Gran Canaria Gran Canaria is the second most populous island of the Canary Islands after Tenerife, and the third largest in area after Tenerife and Fuerteventura. Gran Canaria is located southeast of Tenerife and west of Fuerteventura. The island is of volcanic origin, mostly made of fissure vents. Gran Canaria is the second most populous island of the Canary Islands after Tenerife. Gran Canaria's surface area is 1,560 km² and its maximum altitude is 1,949 meters (Pico de Las Nieves). It has a round shape, with a diameter of approximately 50 km. About 80% of the volume of the island was formed during the Miocene period, between 14 and 9 million years ago. This is called the "Old Cycle" and is estimated to have lasted some 200,000 years and have emitted about 1000 km3, mostly of fissural alkali basalt. This cycle continued with the emission oftrachytes, phonolites and peralkaline rocks
---> ---> ---> Bremenist väljuvad lennud Porto 0700 0915 x x x Page 1 Sheet1 Alicante x x 1530 1830 x Fuerteventura x x x 1220 1615 Gran Canaria x x x x Malaga x x 1120 1445 x Tenerife Sth x 1115 1525 x x ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Bremen Riia x 0655 0950 x 0700 0955 <---- <---- <---- Bremenisse saabuvad lennud
Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo Fuerteventural asuv Gorralejo Lanzarotel asuv Farma Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga)
Rannamõnude nautimine Gran Canarial Euroopa turistide seas on populaarsed kõik sooja kliimaga maad, kuhu minnakse talviti puhkama. Meie otsustasime sõita kaheks nädalaks Gran Canariale, mis on üks Kanaari saartest, mis kuuluvad Hispaaniale. Gran Canaria saar asub Atlandi ookeanis. Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid, milleks on Playa del Inglés ja Maspalomas. Ilmad on Gran Canarial aastaläbi soojad, talvel on keskmine temperatuur 20°C ja suvel keskmiselt 26°C sooja
Sihtkoht HindEEK HindEUR Costa Del Sol 3985 246 Gran Canaria 8720 538 Hurghada 7533 465 Lanzarote 26290 1623 Luxor 17190 1061 Mallorca 2980 184 Nerja 7770 480 Ostukorvi sisu Sihtkoht Hind Kogus Maksta Valuuta Hurghada 7533 2 15066 EEK Hurghada 7533 3 22599 EEK
mäeahelikus. Praeguseks on see ekstreemne matkarada suletud ohtlikuse tõttu, kuid seda külastatakse endiselt hoolimata suurtest trahvidest, mis vahele jäämisega kaasnevad.[1] 3 Kanaari saarestik 3.1 Üldiseloomustus Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Aafrika looderannikust 100 km kaugusel. Saared kuuluvad Hispaania Kuningriigile ja on üks Hispaania 17-st autonoomsest üksusest. Arhipellaagi nimi Canarie Insulae tähendab tõlkes koerte saar ning nimi kehtis varem ainult Gran Canaria saare kohta. Arhipellaagi pindala on 7447 km2 ning see koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilist päritolu saarest. Saarest möödub Kanaari hoovus.[2] 3.2 Ajalugu Enne esimeste inimeste saabumist elasid saarel eelajaloolised loomad näiteks suured sisalikud ja närilised. Kanaaride esimesed päriselanikud olid guatshid, kelle päritolu on ebaselge. Eurooplased kirjeldasid neid kui pikkade, heledate juuste ja siniste silmadega rahvast. Sellest
A trip of mine Canary Islands Dec. 2015- Feb. 2016 Keilika Meos · Country: Spain - Gran Canaria and Tenerife Islands · Length of the trip: 1.5 months · Mount Teide · Maspalomas dunes · Amadores beach Loro park (animal park) · In Tenerife · The largest parrots population (350 different species) · Orca ocean show(has attracted critisism) and parrots making tricks Siam park (water park) · In Tenerife · One of the largest water parks in Europe · Many water activities like waterslides,
jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal;
Hawaii saar – 400 000 a. Gabro Nefeliniit Hawaii hotspot Mauna Kea 4205 m kliima Troopiline kliimavööde Päevapikkus 11-13,5 tundi Ilmastik suhteliselt ühenäoline Vesi aastaringselt soe: 23-27 kraadi flora & fauna Troopilised vihmametsad Rikkalik loomastik Lanzarote La Palma Tenerife Fuerteventura Hierro La Comera Gran Canaria geoloogia Peamiselt tardkivim basalt. Mount Teide 3718 m Saared tekkinud Kanaari Hotspoti kohale kliima Subtroopiline kliima Ilmastik varieerub vastavalt asukohale. flora & fauna Vahemereline taimestik Mitmekesine loomastik järeldus Nii Hawaii kui Kanaarid on: Vulkaanilise tekkega arhipellaagid Erilise taimestiku ja loomastikuga
a:)Jaanuaris b:)Septembris c:)Oktoobris d:)Novembris Blondiin palub publiku abi 4. Millise looma nimest on saanud nime Kanaari saared ? Blondiin võtab võidetud summa ja väljub mängust. Ja nüüd,sina, kes sa pead ennast ilusaks, targaks ja tubliks. Võid lugeda õigeid vastuseid. 1. 100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 1453 2.Panama kaabu leiutati Equadoris 3.Oktoobrirevolutsiooni tähistati 7. Novembril. 4. Ladina keeles on Insukaria Canaria - Hüljeste saar. Mine vaata peegils oma juuste värvi ! vot selline nali oli...
Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias Kunstnikud: Pablo Picasso Salvador Dali Näitlejad: Penelope Cruz Antonio Banderas Härjavõitlus Barcelona Kuninga palee Las Palmas de Gran Canaria Tenerife Mallorca Ibiza Aitäh kuulamast!
Kanaari saared ÜLDANDMED · Kanaari saared kuuluvad Hispaania Kuningriigi koosseisu. · Ametlikult käibel olev rahaühik on euro. · Kanaari saartel elab kokku 1,5 miljonit püsielanikku. · Saari külastab aastas u 5 miljonit turisti. · Kanaari saartel on roomakatoliku usk. · Enim tuntud saared on Gran Canaria ja Tenerife ASEND · Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Loode-Aafrikast umbes 100 km eemal. Asend kaardil LOODUSLIKUD TINGIMUSED · Maastik ja pinnareljeef on äärmiselt mitmekesine. · Üldiselt on saared mägised, kõrgeim mäetipp on 3718 m üle merepinna: Tenerife saarel asuv Teide. · Vee temperatuur saarte ümbruses on talvel 17- 20 kraadi, suvel 20-23 kraadi. · Kanaari saarte kliima on ühtlane ja mahe aastaringselt, keskmine temperatuur on 20
● Suur osa elanikkonnast elab pealinnas – Santa Cruzis. www.spainted.com inzumi.com Tenerife majandus ● Tenerife kõige tähtsam majandusharu on turism. ● Suur osatähtsus on ka Santa Cruzi sadamal. www.puertosdetenerife.org crucerosturisticos.com Tenerife naabersaared ● Lanzarote ● Fuerteventura ● Gran Canaria ● La Gomera ● La Palma ● El Hierro www.holidaysuncovered.co.uk www.bookableholidays.com Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Tenerife http://www.uptravel.ee/et/tenerife.html http://et.wikipedia.org/wiki/Teide http://tenerifesiesta.com/kliima.php http://www.aurinko
1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8. Ott Lepland -Jäädagi nii 9.Ilm ja mida saab teha ühe aastaaja kohta. 10. Mitte ühtegi ,sest kõik teised lendavadpaugu peale ära . Vastused. 11.100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 -1453 12.Kanaari saared on oma nime saanud hülgelt. Canaria tähendab ladina keeles hüljeste saart (merekoer). 13.Oktoobri revolutsiooni tähistatakse novembris. 14.Shanon-Varbad liivas Vastused. 15.Vaarikas 16.Nahkhiir 17.7, punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne) 18.Niilus 19.32 hammast 20.Senda 21.Põhjapooluse
jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad. *Peamised välismajandussidemes on väliskaubandus, teenuste vahetus, kapitaliinvesteeringud
Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8. Ott Lepland -Jäädagi nii 9.Ilm ja mida saab teha ühe aastaaja kohta. 10. Mitte ühtegi ,sest kõik teised lendavadpaugu peale ära . Vastused. 11.100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 -1453 12.Kanaari saared on oma nime saanud hülgelt. Canaria tähendab ladina keeles hüljeste saart (merekoer). 13.Oktoobri revolutsiooni tähistatakse novembris. 14.Shanon-Varbad liivas Vastused. 15.Vaarikas 16.Nahkhiir 17.7, punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne) 18.Niilus 19.32 hammast 20.Senda 21.Põhjapooluse
Eagle ► The King : Juan Carlos I Symbols ► Anthem http://www.youtube.com/watch?v=0 S19dt7JWQs Geographical position ► In Southwestern Europe on the Iberian Peninsula ► Neighboring countries: France, Andorra and Portugal (in the west) ► Between Spain and Morocco is narrow Strait of Gibraltar ► Territory of the country includes the Balearic Islands in the Mediterranean, and 13 Canary Island (the largest of which is Tenerife and Gran Canaria) in the Atlantic Ocean Map Location in Europe Natural conditions ► Subtropical climatic zone (2 seasons) ► Summers are hot and dry in Spain, winters are rainy ► One of the driest countries in Europe (200-300mm per year / m²) ► Mineral resources : iron-, zinc-, copper-, lead- and uranium ore and mercury Population ► As at July 2007 - more than 40 million people (80% Hispanic, the rest Galician and Basques) ► Also Portuguese and Gypsies (mainly
com/watch? v=0S19dt7JWQs Geograafiline asend Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel Naaberriigid : Prantsusmaa, Andorra ja Portugal(läänes), lõunasse ja idasse jääb Vahemeri Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife ja Gran Canaria) Atlandi ookeanis Kaart Paiknemine Euroopas Looduslikud tingimused Lähistroopiline kliimavööde( 2 aastaaega) Pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud(Püreneed) Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood Üks kuivemaid riike Euroopas(aastas 200- 300mm/m²) Maavarade poolest leidub kivi sütt, raua-, tsingi,
vajadusteks, sh loodusele ja majapidamistele. Kui taaskasutatava vee kvaliteeti õigesti hallata, võib puhastatud reovesi pakkuda tõhusat alternatiivi põllumajandusvee nõudluse rahuldamiseks. Puhastatud reovee kasutamine põllumajanduses on toonud juba mõnedele Euroopa riikidele märkimisväärset kasu veemajanduse sektoris. Näiteks on Küprose eesmärk suurendada 2014. aastaks taaskasutatava vee hulk ligikaudu 28%-ni 2008. aasta põllumajandusvee nõudlusest. Gran Canaria saarel moodustab puhastatud reovesi 20% kõikides sektorites kasutatavast veest, sh tomatikasvatuse (5000 hektarit) ja banaaniistanduste põllumaa (2500 hektarit) niisutamine. Poliitika korrigeerimine Ökosüsteemide nõudluse ning meie endi tarbimisvajaduste rahuldamiseks vajaliku piisava veekoguse kindlustamiseks tulevikus peame tagama õiged poliitkapaketid, mis toetavad veekasutuse tõhusust. ELi vee raamdirektiiv on aidanud seda saavutada põllumajandustavade
jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku 5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria) Atlandi ookeanis. Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas.
oktoober 1962 Sõltuvad, tunnustamata ja okupeeritud alad: Ala Pindala Rahvaarv Pealinn/Keskus Briti India ookeani ala (Srb.) 60 km² täpne arv teadmata Diego Garcia Ceuta (Hispaania) 28 km² 76 152 (2003) Ceuta Las Palmas de Gran Canaria, Santa Cruz de Kanaari saared (Hispaania) 7447 km² 1 843 800 (2003) Tenerife umbes 250 000 Madeira saared (Portugal) 797 km² Funchal (1991) Mayotte (Prantsusmaa) 373 km² 193 800 (2004) Mamoudzou
seisukohta peaaegu absurdseteks nende jaoks, kes pole Laforeti enda usuga tuttavad. Järgmisena ilmus ,,La insolación" (Päikesepiste, 1958) esimese osana lõpetamata triloogiast. Postuumselt anti 2004. aastal välja veel ,,Al volver la esquina", mida paljud peavad tema kõrgpunkti saavutanud psühholoogiliseks romaaniks. Samuti leidub tema repertuaaris reisiraamatuid. 1961 kirjutas ta ,,Gran Canaria" juhise saarele, kus ta üles kasvas. 1967. aastal ilmus ,,Paralelo 35". Isegi Laforeti kirjavahetus sõbraga, USA-s elava hispaanlasest kirjaniku Ramón J. Senderiga, avaldati 2003. aastal pealkirjaga ,,Puedo contar contigo". Ning ei puudu ka novellid ja lühiromaanid, mis ilmusid vastavalt kogumikes ,,La muerta" (1952) ja ,,La llamada" (1954). Hiljem lisandus veel neli novelli: ,,El infierno", ,,Recien casados", ,,El alivio" ja ,,El secreto de la gata". Laforet oli teerajaja
(100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest oluline kaubanduslik baas. See tõi kaasa rüüsteretki-põletati külasid, tapeti kohalikke. Guantsid elasid hispaanlaste (ja ka teistest maadest meresõitjate) terrori all. 5. Kuidas on seotud Kanaari saared Kolumbuse maadeavastustega? 1492
jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 45,8 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimest. Hispaania on Prantsusmaa järel suuruselt teine riik Euroopas. Riigi pindala on 504 782 ruutkilomeetrit
linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: · Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku · Zaragoza 649 tuhat elanikku · Málaga 561 tuhat elanikku · Murcia - 417 tuhat elanikku · Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku · Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku · Bilbao 354 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean jääb lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht) Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Hispaania asub Euraasia laama edelas, ääres. Aafrika ja Euraasia laamade piir jookseb täpselt Hispaania ja Aafrika vahel Gibraltari väinas. Laamtektoonika tõttu esineb Hispaania lõunaosas maavärinaid. [2]
Hispaania saarestikud Hispaania peamised saarestikud: · Kanaari saared · Baleaarid Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17- st autonoomsest piirkonnast. 1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife's, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria's. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn. Arhipelaagi pindala on 7447 km², elanike arv on 1 605 000. Arhipelaag koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilise päritoluga saarekesest. Saartest möödub Kanaari hoovus. Suuremateks Kanaari saarteks on Lanzarote, Fuerteventura (2019 km²), Gran
annaabi.ee 
