Teose kompositsiooni analüüs: Ernst Hemingway "Vanamees ja meri" (0)

Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway
Raamatule „ Vanamees ja meri“
"Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki , mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu.
Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele.
Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga . Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lükata. Algab neljapävane mereretk , mis koosneb pidevast pinge tõusust seoses suure kalaga võitlemisel. Siin toimubki enamus raamatu süzeest. Ka gradiatsiooni printsiibist peab autor kinni. Kulminatsioon tuleb, kui vanamees neljandal päeval kala lõpuks paadi ligi saab ja talle harpuuni südamesse lööb. Järgneb pööre, ja kurnatud mees võtab ette tagasitee, mille käigus haid söövad suure osa püütud kalast ära ning väheneb lootus terve kalaga koju jõuda.
Lõpplahendusena jõuab vanamees kodusadamasse tagasi ja heidab hurtsikusse puhkama. Hommikul avastavad külaelanikud rannast paadi ja selle külge seotud 12-jala pikkuse kala korjuse. Seda pilti nähes mõistavad nad, millise võitluse loodusega on peategelane maha pidanud.
Mehe merelkäiku saadab ka konflikt inimese ja kala vahel, mis on raamatu põnevust kasvatav jõud. Üldiselt on loo süzee ühtne ja detailid teenivad peategelase lõppeesmärgi ning teose tegevuse terviklikkuse huve, kuid leidub ka kõrvalepõikeid, nagu vanamehe filosofeerimine ja unenäod.