Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo Fuerteventural asuv Gorralejo Lanzarotel asuv Farma Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga) Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C. Lähistroopiline Ajalugu
...................................................................11 1 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb kahe vulkaanilist päritolu arhipellaagi geograafiat, geoloogiat ja kliimat. Hawaii saarestik asub Vaikses ookeanis Vaikse ookeani laama keskosas ning on tekkinud Hawaii kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub mitmeid väiksemaid saari ning kaheksa suurt saart, mida referaadis lähemalt käsitletud on. Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika laama loodeosas ning on tekkinud Kanaari kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub seitse suuremat saart ning mitmeid väiksemaid saarekesi. 2 Hawaii saarestik 2.1 Üldiseloomustus Hawaii saared asuvad Vaikse ookeani põhjaosas. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Arhipellaag koosneb kaheksast suuremast saarest, mitmetest atollidest, arvukatest saarekestest ning veealustest mägedest. Arhipellaagi kokupikkus Kure atollist Hawaii saareni on ligikaudu 2400 km.[7] 2.2 Avastuslugu
.................................................... 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik.........................................................................................................................11 5.3 Maavarad.........................................................................................................................12 Tenerife ja Teide vulkaan..........................................................................................................13 6.1 Tenerife........................................................................................................................... 13 6.2 Teide vulkaan..............................................................................................................14 Kokkuvõte....................................................................................................
klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik
kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus. Lissaboni geograafilised koordinaadid on 38°43 N 9°10 W. Pealinn asub Tallinnast linnulennult umbes 3300 km kaugusel. [2] [6][5][10][7] 3. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile autonoomsed Madeira saar ja Assoori saarestik, mis on lähistroopilised paradiisisaared. Madeira, mis on sooja ja lokkava loodusega saarestik hõlmab 741 km² ning seal elab 244 300 elanikku. Saarestiku keskus on Funchal. 3 Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1300 kilomeetrit Lissabonist läänes. Vulkaanilist päritolu saared on laiali pillutatud 650 km ulatuses. Assoori saarestik hõlmab 2355 km², seal elab 243 800 inimest
budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid roomakatoliku pühamuid. Geograafia ning kliima: Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo (1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado). Lisaks on veel mõned väiksemad lahed (Peniche, Sines ja Lagos) ning laguunid (Vouga-Aveiro, Óbidos ja Faro). Portugali peamiselt mereline ja mahe kliima tagab pehme talve ning ilusa ja mitte liiga palava suve. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood kestab aprillist septembrini
Rahvuskogu, mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased. 99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa. Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid
Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas. Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8 % maismaast. Kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal. Põhjast lõunasse ulatub Euroopa läbi kolme kliimavöötme ja idast läände läbi viie ajavööndi. ----11 Kõige läänepoolsemas ajavööndis (nn Lääne-Euroopa aeg), mida Londonis (Greenwichi observatooriumis) läbib 0-meridiaan, asuvad peale Suurbritannia ka Iirimaa, Island ja Portugal.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
g. Sveits Sant Galleni klooster, Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents j. Monaco okeanograafiamuuseum, Monte Carlo, vürstiloss k. Prantsusmaa Pariis (Louvre, Eiffeli torn, Notre Dame, Võidukaar, Mont Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc, Bordoo 2. LõunaEuroopa a. Portugal Madeira saar, Assoorid, Roca neem, Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja
1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond) 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
