Kuivõrd meie ühiskonnas on kujunenud selged arusaamad niiöelda meeste ja naiste töödest, siis eelistatakse teatud erialadel (nt lasteaiakasvatajana) vaid naisi. Näiteks on küsitud ka, miks ei saa alla 3-aastase lapse isa soodustingimustel töölepingut lõpetada nagu saab alla 3-aastase lapse ema. Üheks levinumaks näiteks muudes eluvaldkondades on ööklubides erinevate sissepääsutingimuste seadmine. Rohkem analüüsi vajaks, kas rahvatervise osas on androloogia puhul haiguste ennetus samaväärselt tagatud günekoloogiliste vaevustega. Kas võiksite palun tuua välja ka need põhjused, miks Eestis ikkagi naiste töötasu väiksem on? Kindlasti on tehtud vastavaid uuringuid, aga tavaliselt räägitakse ainult, et erinevus on, aga mis on ikkagi selle põhjuseks? Põhjuseid on mitmeid ja need vajavad kindlasti rohkem uurimist. Nende hulgas on kindlasti tööturu segregatsioon (naised on koondunud halvemini tasustatud ametialadele, mehed
Loodusrahvaste ravipraktikas pikka aega kasutusel olnud kõrvaküünlad soodustavad inimese energiaringlust ja nende toime põhineb põlemisel. Kalade müstiline ravijõud- KALATERAAPIA. Hüpnoteraapia on midagi väga lihtsat mil iganes sa mõtled millelegi muule; mil iganes sinu tähelepanu kaldub praegusest hetkest mujale, oled sa transiseisundis. Kiviravist on abi järgnevate terviseprobleemide puhul: südamerabandus, insult, vähk, traumad, närviprobleemid, kroonilised haigused, nahaprobleemid, astma, bronhiaalhaigused, energiapuudus jne. Matrix Energetics integreerib kvantteaduse, mis on tõepoolest tervendamistöö viimane sõna subtiilse energia, morfogeensed väljad, mittelineaarse aja, paralleelsete universumite teooria ja muud et nihutada valgust ja informatsiooni, mis informeerib energeetilist keha, mis moodustab meie füüsilise, mõistusliku, emotsionaalse ja vaimuliku mina
tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervishoiusektoris peab oma tervist ja ohutust töö tõttu ohustatuks suurem osa töötajatest kui kõikides teistes sektorites Euroopa Liidus keskmiselt. Teiste sektoritega võrreldes esineb eelkõige kolleegide ja teiste isikute poolse füüsilise vägivalla oht ning väga levinud on tegelikud vägivallajuhtumid. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku järgmiste riskidega: · bioloogilised riskid, nt süstlatorkevigastustest põhjustatud infektsioonid; · keemilised riskid, sealhulgas vähktõve ravis kasutatavad ravimid ja desinfektsioonivahendid; · füüsikalised riskid, nt ioniseeriv kiirgus; · ergonoomilised riskid, nt patsientide hooldamine; · psühhosotsiaalsed riskid, sealhulgas vägivald ja vahetustega töö 1.2 Lõikehaavade ennetamine töökohal Tervishoiutöötajaid ohustavad süstlatorkevigastuste ja lõikehaavade riskid. Sellised
Näide: NÕUKOGU OTSUS 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu. Arvamused, soovitused ja ettepanekud Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Näide: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ARVAMUS teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik – 2008/0185 (COD) Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.
veendumustest Edendada karskuse ja abielu kui HIV/AIDS-i ennetavaid meetmeid Julgustada rahvusvahelisi ja kohalikke ettevõtteid arendada poliitikat ja tavasid, mis edandavad ennetustööd, ravi ja hoolitsust. Sõlmida lugupidav professionaalne partnerlus HIV/AIDS-nakatunutega, võttes arvesse peamisi sotsiaaltöö väärtusi nagu väärikus, õigus enesemääramisele ja individuaalsusele. Teha koostööd HIV/AIDS-i organisatsioonidega, töötades välja programmid, mis soodustavad avatust, kogemuste jagamist, kuidas elada viirusega. Haridus ja ennetus • Sotsiaaltöötaja peaks toetama ja ellu viima programme, mis sisaldavad haridus- ja ennetusstrateegiaid. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama teadusel põhinevaid terviklikke seksuaalharidus programme noortele ja täiskasvanutele. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama piisavalt tervishoiutöötajad ja vajaliku infrastruktuuri
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud hääl
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEA
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. • Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut. • Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro. ARENG Euroopa integratsioon algas 9. mail 1950 tingituna julgeolekupoliitilistest vajadustest. Robert Schumani plaan pani ette luua olukord, mis välistaks edaspidised Saksa-Prantsuse sõjad. Väliselt oli plaan majanduslik. 1 1951 – kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957 – Rooma lepinguga luuakse ühisturg
kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1997. aasta detsembris tegi Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu otsuse kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tõhustatud ühinemiseelse strateegia kohta. Strateegia hõlmas kaht vahendit: ühinemispartnerlused, mis ühendavad kõik ELi abi vormid ühte raamistikku eesmärgiga rakendada riiklikke programme, et kandidaatriike ühinemiseks ette valmistada. Programmid hõlmavad lühikese ja keskmise tähtajaga prioriteete, mida tuleb acquis' ülevõtmisel silmas pidada, ning koondavad selleks eesmärgiks eraldatud rahalisi vahendeid; ühenduse abi: Euroopa Ülemkogul 1999. aasta märtsis Berliinis otsustati oluliselt suurendada ühinemiseelset abi ning luua kaks erivahendit ISPA (transport ja keskkond) ja Sapard (põllumajandus ja maaelu arendamine) täienduseks PHARE programmile, mis
sõlmivad ametiasutused ei järgi eeskirju. Teatavate valdkondade riigihankelepinguid hõlmavad erieeskirjad. Kaitsealased riigihankelepinguid hõlmavad siiski veel enamjaolt siseriiklikud õigusaktid. Euroopa Liidu eesmärk on luua turg kaitsevarustuse alal, kaitstes samal ajal riiklikku julgeolekut. Üldhuviteenuste (nt energeetika, telekommunikatsioon, transport, raadio ja televisioon, postiteenused, koolid, tervishoiu- ja sotsiaalteenused) alaste riigihankelepingute puhul koostab Euroopa Liit ühised eeskirjad, et täiustada konkurentsivõimet, tunnustades samas riiklike süsteemide mitmekesisust. Euroopa Liit järgib Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingut riigihankelepingute puhul kohaldatava õiglase rahvusvahelise konkurentsi kohta. Sellel lepingul, mida eelkõige teatakse riigihankeid käsitleva lepinguna, on 39 lepinguosalist, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki.
Kutseharidus Leonardo da Vinci Igal aastal saab 80 000 inimest minna praktikale teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõttesse või koolituskeskusesse. Täiskasvanuharidus Grundtvig Igal aastal saab 7 000 inimest end täiendada välismaal. Euroopa integratsiooni alaneJean Monnet Euroopa integratsiooni alaste õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013. 10 Euroopa Liidu rajajad · Konrad Adenauer · Sir Winston Churchill · Alcide de Gasperi · Walter Hallstein · Jean Monnet
säilitamine, rahvusvahelise üksteisemõistmise ja koostöö edendamine, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamine ja tugevdamine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. ELi eesmärk on tagada ka, et maailmas olulised majandusjõudude ja piirkondlike rühmade suhted põhineksid ühisel huvil ja kasul. Välispoliitika küsimustes on Euroopa Liidus lõplik otsustusõigus Euroopa Ülemkogul, mis koosneb ELi riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Enamiku välis- ja julgeolekupoliitika alaste otsuste puhul on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut. (Europa, Välis- ja julgeolekupoliitika) 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus Euroopa Liidu majandus on üks maailma avatumaid ja suurim ühtne turg. Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest ning EL seisab ka maailmakaubanduse liberaliseerimise eest
Kutseharidus Leonardo da Vinci Igal aastal saab 80 000 inimest minna praktikale teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõttesse või koolituskeskusesse. Täiskasvanuharidus Grundtvig Igal aastal saab 7 000 inimest end täiendada välismaal. Euroopa integratsiooni alane Jean Monnet Euroopa integratsiooni alaste õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013. Euroopa Liidu rajajad · Konrad Adenauer · Sir Winston Churchill · Alcide de Gasperi · Walter Hallstein · Jean Monnet · Robert Schuman · Paul Henri Spaak · Altiero Spinelli
eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele. 3.Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes. 4.Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistus programmid. 5.Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vajalikel erialadel. KÕRGKOOLID 1.Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust. 2.Ühtlustame teadustöö ja õppetegevuse kvaliteedi ning hindamise kriteeriumid. 3.Toetame ülikoolide võrgustumist, soodustame üliõpilasvahetust välismaa üli koolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. 4
9. Toetame taastuvenergia riiklikult suunatavat rakendamist, et väärtustada ja hoida elu maal ning luua täiendavaid võimalusi stabiilseks tööhõiveks. Peame vajalikuks suurema osa maapiirkondades töötavate ettevõtete üleviimist bioenergeetikal põhinevale tehnoloogiale. Seisame selle eest, et maapiirkondades tegutsevad bioenergeetikal põhinevad ettevõtted oleksid avaliku võimu poolt tõhusalt toetatud (vastav maksupoliitika, riiklikud programmid, lisatoetused jm). 10. Loome tingimused kodumaise kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. SOTSIAALNE TURVALISUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses valitseb uusliberalism, solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid pahatihti naeruvääristatakse. Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole vaesuspiiri. Kindlusetunde puudumine on
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luk
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Euroopa Liidu õigus EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1Aluslepingud / põhiõiguste tagamine...................................................................4 2Õigusasutuste vaheline koostöö...........................................................................5 3Sisserände küsimus.............................................................................................. 6 4Sisejulgeoleku strateegia...................................................................................... 8 4.1Mida see endast kujutab?............................................................................... 8 4.2Miks vaja?.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aas
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks,
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Toiduaine tehnoloogia I kursus Joosep Kärg Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu................................
RIIGIÕPETUSE ISESEISEV TÖÖ NR.3 Milline on EL tunnuslause? Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu. Millal tähistatakse Euroopa päeva ja miks just siis? 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liikmesriikides kasutatav �
Mis on Euroopa Liit? Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Mis on Euroopa Liidu eesmärgid? ELi eesmärk on tagada oma 495 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. Senised tulemused? Reisimine ELi piires passi- ja piirikontrolli läbimata, ühisturg, Euroopa ühise raha euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi mi
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võideld
seotud. Altruism. See fenomen on kõige raskemini analüüstav! Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus. Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all Sotisaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu.
Euroopa Liidu ajalugu: Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Eu
Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatav
Siseturg lõigati välisturust ära. Ametiühingud ja tarbijaesindused suhteliselt nõrgad Eesmärk suure lisandväärtusega uute tööstusharude II periood: eesmärgiks jõudmine tööstuslikult arendamine ning juhtrolli taotlemine vastavates tehnoloogiaarendustes. arenenud riikide hulka, osaliselt liberaliseeriti väliskaubandus, prioriteet tehnoloogiline areng, sekkuti Juhtroll tööstuspoliitikas kuulub MITIle (Ministry of ettevõtlusstruktuuridesse ja toetati strateegilisi harusid. International Trade and Industry). Personaalne põimumine riigi ja majanduse juhtimises, suhtevõrgustikud (nemawashi) (ühtede ja samade III periood: majanduskasvu jätkusuutlikkuse
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise..........................................................................
Hariduspoliitika kuulub iga liikmesriigi pädevusse, kuid eesmärgid seatakse ühiselt ning üksteisele edastatakse parimaid tavasid. Lisaks rahastab Euroopa Liit programme, mille kaudu kodanikud saavad ennast arendada ja kasutada ära ELi võimalusi õppida, saada koolitust või töötada muudes riikides. Hariduse ja koolituse pakutavad võimalused. Ajavahemikuks 20072013 eraldas EL elukestva õppe programmidele ligikaudu 7 miljardit eurot. Olulisemad programmid on järgmised: Leonardo da Vinci see on kutseõpe, eelkõige noorte töötajate ja koolitajate praktikal viibimine välismaa ettevõtetes ning koostööprojektid, mis loovad sidemeid kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel. Erasmus on üliõpilaste liikuvuse ja ülikoolide koostöö programm. Alates programmi Erasmus rakendamise algusest 1987. aastal on selles osalenud 1,5 miljonit üliõpilast. Hiljem käivitatud programmiga Erasmus Mundus pakutakse üliõpilastele ja
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
kuidas komisjon eelarvet täitis. Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete ühinemisi lubada või keelata. Samuti peab komisjon tagama, et ELi liikmesriigid ei subsideeri oma tööstusharusid sellisel viisil, mis moonutab konkurentsi. Komisjoni juhitavate ELi programmide näiteks võib tuua programmid Interreg ja Urban (millega luuakse piiriülest partnerlust piirkondade vahel ja aidatakse mahajäänud maapiirkondadel uuesti kosuda), aga ka üleeuroopalise üliõpilasvahetusprogrammi Erasmus. 3. Euroopa õigusaktide täitmine Komisjon on asutamislepingute valvur. See tähendab, et komisjoni nagu kohtugi ülesandeks on tagada, et ELi õigust rakendatakse liikmesriikides õigesti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
