Ning vaadata üle kuidas on muutunud koostöö eesti ettevõte ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga Urve Palo arvamuse järgi on Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013) Ühe olulise uuendusena keskendume strateegias ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm. Programmi käigus kaardistatakse
asjaomaste tegevusvaldkondade põhilüli. Võrke ja infosüsteeme luues kavatseb ühendus keskenduda riiklike asutuste ja huvirühmade vahelistele kogemuste ja parimate tavade vahetusele, et pideva õppe ja täiustamise kultuuri edendada. Poliitikakujundajate järjepidevaks abistamiseks ning meditsiinitehnoloogiate kliinilise tõhususe, kvaliteedi ja muude omaduste, näiteks ravimi-, meditsiiniseadmete ja kirurgiliste operatsioonide alaste tegevusvaldkondade koordineerimiseks asutati tervisetehnoloogia hindamisvõrgustik. Mehed ja naised Meeste ja naiste puhul esinevad erinevad haiguste vormid, erinev on kokkupuude tervist mõjutavate teguritega ja juurdepääs tervishoiuteenustele. Bioloogiliste tegurite ja sotsiaalsete rollide tõttu on naiste ja meeste vastuvõtlikkus teatavatele haigustele erineva ulatuse ja tõsidusega ning esineb erinevatel eluperioodidel. Euroopas elavad mehed naistest keskmiselt kuus aastat vähem.
annaabi.ee 
