2. Lnemerd mbritseb 9 riiki. Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Lti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa. 3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Skrrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, Lti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati jrsakrand 5. Suurimad lahed: 1) Phjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud: 1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi psib sgavamates kihtides. 13. Valdavad on lnetuuled. 14
Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maret Vihman TÜNK Page 1 Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maria Tsatsuro KELA 1 Täida Kooliatlase või loengu põhjal: SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiuma...
Läänemere riigid-Taani, Rootsi , Soome , Eesti , Läti , Poola , Venemaa ja Saksamaa Kõige pikem on Läänemere rannajoon on Rootsil Kõige lühem on Leedul.ainus riik mille mandri l asuvad osad Läänemere ääres teineteisest eraldi, on vebena-lisaks Peterburi ümbrusele kuulub Poola ja Leedu vahel asuv Kalingradi oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud ...
Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on
Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. Looduslikku taimestikku on vähe säilinud, kuna Taanis leiab aset ulatuslik maaharimine. Haritavat maad on 66%, ja 16% hõlmavad metsad ja nõmmed. Lehtpuudest on levinud pöök, saar ja tamm. Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-
vTaani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. · v Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. · v Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. v Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. v Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. v Taani on tasane lauskmaa. v Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. v Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). v Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. v Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø
Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E. Kopenhageni koordinaadid on 55'48N, 012'16E. Kopenhageni kaugus minu kodukohast on 1040 km. Taani ajasoon on GMT, st meil on 2 tunnine ajavahe. Taanis kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on kehtiv suuremas osas Euroopa Liidu
valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires. Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa. Mere pinnavee soolsus jääb vahemikku ligikaudu 20 PSU (tuhandikosa) Kattegatis ning 12 PSU põhjapoolseimas Botnia lahes ja idapoolseimas Soome lahes, võrreldes 35 PSUga avaookeanides. Soolsuse tasemed varieeruvad vastavalt mere sügavusele. HELCOMi eesmärgid: - merepõhja puutumatuse taastamine ja säilitamine sellisel tasemel, mis tagab ökosüsteemide toimimise;
********* Põhikool Taani Kuningriik Referaat ************* IX kl **** 2010 Üldandmed Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 maakonda, pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Asukoht Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, lää...
3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani on lauskmaa, mis asub Jüüti poolsaarel, mis on üksiti riigi ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad.
Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid, Seasaar, Sipelgarahu, Sitakare, Suur Pihlakare, Suurrahu, Sõmeri, Taguküla laid, Tauksi, Tondirahu, Uuemererahu, Valgerahu, Vareslaid (Käina laht), Vareslaid (Väinameri), Varesrahu, Väike Härjamaa, Öakse laid, Öörahu. 4 1.4. Suurimad läänemere saared: Aland, Hiiumaa, Saaremaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen. (Joonis 2) Joonis 2. Läänemere suurimad saared. Allikas: (http://saare.maavalitsus.ee/laanemere-saarte-koostoovorgustik-b7) 5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed: Ennu laht, Kasti laht, Kunnati laht, Kuressaare laht, Kõiguste laht, Laidevahe laht, Muraja laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel, Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht 2.2
Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat.
koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. On kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel rahvuslikul kui ka kohalikel tasandil. Läänemeri e Balti meri. Pindala 373 000 km2. keskmine sügavus 50m sügavaim koht 459 m, asub rootsi ranniku lähedal Landsorti vagumuses. Lahed: botnia laht, soome laht, riia laht. Saared: hiiumaa, saaremaa, gotland, öland, bornholm. Väinad: suur belt, väike belt, kartegat, skagerrok, sund. Riimvesi- Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18. Riimveelised veekogud on liikide arvu poolest elustikuvaesed, sest riimveega kohastunud organisme on suhteliselt vähe. Jäätub -0.2...-0,4 , augusti temp 16-17. soome laht 2-3 , botnia laht 1-2, avamerel 5-6, taani väinades 8-12. Veetaseme kõikumised seostuvad püsivate tugevate tuultega. Suurim tõus 1967a okt kuni 2,5m
Rakvere Gümnaasium STEN KISAND 11.A klass Taani Referaat Rakvere 2009 Sisukord Rakvere Gümnaasium................................................................................................................. 1 Taani............................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Rakvere 2009.............................................................................................................................. 2 Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed .............................................................
Tapa Uurimustöö Taani Kuningriik Koostaja: Alina Roditsenko Klass: 10 a 1 2008/ 2009 Sisukord Üldandmed 3 Asukoht 4 Pindala 5 Pinnamood 6 Kliima 7 Maavarad 8 Majandus 9 Rahvastik 10 Riigi arengutase 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12 Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-v...
Taani Kuningriik Rahvusvaheline turundus Tallinn 2010 SISUKORD 1. Majanduskeskkond..................................................................................................................3 1.1. Pindala..............................................................................................................................3 1.2. Rahvastik..........................................................................................................................3 1.3. Haldusjaotus.....................................................................................................................4 2. poliitiline keskkond.................................................................................................................5 2.1. Riigipea............................................................................................................................ 5 2.2. Parlament....................
Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. 4 Taani kaart Riik Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas või kuninganna (hetkel kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude
02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus –
piiskop. Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland) oli Taani kuninga valdus (Ladina keeles dominimum directum) , mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. [1][2] Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja
a. 26 veebruar. Rootsi saab omale: Skåne, Hallandi, Blekinge, Bornholmi, Bohusläni, Trondheimi. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Võidujoovastuses soovib KARL X GUSTAV vallutada kogu Taani, pealegi oli Taani edaspidistes sõdades oluline tegur ja nö pehme kõhualune. 1658. a. august - alustab uue sõja Taani vastu. Taaniga liituvad Holland ja Inglismaa. Kopenhaagenit ei suudeta 1659. a. vallutada, Taani iseseisvus säilis. Kaotatakse Bornholm ja Trondheim. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1660. a. veebruaris KARL X GUSTAV sureb kopsuhaigusesse. Järeltulija KARL XI on 4-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Ø EESTKOSTEVALITSUS: leskkuninganna Kõrgaadel Krahv Magnus Gabriel De la Gardie eestkostevalitsuse juht. Nõrk riigimees Toetas Uppsala ülikooli Rootsi suurvõim 1611-1718
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
