangidelt, toob kahju vangidele Fabritseerimine- peame silmas sihilkult väära või eksitava teabe avaldamist. 1)Opfuscation- segaduse tekitamine, sihilikult olulise asjade väljajätmise teel, eksitab inimesi, sest esitab ainult osa andmetest 2)Teabe ise väljamõtlemine 3)falsifitseerimine- uurimisandmete või protsessi manipuleerimine moel, et jõuda teatud järeldusteni ( ei esita valeandmeid, ega jäta midagi välja, vaid lihtsalt manipuleerib meetoditega) (Kingsley) 4)Põhejendamatute eelduste kasutamine 5)väljamõeldud eksitavate viidete kasutamine Plagiarism ehk loomevargus- kellegi teise seisukohtade või teksti esitamine omaloominguna (hoidub teistele viitamiseks,kui teab, et selline asi on enne tehtud)
Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine • Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö
järeldus üksikjuhu kohta. 14.Induktsioon- loogilise arutlemise vorm "üksikult üldisele", kus paljude vaadeldud üksikjuhtude põhjal tehakse järeldus üldise seaduspärasuse kehtimise kohta. 15.Hüpotees- mingi teooria põhjal sõnastatud oletuslik väide nähtuste vahel kehtivate seoste kohta, mida saab empiiriliselt üle kontrollida. 16.Verifitseerimine - näitama, et väide kehtib. 17.Falsifitseerimine- näitama, et väide ei kehti. 18.Üldkogum- Kõikide potentsiaalsete uuritavate hulk antud empiirilise uurimisküsimuse jaoks. 19.Valim- Üldkogumist kindlate kriteeriumite ning reeglite põhjal välja valitud uurimisobjektide hulk, mille põhjal tehakse järeldusi üldkogumi kohta. 20.Valikuloend e. freim- mingi järjestatud nimekiri kõikidest üldkogumi elementidest. 21.Kõikne uuring- valim langeb kokku üldkogumiga. 22
Koos Humiga eitab ta võimalust nagu võiks paljudest juhtumitest tuletada mingit seadust. Induktiivne otsus ei ole loogiliselt paratamatu. Küll on aga deduktiivne lähenemine "modus tollens" puhul kehtiv. Kui p tuletatav t-st (p järelduslause lausete süsteemist t), ja p vale, siis on ka t vale. Seega ei sõltu loodusteaduste ja metafüüsika erinevus mitte induktiivsest lähenemisest, vaid selles, kas antud lausete empiiriline falsifitseerimine (ümberlükkamine) on põhimõtteliselt võimalik. Mingi teooria sisu on kahekordselt määratletav: Loogiline sisu on kõigi lausete hulk, mis on antud teooriast tuletatavad; Selle informatiivne sisu on nende lausete hulk, mis ei ole selle teooriaga ühendatavad. Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2 Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET)
Ometigi on astronoomia ikkagi teadus ja astroloogia mitte ning Popper pakub välja ka kriteeriumi, mille alusel seda saaks põhjendatult väita. Tema ettepaneku kohaselt võiks teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) otsustavalt eristada teadusliku teadmise põhimõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Loogilisest küljest kujutab teaduslik teadmine endast kogumit üldiseid väiteid. Ütleme näiteks, et meil on teooria, mis koosneb ühest väitest: “Kõik tiigrid on vöödilised”. Sõna “kõik” osutabki, et tegemist on üldise väitega kõigi antud liiki kuuluvate juhtumite kohta. Seda väidet saab nüüd ümber kujundada loogiliselt ekvivalentseks lauseks: “Pole tõsi, et leidub mittevöödilisi tiigreid”. Selle loogilise teisendusega on osutatud võimalikele
Kui eeldused on täidetud, on ka tulemus olemas. Induktsiooni puhul pole tõde kunagi kindel (eelduseid ei saa kindlalt teada). Järeldusel peaks aga olema teatud tõenäosus. Maailma seadus: kui mingi asi kuskil millalgi on tõene, on ka teine asi tõene. Lõpmata arv juhtumeid , seega lõplik arv vaatlusi ei saa kinnitada universaalset tõde. Üldse ei saa rääkida verifitseerimisest st, vaid ainult tõe kinnitamisest (mitte tõe loomisest) Falsifitseerimine on lihtsam Seaduse kinnitamisel ja testimisel tuleks valida võimalikult palju ja erinevaid juhtumeid 2 eri võimalikkust: statistiline (deduktiivne) ja loogiline (induktiivne) – tugev tõestusmaterjal Ei ole võimalik formuleerida uut süsteemi/teooriat, järgides mingit kindlat mehaanilist protseduuri, reegleid. Vaatlus e ja hüpotees h Statistilised väited (füüsikas, meditsiinis)- teaduslik empiiriline mõiste, mida ei saa otsustada loogika põhjal.
Taustteadmiste mõiste kasutusele võtt aitab need kaks kokku viia – ühe eksperimendi tulemusena. Taustteadmised koosnevad ettevaatlikest hüpoteesidest, sest nende teadmine on hästi kinnistunud ja ei tekita kahtlusi; julge oletuse kinnitamine haarab teatud osa taustteadmise falsifitseerimist – selle osa suhtes, mille suhtes on oletus julge (93). 5.Kinnitamine: induktivistlike ja falsifikatsionistlike vaadete võrdlus (93-95). Teaduse eesmärk on teooriate falsifitseerimine ja nende asendamine parematega, mis tunduvad suutvat teste paremini läbida. Uute teooriate kinnitamine on tähtis niikaua kui see tähendab tõendust, et uus teooria on parem eelmisest, mis on falsifitseeritud uue teooria abil välja kaevatud tõendusega ja mis ühtlasi uut teooriat kinnitab (93). Falsifikatsionistid on pannud rõhu kasvule ja seega erineb nende kinnitamine induktivistide omast. Induktivistid: teooriad kinnitavad juhtude tähenduse määrab ainult loogiline suhe
nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad mingit süsteemi ja loogikat. • Teooriateta on empiirilised tõendid reeglina kasutud • Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav • Teooriad tuleks falsifitseerida: – Falsifitseerimine: me püstitame hüpoteesi (teoorial põhineva oletuse) ja vaatame kas empiirilised andmed seda kinnitavad. • Märkus: Teooriaid ei saa sotsiaalteadustes siiski täiesti ümber lükata – võib näidata, et teatud nende elemendid on probleemsed ja ei seleta hästi emp. reaalsust. Teooriad ei sure, vaid teisenevad. Teooria vajalikkus uurimistöös • Andmed paljalt võttes on korrastamata ja suhestamata faktide hunnik. Selleks, et nad omaksid mingi süsteemi ja mõtte on neile vaja seletust
annaabi.ee 
