Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erich Maria taeval ei ole soosikuid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Erich Maria
REMARQUE
Taeval ei ole soosikuid
2012
Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus
Remarque teos „Taeval ei ole soosikuid“ on pärit kirjaniku hilisloomingust. Nagu ka varasemates Remarque teostes on raamatu keskseteks tegelasteks surma trotsivad inimesed, kelle jaoks on elus olemine suurim väärtus, mistõttu nad hindavad igat hingetõmmet.
Autori ja teose seosetest võime välja lugeda, et autor oli olnud sõjaväes.Ka tema raamatus räägib, et mõned tegelased on olnud sõjaväes.Erich Maria on väga paljudes kohtades elanud.Mõndasid koha nimesid võime ka teosest leida.(Šveits)
Teos kui struktuurne tervik
Lilian on raskelt haige ja elab sanatooriumis , kus ootab oma surma. Mingil hetkel saab tal villand ja ta põgeneb koos Clerfaytiga, kes oli sanatooriumisse oma sõpra vaatama tulnud. Nende vahel areneb armulugu, mis “lookleb” mööda eluteed kuni surm selle lõpetab.
Lillian kes tahtis sanatooriumist minema saada,et elu nautida saaks.Sattus ta lõpp kokkuvõttes ikka tagasi sanatooriumisse,ning ta suri seal.
Teose tegelased
Peategelased
Lillian- on 24 aastane tiisikust põdev belglanna, kes oli sanatooriumis veetnud juba neli pikka aastat.Kuus aastat tagasi oli olnud sõda,mis jättis tema hinge jälje igaveseks .Ta elab sanatooriumis.Ta tahab sealt ära,ning nautida elu.
Clerfayt- on 40 aastane võitlushimuline mees, kellel ei ole loodud mingeid illusioone õnnest.Ta on võidusõitja. Clerfayti tõmbab juba teose algusest saati Lilliani poole, kes on nii vahetu ja suudab nautiga igat hingetõmmet,mis talle on antud.
Lillian ja Clerfayt moodustavad ebahariliku paari, kes hakkavad elama käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Remarque’i teostest õhkab salapära ja kujundlikkust.
Kõrvaltegelased:
Lilliana onu-Elas Pariisis.Ta oli Lilliani isa vend.Onu oli tal väga kokkuhoidlik.Iga kuu saatis ta Lilliani pärandusest Lillianile raha sanatooriumisse.Ta on väga karmi sõnaga.
Dalai Laama- Hüüdnimega krokodill, kes oli sanatooriumi juhataja.
Hollmann-Clerfayti sõber.Elab ka sanatooriumis , sest sai võidusõidul vigastada.Ta oli Clerfayti paarimees.
Tegelase analüüs
Remarque’i raamatute peategelased on tüüpilised 20. sajandi inimtüübid. Nende kõigi olekus on midagi traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine ja filosofeerimine elu üle paneb teoste tegelased sarnanema 20 sajandi tüüpiliste inimestega, kes kõik on süütud ohvrid õnneliku elu otsingutel.
Clerfayt-alguses oli ta rahulik,ning elas olevikus.Ta nautis elu.Võttis elult kõikke mis võtta andis.Kui ta kohtus sanatooriumis Lillianit ja ajapikku armus temasse, siis ta muutus teistsuguseks.Ta muutus palju spontaansemaks ja ükskõiksemaks.Tema otsused ja ideed olid rutakamad. Ta oli kontrolliv.Tegi tuleviku plaane.Oli väga armukade .Ning ei tahtnud naist kaotada.
Sündmustiku analüüs
Sündmustik toimus vara kevadel,kus lumi juba vaikselt sulas ja jões vesi voolas. Linnud laulsid ja päike paistis .Kui Clerfayt ja Lillian Pariis hakkasid jõudma, nägi Lillian et elu käis.Autod sõitsid ühelepoole ja teiselepoole, signaalitasid.Inimesed siblisid edasi tagasi, nagu väikesed sipelgad.Suured kaubandus keskused.Kõrgete hoontega majad. Luksus hotellid.Kõik oli olemas mida Lillian ihkas.See oli vabadus !
Teosele iseloomulikku
Tsitaate
  • Ma ei lähe Sinu juurest ära, mind lihtsalt pole vahel päris käeulatuses.

Ükskõik kui palju Clerfayt ja Lillian üksteist armastasid olid nad tegelikult koguaeg koos, kuigi mõnikord olid nad tuhandeid kilomeetreid üksteisest eemal.
  • Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta , tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.

Ei tohi rutata kõikide asjadega.Tuleb teha kõikke rahulikult ja ennem läbi mõelda.
Teose sõnum
Võib öelda, et raamat andis väga head nõu.Elult tuleb võtta mis võtta annab,ning olla kannatlik igas asjas.Tuleb nautida elu niikaua kuni saad, sest iial ei või teada mil me seda enam nautida ei saa.
Saksa kirjaniku Remarque jaoks on suurim väärtus elu ise. Oma teoses „Taeval ei ole soosikuid“ kirjutab autor sõjajärgsest maailmast, ning mida väärtustavad need, kes on haiged, ning kelle elu leiab peagi lõpu. Üks peategelastest Lillian kirjeldab, mida tähendab elada nii, nagu oleks iga su päev viimane ja tuleviku plaanidel elus ei olegi tähtsust, sest sa tead, et sinu elul puudub tulevik selle pikemas perspektiivis.
Vasakule Paremale
Erich Maria taeval ei ole soosikuid #1 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #2 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #3 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #4 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #5 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #6 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #7 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #8 Erich Maria taeval ei ole soosikuid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dd1ana Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Remarque - Taeval ei ole soosikuid
11
ppt

Remarque - Taeval ei ole soosikuid

Remarque Taeval ei ole soosikuid Grete Käen Kose Gümnaasium,9b 2016 Erich Maria Remarque 22.juuni 1898.a- 25.september 1970.a ,,Taeval ei ole soosikuid", Ilmus 1961.aastal. Raamat tõlgiti eesti keelde 1991. Tõlkijad olid Tarvi Talv ja Tiiu Kokla. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor osales ise esimeses maailmasõjas. Remarque'i teosed õhkavad salapära nagu ta teaks sellest palju rohkem, kui keegi teine. Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

albumites "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga isikupärane, lõunaeestilised murdekujud kõrvuti keeleuuenduslike vormidega, kummalised ühendused. Kevade külan on esimesi nullinterpunktsiooni näiteid. 1917 "Amores" esikluulekogu. Peamine teema armastus ja tunded, kusjuures küllasemalt ja jõulisemalt kui keegi enne teda: nooruslikud tundeaimlemised- Maria, ärkavad mehelikud vaistud- Neitsi saunas, räma meelelisus- Carpe diem, pohmeluslik kiretüdimus- Mõnitus, Laul sest jäledast, nukrameelne loobumus- Jumalaga, Ene, Loobumus; nukrus. Kõlaline varjundirikkus, püüd absoluutse täiuse poole Igavesti mulle antud olla kurb, olla rõõmust hull, olla hell, olla karm.

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur ­ Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika ­ Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)

kristijaama profiilipilt
kristijaama: Oleks 9 lk kohta muidugi rohkem infot olla
19:22 27-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun