Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Sel...
Juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° ● Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С Taimestik ja loomastik ● Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna- Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. VENEMAA LOOMAD Venemaa fauna on väga rikkalik
Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes,
· Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. · 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. · Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria · Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika. · Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks. · Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. · Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). · Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. · Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. · Kolm refuugiumi asustuslähetena.
10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 – 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia – kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika. Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks. Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Kolm refuugiumi asustuslähetena.
konkurentsinõrgad lühieataimed. Et kogu stepp on varem või hiljem "läbi kaevatud", siis moodustub erineva vanusega taimkattelaikudest muster, mis suurendab liikide mitmekesisust stepi ökosüsteemis tervikuna. Stepifloora on kujunenud neogeenis savannitaoliste rohtlate vaesumisel. Viimase valiku tegi jääaeg, kui praeguses stepivööndis paiknes jahe kase-männi-lehise metsastepp. Läänest itta jaguneb Euraasia stepivöönd kolmeks klimaatiliselt ja florogeneetiliselt erinevaks piirkonnaks: Lõuna-Venemaa steppide tunnustaimed on ukraina stepirohi (Stipa iicrainica) ja kaldaluste (Bromus riparius), märksa kontinentaalsemates Kasahstani steppides aga punane ja sarepta stepirohi (S. rubens, S. sareptana), külmpuju (Artemisia frigida) jt. ning lõpuks äärmiselt karmides Baikali-tagustes steppides jõhv-stepirohi (Stipa capillata), tardhein (Aneurolepidium pseudoagropyruin) ja
ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt
nad uimastati. Need lapsed olid nii madalat kui ka kõrgemat päritolu. Koodeks, mis kujutab endast asteekide ajalugu kannab nime Mendoza koodeks. Antonio di Mendoza lasi kirja panna hästi palju erinevat teavet asteekide kohta. Kasutatud on asteekide piltkirja ja hispaaniakeelset teksti. 1450ndatel. Indoeuroopa Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia
ajalugu mõjutanud. Looduslik klimaatilised olud. Toob välja kolm elementi: mets, jõed ja stepp. Metsa on ääretult palju, olulist rolli mänginud nii ehituste kui toidu saamiseks. Varjupaik. Jõed jõgedevõrgustik ehk liiklus mööda jõgesid, sest palju metsa ja sood, nõnda peamised liiklusteed. Veeti ka kaupa. Maanteede roll oli Venemaal küllaltki tagasihoidlik. Muutus 19. sajandil kui rajati raudtee. Stepp on Vene lõunaosas ümbritsev stepivöönd, kus erinevad rändrahvad, lellel teistsugune arusaam ja käitumisviis. Nende kõrval on ka kliima tähtis, mis suht karm võrreldes Skandinaaviia või Lääne-Euroopaga. Põllumajanduslik periood lühike, aprilli keskpaigast septembri keskpaigani. 120-130 päeva. Põllumajandus küllaltki vähe produktiivne. See Klutsevski arust tingis Venes pärisorjuse küllaltki julma vormi. Vene inimene elas laial territooriumil, kus asustustihedus oli väike. Seega inimestel ei tekkinud seost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
