Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
Ajaloo 6 klassi töövihiku 17.(Foiniikia linna) ja 18.(Iisraeli rahvas Palestiinas) vastused. 17.Foiniikia riik 1. põlluharimine tegeleti ehitusega riidetööstus vahenduskaubandus laevasõit 2. Egiptus FOINIIKIA Mesopotaamia Kreeta Hispaania , 3. Leptis Sitsiilia lääneosa Lucentum Kartaago Sardiinia Hippo Reggius Baleaarid Kition 4. valitsev riik valitsejad Iseseisvad linnriigid kuningas ja kaupmeeste nõukogu Assüüria riik kuninga ainuvõim ja asevalitsejad Babüloonia suurriik kuningas ja preester Pärsia ülemvõim kuningas ja satraabid Makedoonia kuningas 5. araabia tähestik FOINIIKIA TÄHESTIK kreeka tähestik
Hispaania on enamjaolt mägine, seal asub palju mäestikke näiteks Pürenee mäestik, Kesk-Kordiljeerid ja Beltica mäed. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis, kuid riigis leidub ka okasmetsa,segametsa ja kõrgusvööndilisuse alasid. Hispaanias on palju mägesid, kõrgeimad neist on Aneto (3404), Almanzor (2592), Mulhacen (3479) ja Torre Carredo (2648). Suurimad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared, pikimad jõed aga Ebro, Guadiana ja Tajo. Hispaania naaberriikideks on Portugal, Prantsusmaa ja andorra.
HISPAANIA Faktid Pealinn: Madrid Pindala: 506 013 km2 Riigikeel: Hispaania Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR) vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18
Rumeenia V Bukarest Suurbritannia Iirimaa 28. Bulgaaria V Sofia Korsika 29. Sloveenia V Ljubljana Sardiinia 30. Horvaatia V Zagreb Sitsiilia 31. Bosnia ja Hertsegoviina V Sarajevo Kreeta 32. Serbia V Belgrad Küpros 33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38. Hispaania K Madriid Balkani mäed 39
Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas
Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks.Hispaaniale kuulub 85% Iberia Peninsulast,mida ta jagab portugaaliga. Religioon
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valenci...
otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km². 4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks. Siseriikliku
Avastati portugallaste poolt 1427 3. Vaatamisväärsused? Missuguste huvidega inimestel soovitad Assooridele sõita? Soovitan sõita inimestel, kes otsivad aktiivset puhkust. Võimalik on kombineerida matkamist ujumise ning kanuusõiduga. Põnevaks aktiviteediks on canyoning, mida võiks tõlkida kui seiklust kanjonis kasutades kõikvõimalikke edasiliikumise tehnikaid: matkamist, kaljuseinast üles ronimist, hüppamist, kaljult allaliuglemist ja ka ujumist III BALEAARID 1. Saarte asukoht ja kuuluvus? Baleaarid on Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas 2. Saarte loetelu koos elanike arvudega. Mallorca -790 763 elanikuu (2006) Menorca-88 434 elanikku (2006) Ibiza -113 900 elanikku (2006) Formentera 7461 elanikku (2002) Cabrera- rahvuspark, elanikke pole 3. Saarte kliima? Mahe vahemereline kliima
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...
Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76%
Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 45,8 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...
Hispaania lipp Hispaania vapp http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vapp 2 3. Looduslikud tingimused Pinnamood Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed (3404 m) ja Sierra Nevada (3482 m). Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõed. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on Kanaari saared Kliima Hispaania Kuningriik asub lõunas lähistroopilises kliimavõõtmes. Seal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhja-Hispaania asub soojas parasvöötmes, kus on pikk ja soe suvi, ning lühike ja külm talv. Laiub põhjast parasniisketel aladel. Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris +8...+10 °C Augustis +18...+24 °C
...............................................................................................4 lk. 3. Piirkond................................................................................................5 lk. 2 1. SISSEJUHATUS Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev
poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasee (Cádizi laht ), läände ja põhja ( Biskaia laht ). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast ( Maroko ) kitsas Gibralrtari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuulub Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja - Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania asukoht . 1.1 Hispaania kultuur · Härjavõitlus Hispaania kultuuri üks vanemaid ning kindlasti ka olulisemaid osasid on härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj
HISPAANIA faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade looduslikest tingimustest Hispaania lõunaosa looduslikel tingimustel on palju ühist Põhja- Aafrikaga, metsarohked põhja- ja looderannik oma niiske ja merelise kliimaga sarnanevad aga rohkem Kesk- Euroopale. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks asub Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Vaata see lause nüüd uuesti üle, sul siin ei klapi
· "Hispaania" tähendab foiniikia keeles "jäneste maa". · Hispaania kuningriik koosneb 17st autonoomsest piirkonnast. · Hispaania keel on suuruselt teine keel Ameerika Ühendriikides. · Almería maakonnas on olnud võttepaigaks mitmetele kuulsatele filmidele näiteks "Indiana Jones: Viimane Ristiretk" ja Barbar Conan". · Rikkaliku islami kunstipärandiga Alhambra linn kuulub UNESCO maailmapärandisse. · Hispaania kõige tähtsamad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared. (HM, 2010) · Hispaania hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest Vahemeres Baleaari saared Atlandi ookeanis Kanaari saared Maroko rannikul Põhja- Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase (HK, 2003) Kasutatud kirjandus o Central Intelligence Agency: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/sp
Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik
Variaagid peamine suund Venemaa, Ladoba järvest pikki jõgesid Konstanipoololini välja. Osa viikingeid(Norra) Island, Gröönimaa, Ameerika. Viikingiretkedest võtsid osa erineva elanikkonna kihi esindajad 1)talupojad, tegelesid peamiselt kauplemisega. 2)elukutselised maa pärandati vanemale pojale. 3) koonungid e. Kuningad maade juurde hankimiseks. Taani viikingid Frangi riigi jõgedeäärsed alad, 919 viiking Frollo sai endale Normandia, Astuuria ja Portugal(844a.) Baleaarid,Toskana, Inglismaal vallutasid suure osa saarest kuningas Alfred Suur 871-899a. Võitis küll Londoni tagasi, aga tunnistas viikingite võimu Ida-Inglismaal, kutsuti Danelag'ks. Norra viikingid nende suund oli põhja suunas, Shetland, Orkney, Island, Hibriidid ja Iirimaa.874- asustatakse Island, 982 Gröönima, Erik Punane, Leif Ericson Ameerika 1000a. Rootsi viikingid e. Variaagid, Ida-Euroopa jõgedel, 862. Kutsutakse Venemaad valitsema.
.............................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). 2. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised Hispaanias on Altamira koopajoonised, mis loodi ilmselt 15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul.
viinapuu kasvatamist ja veinivalmistamist õppinud ning nüüd oma teadmiseid kodumaal rakendada püüdsid. Neist kokkusattumistest sündisid esimesed veinimõisad Haro, Logrono ja Elciego linnakeste ümbrusesse, kus nn. ,,uut stiili" Rioja veini valmistama hakati. Hispaania Hispaania on riik, mis paikneb Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaaniale kuuluvad ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaarid, Vahemeres paiknevad Baleaarid ning Põhja-Aafrikas asuvad linnad Ceuta ja Melilla. Kesk-Hispaanias domineerib laavamaa ning riiki läbib mitu mäeahelikku. Riigi põhjapiiril kõrguvad Püreneed, mis moodustavad Hispaania ja Prantsusmaa vahelise loodusliku piiri. Hispaania peamised jõed on Duero, Guadiana, Guadalquivie ja Ebro, viimane suubub Vahemerre. Kliima on piirkonniti erinev, põhjas on talv külm ja suv mahe, sisemaal valitsevad soe suvi ja külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme.
poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania on demokraatlik riik. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania pealinn on Madrid. Riigi pindala on 504,8 tuh km². Nende rahvaarv on 46,1 milj elanikku (2011). Hispaania kuningas on Juan Carlos I. Nende rahaühik on nagu meilgi euro. Hispaania lipp 4 Rahvastik Hispaanias paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule,
1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse 1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I 1981 a. liitus Hispaania NATO- ga 4 2 ÜLDINFO 2.1 Geograafiline asend Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 504 782 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Suurbritanniaga (Gibraltariga) ja Marokoga. 2.2 Rahvastik Hispaanias on 2008. aasta juulikuu seisuga 40 491 052 elanikku, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2006. aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3%
Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Kaisa Suumann 4 IFI6001 Arvuti töövahendina Haldusjaotus Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus
poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus * 2 Religioon * 3 Ajalugu o 3.1 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel o 3.2 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung o 3.3 Islami ülemvõim o 3
Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (C?dizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Autonoomsed piirkonnad: Andaluusia, Aragón, Astuuria, Baleaarid, Baski, Castilla- La Mancha , Castilla-León, Ceuta, Extremadura, Galicia, Kanaari saared, Kantaabria, Kataloonia, La Rioja, Madrid, Melilla, Murcia, Navarra, Valencia Kliima: Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner, Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on
Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala Kivinugis elutseb lehtmetsades, metsaservadel, lagedatel kivistel mäenõlvadel, tihti inimasustuse lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine Kivinugis on lihatoiduline- närilised, hiired, uruhiired, oravad ning samuti linnud, sageli ka marjad. Mõnedes piirkondades peaaegu täielikult kas vili- putuk, või jäätmetoiduline. Kivinugis on täielikult öise eluviisiga. ( Euroopa imetajad) Järglased Kivinugise paaritumine toimub kesksuvel. Pojad sünnivad kevadel. Suguküpsus saabub 1-2 aastaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
