2. Lnemerd mbritseb 9 riiki. Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Lti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa. 3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Skrrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, Lti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati jrsakrand 5. Suurimad lahed: 1) Phjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud: 1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi psib sgavamates kihtides. 13. Valdavad on lnetuuled. 14
Maria Tsatsuro KELA 1 Täida Kooliatlase või loengu põhjal: SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiumaa 27- Gdanski 36- Poola
Läänemere riigid-Taani, Rootsi , Soome , Eesti , Läti , Poola , Venemaa ja Saksamaa Kõige pikem on Läänemere rannajoon on Rootsil Kõige lühem on Leedul.ainus riik mille mandri l asuvad osad Läänemere ääres teineteisest eraldi, on vebena-lisaks Peterburi ümbrusele kuulub Poola ja Leedu vahel asuv Kalingradi oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud ...
Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on
Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. Looduslikku taimestikku on vähe säilinud, kuna Taanis leiab aset ulatuslik maaharimine. Haritavat maad on 66%, ja 16% hõlmavad metsad ja nõmmed. Lehtpuudest on levinud pöök, saar ja tamm. Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-
vTaani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. · v Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. · v Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. v Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. v Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. v Taani on tasane lauskmaa. v Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. v Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). v Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. v Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø
Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E. Kopenhageni koordinaadid on 55'48N, 012'16E. Kopenhageni kaugus minu kodukohast on 1040 km. Taani ajasoon on GMT, st meil on 2 tunnine ajavahe. Taanis kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on kehtiv suuremas osas Euroopa Liidu
valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires. Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa. Mere pinnavee soolsus jääb vahemikku ligikaudu 20 PSU (tuhandikosa) Kattegatis ning 12 PSU põhjapoolseimas Botnia lahes ja idapoolseimas Soome lahes, võrreldes 35 PSUga avaookeanides. Soolsuse tasemed varieeruvad vastavalt mere sügavusele. HELCOMi eesmärgid: - merepõhja puutumatuse taastamine ja säilitamine sellisel tasemel, mis tagab ökosüsteemide toimimise;
ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Riigikord Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister. Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades.
3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani on lauskmaa, mis asub Jüüti poolsaarel, mis on üksiti riigi ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad.
Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid, Seasaar, Sipelgarahu, Sitakare, Suur Pihlakare, Suurrahu, Sõmeri, Taguküla laid, Tauksi, Tondirahu, Uuemererahu, Valgerahu, Vareslaid (Käina laht), Vareslaid (Väinameri), Varesrahu, Väike Härjamaa, Öakse laid, Öörahu. 4 1.4. Suurimad läänemere saared: Aland, Hiiumaa, Saaremaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen. (Joonis 2) Joonis 2. Läänemere suurimad saared. Allikas: (http://saare.maavalitsus.ee/laanemere-saarte-koostoovorgustik-b7) 5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed: Ennu laht, Kasti laht, Kunnati laht, Kuressaare laht, Kõiguste laht, Laidevahe laht, Muraja laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel, Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht 2
Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat
koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. On kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel rahvuslikul kui ka kohalikel tasandil. Läänemeri e Balti meri. Pindala 373 000 km2. keskmine sügavus 50m sügavaim koht 459 m, asub rootsi ranniku lähedal Landsorti vagumuses. Lahed: botnia laht, soome laht, riia laht. Saared: hiiumaa, saaremaa, gotland, öland, bornholm. Väinad: suur belt, väike belt, kartegat, skagerrok, sund. Riimvesi- Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18. Riimveelised veekogud on liikide arvu poolest elustikuvaesed, sest riimveega kohastunud organisme on suhteliselt vähe. Jäätub -0.2...-0,4 , augusti temp 16-17. soome laht 2-3 , botnia laht 1-2, avamerel 5-6, taani väinades 8-12. Veetaseme kõikumised seostuvad püsivate tugevate tuultega. Suurim tõus 1967a okt kuni 2,5m
................12 1. Üldandmed 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist[2]. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel
Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 406-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, suuremad neist Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 5 Pinnamood Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka
1.1. Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist 1.2. Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal
Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. 4 Taani kaart Riik Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas või kuninganna (hetkel kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude
02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus –
piiskop. Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland) oli Taani kuninga valdus (Ladina keeles dominimum directum) , mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. [1][2] Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja
a. 26 veebruar. Rootsi saab omale: Skåne, Hallandi, Blekinge, Bornholmi, Bohusläni, Trondheimi. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Võidujoovastuses soovib KARL X GUSTAV vallutada kogu Taani, pealegi oli Taani edaspidistes sõdades oluline tegur ja nö pehme kõhualune. 1658. a. august - alustab uue sõja Taani vastu. Taaniga liituvad Holland ja Inglismaa. Kopenhaagenit ei suudeta 1659. a. vallutada, Taani iseseisvus säilis. Kaotatakse Bornholm ja Trondheim. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1660. a. veebruaris KARL X GUSTAV sureb kopsuhaigusesse. Järeltulija KARL XI on 4-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Ø EESTKOSTEVALITSUS: leskkuninganna Kõrgaadel Krahv Magnus Gabriel De la Gardie eestkostevalitsuse juht. Nõrk riigimees Toetas Uppsala ülikooli Rootsi suurvõim 1611-1718
üle. Väike Põhjasõda- rootslased marssisid üle jäätunud Belti väina ootamatult Kopenhaageni alla, sundides taanlasi Roskilde rahuga 1658. aastal andma kogu Skåne rootslastele. Taani kaotas sellega aastasadu hoitud kontrolli Sundi väina üle. Rootsi saavutas kogu oma ajaloo avaraimad piirid, mis paiguti ulatusid Norra rannikuni. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni rahuga oli hoopis Rootsi sunnitud mõnest varem võidetud valdusest (Trondheim, Bornholm) loobuma. Samal, 1660. aastal Rootsi ja Poola vahel sõlmitud Oliwa rahuga loobus Poola nõudlemast Rootsi trooni ning tunnustas Rootsi ülemvõimu Eesti- ja Liivimaal. Alguses oli Rootsi Põhjasõjas väga edukas, saavutades võidu nii Poola kui Saksimaa üle. Kuid võitluses Venemaaga said nad rängalt lüüa. Rootslaste plaan vallutada Ukraina iseseisvust taotlevate kasakate toetusel Moskva takerdus nii varustusraskuste kui ka erakordselt halva ilmastiku tõttu
andma kogu Skåne rootslastele. Taani kaotas sellega aastasadu hoitud kontrolli Sundi väina üle. Rootsi saavutas kogu oma ajaloo avaraimad piirid, mis paiguti ulatusid Norra rannikuni. Kuningas Karl X [165460] hakkas kahetsema, et Taanit täielikult ei hävitatud. 1659. aastal korraldatud uus tormijooks Kopenhaagenile ebaõnnestus. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni rahuga oli hoopis Rootsi sunnitud mõnest varem võidetud valdusest (Trondheim, Bornholm) loobuma. Rootsi ja Taanile kuuluva Norra piir asetus praegusele joonele. Samal 1660. aastal Rootsi ja Poola vahel sõlmitud Oliwa rahuga loobus Poola nõudlemast Rotsi trooni ja tunnustas Rootsi ülemvõimu Eesti- ja Liivimaal. Olukorras, kus Poola ja Rootsi olid leppinud, ei leidnud ka Venemaa enam võimalust sõja jätkamiseks ning nõustus 1661. aastal Kärdes sõlmitud rahuga loobuma Baltikumis vallutatud aladest. Latgale jäi Vene vägede kätte kuni
annaabi.ee 
