Kes õpetaks inimesi surema, õpetaks neid ka elama- Michel de Montaigne See väide Michel de Montaigne poolt on öeldud sellepärast, et ta uskus, et filosofeerimine on surema õppimine. Jah, filosoofia on tõesti väga laiahaardeline ja seda saab mitmeti defineerida. Mitte keegi ei saa öelda, et kellegi elufilosoofia on väär- see pole lihtsalt kõigile ühetimõistetav. Oluline on veel meeles pidada, et eesmärgid ja põhimõtted, mis sobivad ühele isikule, ei pruugi kindlasti olla need, mille järgi keegi teine peaks oma sihid ja soovid sättima. See ongi teema, mille üle diskuteeritakse. Arvan, et teema on tähtis, kuna selle
Milleks meile filosoofia? Filosoofia ehk ligikaudselt ,,tarkusearmastuse" defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimus...
kohuseid täitis ta kuni 1585. aastani. Seejärel pöördus ta tagasi kirjutamise juurde. Montaigne toetas Henri IV ususõdasid lepitavat poliitikat, kuid ta suri paraku enne, kui too kogu Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks tõusis Elulugu II Ta õppis Filosoofilist skeptitsismi ja renessanss humanismi. Michel de Montaigne'i teekond Itaaliasse 15801581 Üksikud esseed "Üksindusest"; "Ebavõrdsusest, mis on meie vahel" "Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine" "Inimsööjatest" Esseed
Looming- ,,Naeruväärsed eputised", ,,Scapini kelmused", ,,Õpetatud naised", ,,Naiste kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus; filosofeerimine läks moodi; traditsiooniliste autoriteetide eitamine; materialistliku maailmavaate levimine; inimene võtab Jumala koha; alguse rajamine ilmalikule moraalile; moraalirelativismi tekkimine; filosofeerimine filosofeerimise pärast. Tähtsamad esindajad- Rousseau, Voltaire, Jonathan Swift, Daniel Defoe, Friedrich Schiller, Goethe
Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lü...
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid j...
kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis · Epikorused epikuros Surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota peale surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust hingerahu. · Stoikud zenon maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Eratosthenes Eukleides Archimedes Aristorchos Ptolemaios Matemaatik, poeet, Matemaatik, teos Füüsik ja leiutaja Astronoom,
Yuppiejumal Ma olin nii palju lugenud, kuulnud Kenderist, et ausalt öeldes, ei oodanud ma sellest raamatust midagi. Sest tavaliselt ju on nii, et kui väga palju ootad variseb kõik kokku ja nii ka selle raamatuga- arvasin et tegemist on tavalise üleshaibitud ja hästi promotud raamatuga, millel tegelikult mingit erilist sisu ning teemat pole. Aga ma eksisin rängalt. Võikalt ilus raamat. Ma ei oska midagi muud öelda. See on kokteil huumorist, tõsistest maailmavaadetest ning mõtetest, õpetustest(see pole mingi moraalitsev kudumisringlaste raamat) . Raamatus kasutatakse ära inimesi: nii tarbijaid kui ka naisi, näidatakse inimeste erinevaid tahke, tundeid ning seda, et igalühel meist on mõju avaldav lapsepõlv. Näiteks Eva, kes oli südamlik, armas, lausa nii armas ja hea, et meenutas mannavahtu ning ajas oma armsusega pisut südame pahaks. Aga teda oli raamatusse vaja, et seal valitseks tasakaal. Teda ...
"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde Analüüs Tegevus toimub 19.sajandi teine pool Inglismaal (Londonis). 40-aastane Dorian Gray näeb välja nagu 20-aastane noormees, kes on tõeline džentelmen ja välimuselt väga kaunis. Ta jääb silma kunstnikule Basil Hallwardile, kes on Doriani ilust lummatud ja maalib portree, mis ei vanane. Basil kiidab Doriani taevani ja Doriani enesehinnang tõuseb lakke. Basili sõber Henry Wotton kohtub Dorianiga, kiindub Doriani ja räägib noormehele oma filosoofilistest mõtisklustest, mis panevad Doriani mõtlema ilu kadumise üle. Ühel hetkel märkab Dorian, et maal on hakanud vananema. Dorian arvab, et on hulluks minemas, tapab kohutaval viisil Basili. Dorian lööb noaga pilti augu, pilt muutub nooreks ja ilusaks tagasi, Dorian muutub vanaks ja koledaks. Hävitades maali, tappis Dorian iseenda. Esimene põhiprobleem on mitu mõrva peab inimene oma elus...
Ta on väga karmi sõnaga. Dalai Laama- Hüüdnimega krokodill, kes oli sanatooriumi juhataja. Hollmann-Clerfayti sõber.Elab ka sanatooriumis , sest sai võidusõidul vigastada.Ta oli Clerfayti paarimees. Tegelase analüüs Remarque'i raamatute peategelased on tüüpilised 20. sajandi inimtüübid. Nende kõigi olekus on midagi traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine ja filosofeerimine elu üle paneb teoste tegelased sarnanema 20 sajandi tüüpiliste inimestega, kes kõik on süütud ohvrid õnneliku elu otsingutel. Clerfayt-alguses oli ta rahulik,ning elas olevikus.Ta nautis elu.Võttis elult kõikke mis võtta andis.Kui ta kohtus sanatooriumis Lillianit ja ajapikku armus temasse, siis ta muutus teistsuguseks.Ta muutus palju spontaansemaks ja ükskõiksemaks.Tema otsused ja ideed olid rutakamad. Ta oli kontrolliv.Tegi tuleviku plaane.Oli väga armukade
enda elu või tervise ohverdama peab. KUST ME TEAME SOKRATESE VAADETEST? Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Seetõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui kaasaegsed seda on üles tähendanud. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. SOKRATESE FILOSOOFIA Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu.
Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda · Stoikud (stoa sammas) stoitsismi rajaja Zenon, kes kogus kuulajad Ateena agoraad piirava sammaskäigu alla. Stoikud väitsid, et pole olemas kõrgemat autoriteeti kui mõistus. Maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakkamine on ühtviisi nii rumal kui
Ta mõtles sel hetkel vaid endale, mürgivõtmine oli tema jaoks n-ö auasi. Leian, et ta poleks pidanud mürki võtma, sest ta oli väga austatud mõttetark, kelle filosoofilisi mõtteid austasid ja uskusid väga paljud inimesed ning vägagi võimalik, et oleks leidnud mõne viisi, kuis linnas põgeneda nii, et keegi ei pane tähele. Tema põgenemine oleks jätnud talle elu ja võimaluse teha edasi seda, milleks ta loodud oli filosofeerimine ja inimeste õpetamine. Õpetajaid on eluteel alati tarvis. Leidsin mõned lõigud Sokratese surmapäeva kirjeldusest ja tema kahekõnest innuka õpilase Kritoniga. Sokrates Kritonile(Sokratese innukas õpilane, kes tahtis oma varanduse ohverdada selleks, et Sokrates vabastada vanglast) ,,Need, kellest sa räägid, talitavad nõnda täitsa põhjendatult, sest nad arvavad sellest kasu saavat; mina aga jätan selle tegemata täitsa
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente eelkõige 1 http://www.folklore.ee/tagused/nr10/varn
• Kosmoloogilise argumendi järgi ei ole võimalik mõelda, et põhjuste ahel läheb tagasi lõpmatuseni. Aga miks mitte? • Lõpmatu põhjuslik ahel ei pruugi olla võimatu ega mõeldamatu. Religioonifilosoofia ja religioon • Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse edasi; religioossete uskumuste sisu üle saab ratsionaalselt arutleda. • Ent need argumendid ja arutlused ei pruugi veenda ei usklikke ega uskmatuid. • Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. 7 • Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? Usk ja mõistus • On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt “teaduslikke teadmisi” ja “religioosseid uskumusi”. • See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks
vastuollu, kui hoiaksime neid salajas. Teostatavus- moraaliteooria peab olema elluviidav, teooria reeglid eo tohi avaldada toimijate õlgadele liiga rasket koormat. 3. Erinevused metaeetiliste seisukohtade vahel. Moraalinihilism- moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda. Tugineb mingile äärmuslikule arusaamale inimloomusest. N: Sotsiaaldarwinism: inimene on loom, tugev peab jääma ellu, nõrgem kärvama, moraal takistab seda loomulikku protsessi. Skeptistsim- filosofeerimine moraali üle tuleks lõpetada ning lähtuda tavades, elada ilmutuste, sisetunde v muu järgi. See teooria pigem kritiseerib moraali, kui hoidub sellest. Mõtlemisest hoidumine. Subjektivism- moraal on igaüksiku tunde küsimus, pole võimalik põhjendada inim- kogukonna piires kehtivaid norme. Eeldatakse, et inimeste soovid on erinevad. Moraal on privaatne. Relativism- pole olemas universaalset moraaliprintsiipi,
· Kirjandus *teater kaotas oma senise tähenduse *komöödiad (armastus, perekonnaelu, olustik) *tragöödiad (klassikaline ettekandmine) *silmapaistvaimaks zanriks luule (luulekeskus Aleksandria) *hellenistlik poeesia Aleksandria luule tähelepanu elegantsel stiilil ja eruditsioonil *luule pidi pakkuma naudingut · Filosoofia *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele *Epikuros surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see
on kogu maailma fundamentaalseks printsiibiks. Maailmas eksisteerib kõikjal enese kehtestemise tahe; nõrgemate õiguste rikkumine. Mis on siis õigused? Nietzsche võimutahe sarnaneb selles mõttes Freudi seksuaalsusele oma kõikeseletavusele pretendeerimisega. Sarnaselt Freudile saab ka võimutahet sublimeerida. Või vahest oleks õigem öelda, et ta võib avalduda mitmel erineval moel. Näiteks ei pea võimutahe olema toores füüsiline jõud. Ka filosoofia ja filosofeerimine on võimutahe. Samuti kirjandus. Veel ühes võimutahte omaduseks on see, et ta otsib ise endale vastupanu ja kannatusi, et neid siis ületada ja selles ületamises rahuldust saada. See ongi võimutahte olulisemaid omadusi. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ukna väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Sest kes on kirjelduse objekt? "tõeline filosoof", tõeliselt iseseisev
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see
Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemusest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond (täpsemalt: ühiskonnas domineeriv mõtteviis) on läbinud kolm staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algusest u. 1300 a.) maailma mõisteti üleloomulike jõudude (jumal) kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 1800) maailma mõtestati abstraktsete ideede (headus, õiglus) abil. 3. Positiivne staadium (1800 aegade lõpuni) maailma mõistetakse teaduslikult.
Teine probleem: ideed on Platonil eeskujud (paradeigma), st. igal nähtusel peab olema idee. Kuid samas on ideed ka täiuslikud. Kas olemas on ka pori, räpasuse, mõrva jne ideed? Ideede tunnetamine. Ideedeteooria saab olla mõttekas vaid siis, kui ideed on kuidagi tunnetatavad. Ideid kogeda ei saa, kuid nad on mõeldavad. Seda müstilist seost seletab Platon oma hingeõpetuse kaudu: Himustav osa; Söakas osa; Mõistuslik osa. Hinge mõistuslik osa pärineb Platonil ideedemaailmast. Seega on filosofeerimine meeldetuletamine (anamnesis) ning ühtlasi surma poole püüdlemine -- siis ühineb mõistus taas ideedemaailmaga ning saabub mõisteline selgus. Ideede tunnetamist kirjeldab Platon kuulsa koopamüüdi abil, vt.Platon, Politeia. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdluse abil. Inimesed on nagu koopas. Aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis
Platon ütleb muidugi, et matemaatika kehtib matemaatiliste objektide ideede kohta. Ideid saab tabada aga üksnes puhta mõtlemise abil, mitte meelte kaudu. Siiski võib mõtlemine teatud juhtudel kasutada “nähtavast maailmast” pärit abivahendeid, et hõlbustada teed selle mõistmisele, mis adekvaatselt on mõistetav üksnes puhta mõistustunnetuse kaudu. Niisuguste abivahenditena võib käsitada ka Platoni kasutatud võrdpilte ning sel juhul langeks võrdpilte kasutav filosofeerimine veel arupärase mõtlemise valdkonda. Filosoofia ehtsaks olemasolukeskkonnaks on Platoni veendumuse kohaselt aga üksnes puhas mõistusmõtlemine. Teiseks tunnuseks, mis eristab arupärast ja mõistuspärast mõtlemist, on nende erinev suhe sellesse, mida Platon nimetab hypotheseis. Siit tuleneb meie poolt tänapäeval kasutatav sõna “hüpotees”, kuid Platon peab silmas midagi muud kui kaasaegne hüpoteesi mõiste. Kui see sõna
terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selle koha pealt üsna raskesti interpreteeritav. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Seetõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui kaasaegsed seda on üles tähendanud. Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda teinud, paraku erinevad nende käsitlused Sokratese kohta üksteisest õige tuntavalt. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. Teatavasti kujutavad Platoni teosed
Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla kätketud. Filosoofiliste küsimuste esitamine saab alguse siis, kui meie kogemuslik maailm minetab oma enesestmõistetavuse ja harjumuspärasuse. (Karl Jaspers piirsituatsioonis) Filosoofia virgumine, vabanemine seotusest elu hädapärasustega. IMESTAMINE ja KAHTLEMINE(enesestmõistetavuse kadumine, vajadus uue teadmise järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ... kui mõistuteadus taotleb, et väited oleksid mõistuspärased ..
3. Tänapäeva sotsioloogia - ~1920. - olevik Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit: 1. Karl Marx 2. Emile Durkheim 3. Max Weber Auguste Comte (1798 - 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika". Positivism - filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Comte'i peetakse positivismi rajajaks. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algus - 1300) - maailma mõisteti üleloomulike jõudude kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 - 1800) - maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus, abil. 3. Positiivne staadium (1800 - aegade lõpuni) - maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia
rahvusvahelisel rakendamisel uusi eetilisi küsimusi ja probleeme. Kontraktualistliku eetika peajooned : Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel. . Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides. Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. ÜRO INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON!! 1948! METAEETIKA: Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism moraali hinnatakse maiste vääärtustega George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale.
küsimusele „mida on õige teha.... (olukorras)“ eeldab, et on olemas inimloomus, milles sisalduvad üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid, nt Sartre eitavad inimloomuse eksisteerimist. 9. loeng FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Mis on metaeetika? Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? Mis on metaeetika? – Filosofeerimine eetika üle. Metaeetika on neutraalne, ei ütle, mis on hea/halb, õige/väär. Mis on väide? – Väide sisaldab termineid, millel on tähendus ja väitel on tõeväärtus, s.t. on kas õige või väär. Miks arvata, et eetikaväited erinevad teistest väidetest? Eetikaväited ütlevad midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest. Faktiväide - väide mingi fakti kohta maailmas. Väärtusväide - väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea, „peaks“.
sajandi keskpaigast hakkab välja kujunema tänapäeva filosoofiat iseloomustav vastandlike filosoofiavoolude paljusus. Vaatamata nende voolude eripalgelisusele, iseloomustab neid üks küllalt levinud ühis- joon, nimelt kriitilisus varasema traditsioonilise filosoofia-käsitluse suhtes. Seda traditsioonilist filosoofia-käsitust ongi eelpooltoodud definitsioonis lühidalt iseloomustatud. Kaasaja filosoofia on välja kasvanud üsna üldisest veendumusest, et traditsioonilise filosoofia stiilis filosofeerimine ei ole enam intellektuaalselt aktsepteeritav maailmamõistmise viis. Oma tüübilt on see filosoofia hüpoteetiliselt rekonstrueeritud ajalooline esmaküsimus ontoloogiline. Ontoloogia on filosoofiline olemisõpetus, st. see osa filosoofiast, mis tegeleb nii või teisiti olemisega. Antud juhul tegeletakse olemise ühtsuse küsimusega. Nimetatud termin on tuletatud sellest samast eelnevalt kõneksolnud kreekakeelsest sõnast to on, kuid pärineb alles 17. sajandi algusest
· sotsiaalseid kohsutusi võtvad kontraktualistliku eetika peajooned: · moraal on inimeste poolt loodud · moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel · moraal kaitseb inimeste põhihuve · õigustele vastavad kohustused · moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides · moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. METAEETIKA Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism: · teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, st. eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jne · moraali hinnatakse maiste väärtustega
kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud – tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Mistõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui tema kaasaegsed on seda üles tähendanud. Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda teinud, paraku erinevad nende käsitlused Sokratese kohta üksteisest õige tuntavalt. Nii sõltub Sokratese- pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. Teatavasti kujutavad Platoni teosed endast
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
1) üldised teotsemisstrateegiad: ütlused tööst ja hüvitusest, virkusest ja laiskusest, varude kogumisest ja kulutamisest, targu ja rumalasti talitamisest, aja õigest kasutamisest; 2) inimsuhteid puudutavad strateegiad: eetilised normid suhtlemisel omasugustega ning endast vägevamatega; kõnelemisnormid (rääkimine/vaikimine, kiitmine/laitmine, siirus/silmakirjalikkus); perekonnaeetika. Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt. põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm. kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente -- eelkõige meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka
Säilitas siiski oma sõltumatu hoiaku. Tema humanism võrreldes Erasmusega märksa ilmalikum. · Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski ,,Esseed". · Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest", ,,Edevusest" jne. ,,Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine". Kõiki ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Toob ohtralt tsitaate antiikaja suurvaimudelt. Seiku ja tähelepanekuid toob ka enda elust. · Elu õnne kehastab elu nauding seetõttu on teda ka epikuurlikuks filosoofiks peetud. · Kaitseb samuti loomulikkust ja imetleb elutäiust inimeses. · Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Tunnistab inimese muutlikku meelt.
Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk Tagasi olevikus. Õpilased hakkasid kogunemiselt klassidesse valguma. Klassi jõudes ütles Penn klassile, et midagi tuleks teha, et Pukspuu taas koolis saaks käia. Pärast tunde saadi kokku Maria juures (kiosk-kõrts), kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel ig...
Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk Tagasi olevikus. Õpilased hakkasid kogunemiselt klassidesse valguma. Klassi jõudes ütles Penn klassile, et midagi tuleks teha, et Pukspuu taas koolis saaks käia. Pärast tunde saadi kokku Maria juures (kiosk-kõrts), kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama
· Subjektivism (Baruch Spinoza): me peame midagi hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda. · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest. Väärtuse ja moraali seos Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. 7. TEOD Nurjumine: tahte nõrkus viib süütundele 6. OTSUSED Nurjumine: väärastunud tahe viib süütundele 5. HINNANGUD Kaalumine Nurjumine: rakendamisviga 4. PRINTSIIBID
mõelda, et põhjuste ahel läheb tagasi lõpmatuseni. Aga miks mitte? Lõpmatu põhjuslik ahel ei pruugi olla võimatu ega mõeldamatu. 100. Religioonifilosoofia ja religioon Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse edasi; religioossete uskumuste sisu üle saab ratsionaalselt arutleda. Ent need argumendid ja arutlused ei pruugi veenda ei usklikke ega uskmatuid. Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? 101. Usk ja mõistus On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt "teaduslikke teadmisi" ja "religioosseid uskumusi". See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
4.Dokumentide analüüs-inimtegevuse produktide ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest uurimine. ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Produktid võivad olla: Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. a)Kirjalikud Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. b)Pildilised Comte'i peetakse positivismi rajajaks. c)Materiaalsed Ühiskonna arengustaadiumid Andmete tüübid: Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1.Läbilõikelised (cross-sectional) andmed-Iga uuritava 1.Teoloogiline staadium (aegade algus -1300) -maailma inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra
58. Iseloomusta üldistavalt Euripidese lähenemist tragöödiale. Ei võtnud osa eriti ühiskondlikust elust. Kirjutas 92 draamat, säilinud 18 tragöödiat ja 1 satiirdraama. "Medeia" on kõige tuntum tragöödia. Kõige uuenduslikum (müüdiversioonid, tegelased) Kangelased tihti muutlikud (negatiivse muutmine positiivseks ja vastupidi) Oma kaasajal ei olnud väga populaarne Kahtlemine traditsioonilises (mütoloogilises) religioonis, filosofeerimine, relativism Müüdi ,,madaldamine", realistlik kujutlus, demütologiseerimine Irratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased (P. Vellacott: ,,tema tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid küsimärk") Tragöödiad jätavad vaataja nõutusesse. Järjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks Kasutas sagedasti deus ex machina't lõpetuseks 59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes?
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
moraaliomadusi... „Tapmine on halb” - Kas lause on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni. Praktiline eetika ehk rakenduseetika Kasutab filosoofia vahendeid praktiliste moraaliga seotud küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas.
hariduse, reisis palju. Oli ka Bordeaux'i linnapea vahepeal. Oma teosed kirjutas aga omaette oma kodus. Kuulsaim teos "Esseed" (1572-1588). Annab essee zanrile klassikalise kuju, mida järgnevad põlvkonnad on järginud. Kolmes järgus avaldatud teos. Ta kirjutab kõikvõimalikel teemadel: - laste kasvatamisest; - sõprusest; - üksindusest (e.k Aspel); - raamatutest; - julmusest; - edevusest; - ebavõrdsusest, mis on meie vahel (e.k. Aspel); - sellest, et filosofeerimine on surema õppimine (e.k. "Loomingu Raamatukogu" 1988). Aleksander Aspel on tõlkinud neid eesti keelde "Valik prantsuse esseid". Montaigne oli üsna mitmepalgeline. Ei järgi üht kindlat antiigi filosoofi, kuid hindab paljusid. Kuid alati peab lugu Plutarchos'est, kellel oli väga paindlik mõtteviis. Palju näited temast ja ka Montaigne'i enda kaasajast. Eraldi on tal ka teos naistest. Teda ei saa kindlalt määrtleda kirjanduszanrisse. Elu kui terviku nautimine on peamine õnn
suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös. Seega: filosoofia võib olla nii õpetus, teadmiste süsteem, vaimumaailma maakaart kui ka professionaalne vaimne teraapia intellektuaalsete umbsõlmede lahti(h)arutamisel. Traditsiooniliselt jaotatakse oma suures mahus ja ääretus mitmekesisuses raskesti hõlmatava
algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903) · Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud · Evolutsionism · Evolutsiooni tasandid evolutsioon toimub kõikidel tasanditel 1. Anorgaaniline 2. Orgaaniline elu areng 3. Sotsiaalne inimühiskonna areng · Evolutsiooni olemus evolutsiooni märksõnad 1. Kasv objektid kasvavad suuremaks 2. Diferentseerumine jagunevad osadeks
Äärmuslikul viisil on sõnasalat. - Katkendlik e inkoherentne mõtlemine – mõtlemine mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos - Sümbolistlik mõtlemine – - Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad. Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama. - Resoneerne mõtlemine – õõnes, tühi mõttetegevus. Filosofeerimine – järeldused tulevad aga ei põhine - Autistlik mõtlemine – mõtlemine mis on suunatud oma sisemaailmale - Dereistlik mõtlemine – loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Mõtlemise sihipärasuse häired - Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia) - Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania patsiendid.
märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimus kõik maailmas vääramatu ja õiglase jumaliku korra järgi. Kõik on jumalate ja saatuse poolt ette määratud ning saatusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
