Erich Maria taeval ei ole soosikuid (1)

Erich Maria
REMARQUE
Taeval ei ole soosikuid
2012
Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus
Remarque teos „Taeval ei ole soosikuid“ on pärit kirjaniku hilisloomingust. Nagu ka varasemates Remarque teostes on raamatu keskseteks tegelasteks surma trotsivad inimesed, kelle jaoks on elus olemine suurim väärtus, mistõttu nad hindavad igat hingetõmmet.
Autori ja teose seosetest võime välja lugeda, et autor oli olnud sõjaväes.Ka tema raamatus räägib, et mõned tegelased on olnud sõjaväes.Erich Maria on väga paljudes kohtades elanud.Mõndasid koha nimesid võime ka teosest leida.(Šveits)
Teos kui struktuurne tervik
Lilian on raskelt haige ja elab sanatooriumis , kus ootab oma surma. Mingil hetkel saab tal villand ja ta põgeneb koos Clerfaytiga, kes oli sanatooriumisse oma sõpra vaatama tulnud. Nende vahel areneb armulugu, mis “lookleb” mööda eluteed kuni surm selle lõpetab.
Lillian kes tahtis sanatooriumist minema saada,et elu nautida saaks.Sattus ta lõpp kokkuvõttes ikka tagasi sanatooriumisse,ning ta suri seal.
Teose tegelased
Peategelased
Lillian- on 24 aastane tiisikust põdev belglanna, kes oli sanatooriumis veetnud juba neli pikka aastat.Kuus aastat tagasi oli olnud sõda,mis jättis tema hinge jälje igaveseks .Ta elab sanatooriumis.Ta tahab sealt ära,ning nautida elu.
Clerfayt- on 40 aastane võitlushimuline mees, kellel ei ole loodud mingeid illusioone õnnest.Ta on võidusõitja. Clerfayti tõmbab juba teose algusest saati Lilliani poole, kes on nii vahetu ja suudab nautiga igat hingetõmmet,mis talle on antud.
Lillian ja Clerfayt moodustavad ebahariliku paari, kes hakkavad elama käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Remarque’i teostest õhkab salapära ja kujundlikkust.
Kõrvaltegelased:
Lilliana onu-Elas Pariisis.Ta oli Lilliani isa vend.Onu oli tal väga kokkuhoidlik.Iga kuu saatis ta Lilliani pärandusest Lillianile raha sanatooriumisse.Ta on väga karmi sõnaga.
Dalai Laama- Hüüdnimega krokodill, kes oli sanatooriumi juhataja.
Hollmann-Clerfayti sõber.Elab ka sanatooriumis , sest sai võidusõidul vigastada.Ta oli Clerfayti paarimees.
Tegelase analüüs
Remarque’i raamatute peategelased on tüüpilised 20. sajandi inimtüübid. Nende kõigi olekus on midagi traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine ja filosofeerimine elu üle paneb teoste tegelased sarnanema 20 sajandi tüüpiliste inimestega, kes kõik on süütud ohvrid õnneliku elu otsingutel.
Clerfayt-alguses oli ta rahulik,ning elas olevikus.Ta nautis elu.Võttis elult kõikke mis võtta andis.Kui ta kohtus sanatooriumis Lillianit ja ajapikku armus temasse, siis ta muutus teistsuguseks.Ta muutus palju spontaansemaks ja ükskõiksemaks.Tema otsused ja ideed olid rutakamad. Ta oli kontrolliv.Tegi tuleviku plaane.Oli väga armukade .Ning ei tahtnud naist kaotada.
Sündmustiku analüüs
Sündmustik toimus vara kevadel,kus lumi juba vaikselt sulas ja jões vesi voolas. Linnud laulsid ja päike paistis .Kui Clerfayt ja Lillian Pariis hakkasid jõudma, nägi Lillian et elu käis.Autod sõitsid ühelepoole ja teiselepoole, signaalitasid.Inimesed siblisid edasi tagasi, nagu väikesed sipelgad.Suured kaubandus keskused.Kõrgete hoontega majad. Luksus hotellid.Kõik oli olemas mida Lillian ihkas.See oli vabadus !
Teosele iseloomulikku
Tsitaate

• Ma ei lähe Sinu juurest ära, mind lihtsalt pole vahel päris käeulatuses.
  

Ükskõik kui palju Clerfayt ja Lillian üksteist armastasid olid nad tegelikult koguaeg koos, kuigi mõnikord olid nad tuhandeid kilomeetreid üksteisest eemal.

• Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta , tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.
  

Ei tohi rutata kõikide asjadega.Tuleb teha kõikke rahulikult ja ennem läbi mõelda.
Teose sõnum
Võib öelda, et raamat andis väga head nõu.Elult tuleb võtta mis võtta annab,ning olla kannatlik igas asjas.Tuleb nautida elu niikaua kuni saad, sest iial ei või teada mil me seda enam nautida ei saa.
Saksa kirjaniku Remarque jaoks on suurim väärtus elu ise. Oma teoses „Taeval ei ole soosikuid“ kirjutab autor sõjajärgsest maailmast, ning mida väärtustavad need, kes on haiged, ning kelle elu leiab peagi lõpu. Üks peategelastest Lillian kirjeldab, mida tähendab elada nii, nagu oleks iga su päev viimane ja tuleviku plaanidel elus ei olegi tähtsust, sest sa tead, et sinu elul puudub tulevik selle pikemas perspektiivis.