Auto poleerimine Sõiduki pindade hooldaja -ja rehvitehnik Mayro Glaaser SHR16/2 Mis on poleerimine üleüldiselt? • Poleerimine on värvi- või lakipinna lõikamine. Töö käigus lõigatakse lakikihilt matiks ja kriimuliseks kulunud kiht maha. Pinnavärvi puhul lõigatakse matiks ja kriimuliseks kulunud värvikiht maha. Tulemuseks on värske sügav läige, mis on ligilähedane uue värvi või lakikihiga. Läigestav poleerimine • Eemaldab värvi pinnalt mikrokriimud andes autole ilusa läike. Ei eemalda sügavamaid kriime ning kahjustusi. • Kvaliteetne läigestav poleerimine toimub kahe eri pasta ja poleerkettaga. • Läigestamise esimeses etapis toimub peenpasta ja villakettaga värvipinna puhastus ja imepeente kriimustuste ning matipinna eemaldus - kõrgläike andmine. • Teises etapis toimub porolonkettaga hologrammi eemaldus lõppviimistluspastaga. Ann...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Ärijuhtimine EXT-E Eesnimi Perekonnanimi TURUNDUSUURINGUTE LÄBIVIIMISE KÄIK JA TULEMUSTE KASUTAMINE Turunduse Alused Õppejõud: Zanna Aronstam Majanduse ja turunduse õppesuuna juht; lektor ;EABA au-doktor Tallinn 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TURUNDUSUURINGU LÄBIVIIMISE ETAPID 4 1.1. Probleemi defineerimine 4 1.2. Situatsioonianalüüs 4 1.3. Eriuurimus ...
2. MILLINE ON OLNUD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE AJALOOLINE ARENG? Rahvusvahelise õiguse arengut saab käsitleda kahes ajastus: klassikalise rahvusvahelise õiguse ajastu, mille periood ulatub Vestfaali rahust kuni Teise Maailmasõja lõpuni ning modernse rahvusvahelise õiguse ajastu alates Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani. Ajalooliselt on rahvusvaheline õigus arenenud teatavate etappidena, mis on kaasa toonud mitmeid muudatusi tänapäevasesse rahvusvahelisse areeni. 2.1. Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (periood kuni Vestfaali rahuni) Sel perioodil tärkasid esimesed tänapäevasele rahvusvahelisele õigusele omased tunnusmärgid, milleks olid diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- või rahulepingud ning repressaalid. Antud periood ei samastu rahvusvahelise õigusega tänapäeva mõttes, kuna
RISKIANALÜÜS JA KATASTROOF Milliseid meetoteid kasutatakse riski analüüsimiseks? Detailne analüüs - keskendub detailidele. Analüüs toimub etappidena, kus selgitatakse välja kõik ohud ja riskid. Asju hinnatakse võimalikult täpselt. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs - analüüsi kaasatud suurusi hinnatakse tasemetes. Plussid: väiksema mahuga, mitte nii kulukas, lihtsam kajastada. Eelanalüüs - selgitab välja, miline riskianalüüs sobib antud momendil kõigeparemini. Eeskujul baseeruv riskianalüüs (etalonturve) - eelnevalt sarnaste süsteemide peal kasutatud riskianalüüsid, sobib tüüpiliste süsteemide analüüsimiseks
Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid Areng: Sündimine, Juveniilne, Fertiilne, Seniilne -> Surm PIIRAMATU organism kasvab elu lõpuni (taimed) PIIRATUD organism saavutab teatud mõõtmed (imetajad) PERIOODILINE organism kasvad etappidena (puud) Rasestumisvastased vahendid: Kondoom (2), Spermitsiidid (3-5), Pessaar (2), Spiraal (1.5), Steriliseerimine (M-0.15, N-0.04)
mõju all ta seda enam ei tee. Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke, kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa. Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni. Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet etappidena, s.t igas eas on aju vastuvõtlik teatud osale kõne omandamiseks vajalikust infost. Õige aja möödudes on neid asju märksa raskem järele õppida. Eelnevate teadmiste puudumise tõttu on järgmises etapis kõne omandamine raskendatud. Alkoholi kasutamist depressiooni leevendajana jätkab täiskasvanuna iga viies inimene, kes hakkas vägijooke pruukima enne 18. eluaastat. Hiljem alustanutest kasutab seda vahendit vaid 3%. Ligi poolel enne 15
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Oskad nimetada elu organiseerituse tasemeid õiges järjekorras ja ühildada neid ette antud näidetega (nt. kui on antud sõna "rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!
Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele milleks on parimad eeldused. Eeldused tulevad ressursside erivast paigutusest. Miks peavad infoajastul ettevõtted üha enam spetsialiseeruma? 1. tooted ja tootmine muutuvad üha keerukamaks 2. konkurentsi pidev suurenemine 3. soov toota võimalikult madalate kuludega ning teenida suuremat kasumit. Kuidas tootmise spetsialiseerumine mõjutab toote valmistamist? Toode valmistatakse etappidena. Iga etapp paigutatakse sinna kus on selleks kõige soodsamad tingimused. Mastaabi sääst tootmismahu suurenemisest tulevev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis tagab toote omahinna languse. 3
kogukondlik töö, mis aitavad tulla toime sotsiaalse tõrjutusega, toetavad elukestvat õpet ja tervislike eluviiside propageerimist ning aktiivset vananemist. Vaatamata sellele, et kodanikul on rohkem kohustusi, on tal ka suuremad õigused. Ma arvan, et riigikodanik olla on suur au. Riik, kus elad sina ja elab su perekond, ei arene ilma oma inimeste toetuseta. Täitmata kodanikukohustusi, peaksime tundma häbi. Kodanikuks kasvatamine on pikaajaline protsess. Etappidena saab loetleda enesele teadvustamist enda õigustest ja kohustustest, seejärel nende analüüsimine ning lõpuks ka praktiseerimine. Täisväärtuslikuks kodanikuks saame endid nimetada kui täidame kodanikukohustusi toetades nõrgemaid, austades riiki, tähtpäevi ja astudes välja ebaõigluse vastu.
Valgusüntees toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides DNA struktuuris paiknevate juhiste järgi. Eukarüootsete organismide DNA ei liigu rakutuumast välja, vajaliku info viib tsütoplasmasse mRNA. DNA-s paiknev informatsioon e valkude aminohappelise järjestuse juhised kopeeritakse mRNA sünteesi ehk transkriptsiooni käigus selle struktuuri. mRNA pikkus on tavaliselt 1000-1500 nukleotiidi. See protsess toimub järgmiste etappidena: 1. Kui rakkudes vajatakse mõnda valku, siis aktiveerub selle valmistamisjuhist sisaldav geen. Ensüümid avavad DNA kaksikheeliksi vajaliku geeni kohalt. Ensüümide mõjul katkevad nukleotiididevahelised vesiniksidemed. 2. mRNA sünteesitakse vastava geeni juhiste järgi nukleotiididest ensüümide kaasabil. 3. Protsessi lõpus sulgub DNA ahel uuesti kaksikheeliksiks. a) Mis ülesanne on tRNA-l? b) Mis on initsiaatorkoodon? Mis on initsiaatorkoodoniks?
1. Töötades hoida selg sirge. 2. Vältida kummardamist (põhjustab nimmepiirkonna ülekoormust). 3. Kasutada selga toestavad võtteid (väljaasted, keha toetamine vastu tööpinda, vaba käe tugi) . 4. Vältida tõstmisi ja kandmisi kätega. Selleks tuleb kasutada tõsteseadmeid! Käed on patsiendi hoidmiseks/haaramiseks! 5. Patsiendi nihutamine toimub jalgade jõul: · tõmmates · lükates · veeretades lühikeste etappidena (lõikudena) III Energia säästmine 1. Planeerida tegevus (valida ökonoomsed töösuunad, töövõtted, abivahendid). 2. Rakendada meeskonnatööd. 3. Oma keharaskuse ja inertsjõudude ärakasutamine. 4. Vähendada nihutamist raskendavat hõõrdumist (kasutada nihutamiseks libisevaid pindu, spetsiaalseid abivahendeid). 5. Töötamine sobivas rütmis. 6. Regulaarsete puhkepauside rakendamine või rotatsioon (tehakse erineva raskuse ja
dokumendihalduse korraldamisel ning ta peab hõlbustama asutustevahelist suhtlust. 3. Millised on elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku oodatavad tulemused, millega peab organisatsioon arvestama elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku planeerimisel? Asja tuum on ametniku tööd lihtsustada, kuid eelnevalt on vaja ametnikke koolitada ja õpetada neid seda kasutama. Üleminek peab toimuma etappidena ja võtab aega. Tuleb kaardistada olemasolev asjaajamissüsteem. 4. Mis on dokument? Mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. 5. Dokumendi omadused (autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus, terviklus), selgita neid! Autentsus - dokumentide loojad on selleks volitatud ja identifitseeritavad ja et
olukord oli ka leebem) © Siimo Lopsik 2009 * Soome poolel, sest olukord Eestis muutus hulluks( punaarmee saabumine) * või üldse ära põgeneda lääneriikidesse (Rootsi, Kanada jne) 10. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida-Euroopas. 11. Nimeta etappidena (punktidena) kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? * 15. sept. 1939 interneeris Eesti Poola allveelaeva, mis aga 17. sept põgenes * järgnes N-Liidu süüdistus, et Eesti ei suuda oma neutraalsust täita (suruti peale baaside leping, sõjavägi ootas juba piiri taga) * 28. sept 1939 sõlmiti "vastastikuse abistamise leping" ja punaarmee toodi sisse * 14. -17
Täiskasvanute ülekoormatus ja probleemid mõjutavad oluliselt viisi, kuidas nad lapsi enda ümber tajuvad. Michael Winterhoff (2010) on oma raamatus kirjeldanud kolme põhilist laste ja vanematevahelist suhtehäiret, kus on selgelt näha nimetatud taju kujunemine: võrdväärset partnerlust, projektsiooni ja sümbioosi. Nende kõigi häirete ühine nimetaja on puudulik psüühiline küpsus. Arvatakse, et lapse psüühika areneb ja kujuneb iseenesest, aga tegelikult see areneb järkjärgult, etappidena, mille kõige olulisem mõjutaja on lapsevanem ise. Lapse terve psüühika arenguks on vaja arendada frustratsioonitaluvuse, südametunnistuse ja saavutusmotivatsiooni tegureid. Samuti on vaja arendada seoseid maailma tunnetuse ja enda tajumist selles. Winterhoff (2010) rõhutab, et positiivsed psüühilised funktsioonid kujunevad välja lapsepõlve jooksul ja saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega
ADP(adenosiindifosfaat), NAD(nikotiinamiidadeniindinukleotiid), NADP(nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat). · Makroergiline ühend osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. · Energia salvestatakse ATP molekulidesse. ADP + Pi ATP - 30kJ · Kätte saab fosfaatrühma ülekandega ATP + S S - Pi + ADP 6.Glükoosi lagundamine: vajalikkus, olemus, millistes raku osades toimub, millised etapid, mis nendes toimub, miks etappidena, milleks vaja ensüüme, NADi, teada üldist võrrandit. Kuidas antakse käärimistele nimetus, osata nimetada erinevaid käärimistüüpe ja kääritajaid. Millal ja miks kasutab inimene anaeroobset glükoosi lagundamist, miks see ei ole eriti soovitatav(too näited). Milline vererakk ja millise valgu abil seob organismis hapnikku. · C6H12O6+6O2...6CO2+6H2O · Vajalikkus: energia hankimine · Olemus: toimub glükoosi lagundamine
kannatanu pinge alt. Selgita v�lja kannatanu seisund, vajadusel alusta elustamist ning kutsu kiirabi RISKIANAL��S Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisejahjustuse rasjusaste ja selle t�en�osus. T��keskkonna riskianal��s nn tegevus, mille abil t��taja selgitab v�lja, hindab ja kntrollib v�imalikke keskkonna ohutegureid, mis t��tajat ohustavad. Riskide hindamise eesm�rk on t��tajate ja tervise ohutuse kaitsmine. Riskide hindamine toimub etappidena. Esmalt kogutakse infot t��keskkonna, t��protsessi ja t��tajate kohta. Kogutud info p�hjal tutvustatakse t��keskkonnas olevaid ohutegureid. esmaabi suurk��gis. sagedamini esinevad vigastused ja esmaabi. haavad ja v�lised verejooksud p�letused liigeste ja pehmete kudede vigastused luumurrud lihashaavad,torkehaavad,p�letused, v�ivad n�iteks noa v seadmete teraate osade k�sitlemine- tegutsemine
Normaalne nähtus Prader-willi ja Angelmanni sündroomid. Imprintingu protsess on pöörduv, vanematelt saadud muster võib muutuda ning olla teistsugune järgmises põlvkonnas. Metüülmärgiste paigaldamine DNA järjestusele toimub sugurakkude küpsemise käigus. Pole seotud ainult patoloogiaga. Häireid imprintingu mustris seostatakse ka kasvajaliste protsesside avaldumisega. 8. mRNA protsessing etappidena (3) ja olulisemad sündmused igal etapil? 1. Cap-saidi lisamine pre- mRNA 5'otsa.(transkriptsiooni ajal, kui on sünteesitud 20-30 nukleotiidi pikkune pre-mRNA fragment) 2. Splaising, mille käigus pre-mNA koostisest lõigatakse välja nitronid ja soovimatud eksonid (introni 5'otsa lahtilõikamine,lõigatakse lahti ka introni 3' ots, ensüüm ligaaside abil eksonite alad ühendatakse, vaba nitron lagundatakse tuumas splaisosoomide; . 3. Polüadenüleerimissaidi (polyA-
saavutatakse kontrollitud pöörlemine ümber satelliidi antennide telje kiirusega üks pööre sekundis. Sidekeskuse vahendusel tehakse satelliidile diagnostikat ja vajadusel laetakse tarkvarauuendusi. 5. Stabiilse pöörlemise saavutamisel alustatakse nanojuhtme lahtikerimist satelliidi poolilt. Nanojuhtme otsas asetsev ligikaudu poolegrammine raskus tõmbab nanojuhtme satelliidist eemale; poolilt nanojuhtme väljakerimine toimub umbes 10 sentimeetriste etappidena mille lõpus edastatakse mõõtetulemused juhtimiskeskusesse. Iga etapi lõppedes võetakse vastu otsus järgmise etapi käivitamiseks. Juhtme lahtikerimise edukust mõõdetakse süsteemi pöörlemiskiiruse muutuse kaudu. 6. Käivitatakse elektronkahur mille abil eemaldatakse nanojuhtmelt negatiivselt laetud elektrone. Selle tagajärjel saab juhe positiivse laengu. Positiivselt
Kontrolli liigid: • Operatsioonide kontroll (N: kvaliteedi kontroll), • Finantskontroll (N: laekumiste jälgimine), • Struktuurne kontroll, • Strateegiline kontroll. Juhtide poolt kontrolli teostamise järgi võib eristada nelja tasandit: 1. korporatsioonitasandi juhtide poolt teostatav, 2. divisjonitasandi juhtide poolne, 3. funktsionaalse tasandi juhtide poolt läbiviidav ja 4. esmajuhtide poolt tehtav kontroll. Plaanide koostamisele järgneb kontrollprotsess järgmiste etappidena: 1. Standardite määramine – arvuliselt määrata! 2. Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega – tulemus peab mahtuma lubatavate hälvete piiresse; 3. Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele! - juht laseb tegevust korrigeerida! HÜVITAMINE ON TÖÖHÜVITAMISE EHK KOMPENSEERIMISE PROTSESS, MILLE KÄIGUS TÖÖANDJA MÄÄRAB KINDLAKS TEHTUD TÖÖ VÄÄRTUSE JA TASUB SELLE EEST. Eesmärgid: • motiveerimine, • tõhusa personali kujundamine,
võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskianalüüsi eesmärk on töötajate tervise kaitsmine ja ohutuse tagamine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks
mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks
võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskianalüüsi eesmärk on töötajate tervise kaitsmine ja ohutuse tagamine.Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks
materiaalse toetuse kohta. Kaubamärki võib näidata, km osa võib olla ka lause ... § 3. Reklaami põhinõuded (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. (2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi. (3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi: (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist;
• töö eesmärgid: probleemivalik, uurimise ja analüüsimise aspektid, oodatavad tulemused ja nende kasutamine; • uurimismetoodika; • praktilise osa teostamiseks kasutatava tarkvara või programmide valik; • teoreetilised seisukohad, millele autor oma töös toetub; • töö ülesehitus. Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleb lisada praktilise töö teostamiseks lahendatavad ülesanded ja kirjeldada nende täitmist etappidena. Meeskonnatöö puhul tuua välja iga ülesande täitja(d). Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on iga peatüki eesmärk. Oluline on silmas pidada, millisel erialal õpitakse. Kutseeksamiga lõpetajad kirjutavad praktika aruande, referaadi, uurimuse mina-vormis ja lihtminevikus. Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus.
(I) Empiirilise uurimuse resümee (teesid) Bibliograafilised andmed uurimuse kohta (kui on ilmunud) Uurimuse teema või peaprobleemid mida ja miks Kasutatud meetodid kuidas Tähtsamad tulemused milleni välja jõuti Järeldused mis uuritust selgub Võimaluse korral hinnang tehtud uurimusele (teoreetilise uurimuse puhul ka eesmärk ja lähenemisnurk, allikabaas) (M) Meetodikirjeldus Uurimisobjekt Uurimisvahendid Uurimuse kulg etappidena Ainestiku analüüsimeetodid Võrdlus Vaatlus Sisuline kriitika (väline, sisemine) Statistiline töötlus Võrdlev-ajalooline meetod Prosopograafiline meetod jne (R) Tulemused Kas uurimisülesandele on saadud vastus? Tuua välja keskne kasutegur uurimisprobleemide kaupa (muidugi juhul, kui neid oli mitu) Selles osas on koht tabelite ja skeemide jaoks (tulemuste esitamise kompaktne viis)
16 Nihkestabiilsusest lähtudes jäikusribisid tarvis ei ole, kuid tuleb kontrollidaveel seina kohaliku mõlkumist. 5.9 Seina kontroll kohalikule muljumisele katuseroovi toetamisel katusetalale Roovtalalt IPE 240 katusetala ülemisele vööle mõjuv koormus, kui roovide samm on 4,25 m: Profiili IPE 240 arvutuseks vajalikud mõõtmed: Keevitatud I-tala seina kohaliku mõlkumise kandevõime Kandevõime leidmine järgmiste etappidena: 1. Valtsprofiili IPE 240 jäiga toepinna pikkuse leidmine: 1. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna vaadeldava tala sein on suhteliselt sale, on tõenäoline et ning sel juhul: 1. Teguri kf leidmine 2. Kriitilise jõu leidmine: 3. Seina tingsaleduse leidmine kohaliku mõlkumise suhtes 4. Vähendusteguri leidmine: 5. Koormuse mõjuala arvutusliku efektiivpikkuse leidmine: 6
5. Psühholoogia mõisted Psühholoogias eristatakse kolme omavahel seotud psüühiliste protsesside klassi: tunnetuslikud, motivatsioonilised ja täidesaatvad protsessid. 5.1 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid tähistavad neid osategevusi, millega inimene hangib ja töötleb teadmisi keskkonnast ja organismi olukorrast tegevuse reguleerimiseks. Tunnetuse all võib eristada omaette etappidena teadmise vastuvõttu, talletamist ja töötlemist. 1. Aistingu- ja tajuprotsessid. Ärritajate poolt edastatav (valgus, surve nahale) muutub meeleelundites närviimpulssideks, mis kulgevad kesknärvisüsteemi tõusev juhtimine. Sensoorsete protsesside poolt vahendatud info modifitseerimine kesknärvisüsteemis tekitab taju. 2. Mäluprotsessid. Ärritajate, näiteks ekstis olevate tähtede äratundmine nõuab juba vastuvõetud teabe sidumist mälus oleva infoga
tekitatud vigastused võivad olla osade okste pöördumatute kahjustuste põhjuseks ja siis on lõikamine vältimatu. Roosid Roose lõigatakse põhiliselt kevadel ja hiljem kui teisi lehtpõõsaid siis, kui suurte külmade oht on möödas ning tugevate okste keskmised pungad hakkavad paisuma. Sel ajal saab juba piisava kindlusega eristada elus ja surnud oksakudesid. Tavaliselt kevadel võiks töödega alustada aprilli lõpus. Kevadlõikus soovitatakse teostada selliste etappidena: 1. Kõigepealt lõigatakse välja kahjustunud oksad. Lõige tehakse mitte surnud kudede piirilt, vaid kaugemalt, läbi elusa puidu. Kindluse mõttes tuleks pärast surnud oksa eemaldamist vaadata varre säsi kui see on hele (valkjas või rohekas), oli lõikekoht õige ja kaugemalt lõigata pole vaja. 2. Seejärel harvendatakse, s.t. eemaldatakse nõrgad, sobimatud (sissepoole kasvanud, hõõrduvad) ja üle 5-6 aasta vanused oksad maapinnani
Kui vigu ei suudeta parandada, siis tekivad mutatsioonid, mille tagajärjeks või olla nt vähkkasvaja. RNA SÜNTEESITAKSE DNA-S PAIKNEVATE JUHISTE JÄRGI *Valgusüntees (translatsioon) toimub ribosoomides, aga juhised selleks asuvad DNA järjestuses. Vajaliku info viib tsütoplasmasse mRNA. *RNA sünteesi e transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paiknev info RNA- ahelasse. mRNA-ahela pikkus on keskmiselt 1000-1500 nukleotiidi. Selle molekuli süntees toimub järgmiste etappidena. 1. RNAd sünteesiv ensüüm seondub promootoriga (geeni alguses oleva DNA- järjestusega). 2. Seejärel alustab RNA-polümeraas uue RNA-ahela sünteesi. Polümeraas katkestab vesiniksidemed DNA-ahelate vahel. Ensüümi möödumisel taastuvad DNAs olevad vesiniksidemed kohe. Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA- ahelast. 3.Ribonukleotiide üksteise külge kinnitades liigub RNA-polümeraas piki DNAd edasi, kuni jõuab geeni lõpuni
kohta? L. Miks võivad litosfääripangad (laamad) liikuda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt? M. Mida tõestab P-lainete levik tuuma kohta (sügavus, aine olek)? N. Kes oli Alfred Wegener (1880 1930, töötas lühikest aega 1918.a. ka Tartu Ülikoolis, tõestas 1927 koos I.Reinwaldiga Kaali kraatrite meteoriitse päritolu, uuris ka Kuu kraatrite päritolu)? O. A.Wegeneri tähtsus geoloogina? P. Milliste etappidena on avardunud tedmised Maa siseehituse kohta? Q. Ookeanide keskmäestike mõõtmed? Maavärinatest veel: · Üks ohvriterohkem maavärin oli 1556. a. Ida-Hiinas Shenxi provintsis 830 000 hukkunut. Põhjus enamik asulaid paiknes ebakindlal lössiplatool. · Kõige suuremaid purustusi tekitavad vähem kui 70 km sügavusel toimuvad maavärinad. Ohvrite arv sõltub ka ehitustavadest ja rahvastiku tihedusest (too näteid).
tervisele või keskkonnale (sh ka ettevõtte varale), hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks ei juhtuks tööõnnetusi, õnnetusjuhtumeid ja töötajatel ei tekiks tööga seotud haigestumisi. Riskianalüüsi võib läbi viia nii tööandja või tema esindaja ise, kuid ta võib selle osta ka vastavalt teenusepakkujalt. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks
Seda mudelit rakendatakse strateegilises juhtimises ja turunduses. Turundusplaan on ettevõtte üldplaani oluline osa, kus visandatakse turunduseesmärgid ja esitatakse nende saavutamise teed - turundusstrateegia. Turunduse juhtimine - sihtostjatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine, elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit. Turunduse juhtimise protsess on esitatav järgmiste etappidena: 1. Turundusvõimaluste analüüs turundusuuringud ja turundusinfo Nõuab turu-uuringut. Turu-uuringust saadav info turundusplaani jaoks koosneb teabest turu kohta: turu mahust turu tunnustest turu staatusest turu edasise arengu võimalustest ja teabest toote kohta: seoses ettevõttega seoses konkurentidega seoses võimalike tarbijatega. turunduskeskkond Ettevõtteväline keskkond:
Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele Töökoha korraldamise eesmärk on paigutada kõik vajaminevad töövahendid ja toorained töötaja lähedusse, nii et töötamine oleks efektiivne ja tööasendid ei väsitaks. Töövahendeid ja tooraineid korraldades tuleb alati silmas pidada ka toiduhügieeni ja toiduohutuse reegleid. Tähtis on süsteemsus - töö kulgeb etappidena ja töötamisel arvestatakse ümbritsevaid tingimusi ja keskkonda (ruume).TTOS-i § 13 punkti 11 kohaselt peab tööandja oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe. Toidukäitlejatel peabolema vastav riietus (tööriietus) mis peab olema puhas ja mitte kokkupuutuma väliskeskkonnaga (saasteallikatega). Peab olema kasutatud ainult töökohal.
Snell ja Shak (1998) peavad organisatsiooniliseks õppimiseks olulist muutust protsessides, struktuurides ja indiviidide tõekspidamistes. See eeldab juba loovat või kolmesilmuselist õppimist. Probst ja Büchel (1997) peavad organisatsioonilise õppimise eesmärgiks võimalike käitumisviiside arvu suurendamist organisatsiooni käsutuses olevate teadmiste muutumise kaudu. Nende uute käitumisviiside baasil on võimalik arendada välja uued strateegiad. Organisatsioonilise õppimise etappidena ongi nad välja toonud kollektiivsete teadmiste muutumise, käitumisviiside avardumise ja uuenenud vaated tegelikkusele. 6 1.4 Õppiva organisatsiooni omadused Senge (1997) järgi suurendavad õppivad organisatsioonid jätkuvalt oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, arendades ja võttes kollektiivselt kasutusele uusi mõttemalle ning õppides üheskoos õppima.
kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina
7. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? Soome – JR200 Sakamaa – Eesti leegion N.Liit - Eesti laskurkorpus 8. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida- Euroopas. © Siimo Lopsik 2014 8 9. Nimeta etappidena kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? 10. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks? Milliseks kujunesid suhted hiljem? Alguses olid suhted head kuna eestlased loodsid saklastelt seda et nad viivad Eesti riigi iseseisvumiseni aga seda ilmselgelt ei tehtud 11. Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus)
võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või
Esimestel kuudel tulusid oodata ei ole. Prognooside kohaselt müüakse ehitustegevuse käigus 2-3 korterit ja 1-3 parkimiskohta kuus ning objekti valmimise järel 1-4 korterit ning 1-6 parkimiskohta kuus. Arendaja plaanib turustamisega ise tegeleda. Projekti tutvustamiseks loob arendaja kodulehekülje vajaliku informatsiooniga ning reklaamib seda erinevates meediaväljaannetes (erialastes ajakirjades, ajalehtedes ning internetis). Ostja leidmisel toimub müügiprotsess järgnevate etappidena kindlas järjekorras: 1. ostja tasub 10% korteri ja/või parkimiskoha müügihinnast (broneerimistasu), 2. sõlmitakse ostja ja müüja võlaõiguslik müügileping, 3. korteri valmides maksab ostja kogu ülejäänud müügihinna, millest on maha arvestatud esialgne 10% kulutus; 4. Sõlmitakse müüja ja ostja vahel asjaõigusliku lepingut, mille alusel läheb korteriomand üle ostjale.
h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2. Kaalutlemise ja analüüsi etapp/Contemplation: Inimene on saanud teadlikuks oma probleemsest käitumisest ning on valmis kaaluma selle muutmist, ta on valmis vastu võtma ja otsima sellekohast teavet. 3
juhendama, on võimalik õpetada vastutuse võtmist, on võimelised loominguliseks ja loovaks tööks, inimese intellektuaalne potentsiaal on alles osaliselt kasutatud. 9. Õppiv organisatsioon, selle peamine (iseloomulik) sisu. Õppiva org. käsitlus on arendatud alates 20. saj teisest poolest. Inimesed täiendavad ennast pideval ja jagavad oma teadmisis kogu org. Org oluline vaadata tulevikku, mitte säilitada vana. Õppivaks org ei sünnita vaid saadakse. Org õppimise etappidena ongi välja toodud kollektiivsete teadmiste muutmise, käitumisviiside avardumise ja uuenenud vaated tegelikkusele. Kuigi org õppimine saab toimuda ainult siis, kui org töötavad inimesed õpivad, ei tähenda kõigi töötajate õppimine veel organisatsioonilist õppimist. Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui org liikmete individuaalse õppimine summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. Õppivas org asendamatuid ei ole. 10
need kõik on osalised väljenduses. Matisse on maalinud erinevaid tantsijaid, terve rida natüürmordilaadseid vaikelusid, nt ,,Vaas aknal". Fovism oli äärmiselt ekspressiivne kunst. Ekspressionism Seda saab käsitleda kitsamas ja laiemas tähenduses. Laiemas tähenduses on ekspressionistlik eri aegadel tehtud äärmiselt mõjuv kunst. Kitsamas tähenduses konkreetne kunstivool, mis oli erinevate etappidena (I etapp enne I ms, II etapp I ms järgne kunst, hiljem eri vooludel antud nimetusi juurde, nt ekspressiivne abstraktsionism) Ekspressionism I ms eel: tegemist oli peamiselt sakslastega. Dresdeni kunstirühmitus oli ,,Die Brücke", seal tegutsesid kunstnikud Heckel, SchmidtRottluff, Kirchner, mõnda aega ka Nolde. Teatud aja nad elasid nad koos kommuunina. Ekspressionistid nägid kõike dramaatilises valguses, elasid kaasa ühiskonnaelu erinevatele aspektidele
asutamise alust: Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika elluviimiseks selles valdkonnas. Visiooni nimetatud dokument ei sisalda, küll aga on selles loetletud Eesti Päästeameti põhiülesanded (5), ning tegutsemissuunad tava- ja erakorralistes olukordades. Eesti päästeala arengukavas 2000-2006 oli missioon sõnastatud tegevusvaldkondade kaupa nende põhieesmärgina ning visioon samuti tegevusvaldkondade kaupa eesmärkide saavutamise vormide ja etappidena. Dokumendis “Päästeala prioriteetsed arengusuunad aastani 2007” toodi esmakordselt ära Eesti päästeteenistuse missioon: "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest". Sama dokumendi peatükis “Tulemuslikkuse näitajad” toodi ka 4 parameetrit, mis iseloomustasid missiooni täitmise taset ja mida võis pidada visiooniks. Päästeteenistuse arengukavas 2005-2009 on esmakordselt toodud eraldi
- Kuidas me jõuame soovitud olukorrani (strateegia)? - Milliseid konkreetseid samme on selleks vaja teha (tegevuskava)? - Kuidas me oma tegevust mõõdame (seire, kontroll, tagasiside)? 8. Mis on SWOT analüüs, kuidas see on seotud PEST analüüsiga? Millised on peamised vead nende analüüside koostamisel? Väliskeskkonna tegurid sõnastatakse väliste võimaluste-ja ohuallikatena, mitte võimalustena tegevuste mõttes. Analüüsi võiks teha järjestikuste etappidena, alustada tugevate ja nõrkade külgede kirjeldamisest ja lisada võimalused/ohud. Vajalik on selekteerida määrava tähtsusega tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud. Tegurid peavad olema vajadusel lahti räägitud, üheselt mõistetavas sõnastuses, keeleliselt lihtsad. TUGEVUSED (strengths) NÕRKUSED (weaknesses) Millised on meie tugevad küljed? Millised on meie nõrgad küljed?
võimalik eristada muust teabest 1. Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. 2. Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi. 3. Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. 6) Kõlvatu reklaam - Kõlvatu reklaam on reklaam, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega §3 (4) Reklaam ei tohi: 1. olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2. kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist;
majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis 1. RAHVUSVAHELISTUMISE KAKS STRATEEGIAT Horisontaalne strateegia – välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis 2. Vertikaalne strateegia – välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja mud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, müük, loomulikult arendustöö ja uuringud. Seega rahvusvahelistumise etappidena võib välja tuua: • Tootmisüksuste rajamise välismaal • Tootmisportsessi juhtimine välismaal • Välisettevõtete ostmine • Investeeringud • Müügivõrgu rajamine RAHVUSVAHELISTUMISE NELI OLULISEMAT MEETODIT3 RAHVUSVAHELISTUMISE PÕHISTRATEEGIAD 1)Globaalne- kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimise ja ühtsed tegevusmudelid. Müügikasvatamise eesmärgil.
Juht selgitab töötaja koolitusvajaduse ja arengusoovid ning seob need organisatsiooni ja osakonna vajaduste ning eesmärkidega. Aasta alguses koostatakse iga osakonna ja allüksuse koolitusplaan ametikohtade lõikes. Selle koordineerimisega tegeleb töötaja otsene juht, selgitades töötajatele koolituse tähtsust ja eesmärki. Neile välja töötatud ka abivahendid, milleks on teenindaja ja saaliteenindaja töö elementide kirjeldus. Dokumendis on etappidena välja toodud teenindaja tööülesanded ning kõrvale ka tulemused kuhu soovitakse jõuda. Juht saab selle alusel hinnata töötajat, kas punktid on täidetud ja kuhu tulemuste saavutamisega on jõutud. Sellest tulenevalt annab ta hinnangu ja määrab vastava koolituse. Lisaks antakse igale uuele töötajale ametikirjeldus, kus on toodud töö eesmärk, peamised tööülesanded ja tulemused milleni tuleb jõuda. See annab
mõningatel juhtudel puudulik (tihtipeale on alginformatsioon kvaliteetne ning seda ei ole võimalik mõõta koguseliselt). Ekspertiisi kasutamise eeldused: probleemi uudsus ja keerukus; probleemi objekti iseloom on tõenäosuslik; puudulik ja mittetõepärane informatsioon nende tingimuste seisukorra kohta, mille abil teostatakse toodangu väljatöötamist ja arengut. Ekspertiisi organiseerimine toimub jägmiste etappidena: ekspertiisi eesmärkide ja ülesannete kindlaksmääramine; ekspertiisi läbiviimise protseduuri valik; ekspertide grupi valik ja moodustamine; ekspertiisi enda protseduuri organiseerimine; informatsiooni läbitöötamine; ekspertiisi tulemuste alusel otsuste langetamine. Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 13
sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine; 4) andmete kogumine; 5) andmetöötlus; 6) töö kirjutamine. Töö ülesehitus (Kärbes 2005, lk.1): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus Töö põhiosa (materjali tutvustus, tulemused, järeldused) Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Teema valik Töö teema valib töö teostaja ise ning kooskõlastab õppejõu või õpetajaga. Teemad peaksid olema rakenduslikku laadi
Kuid oluline on, et kõik vajalikud otsused peavad kas täpsustama maksumust või lahendusskeemi, või isegi võimaldama loobuda eelmisest skeemist, kõrvaldades põhjendamatud kulud. Siit lähtuvalt ei pea eelarved olema koostatud täpsemalt kui on vaja vastavale projekteerimisetapile. Kuigi lähteülesande ja vastuvõetava lahenduse kujundamine on esitatud erinevate ning teineteisele järgnevate etappidena, on nendes ka midagi ühist: projekteerimisel tehtavad uuringud võivad sisaldada lähteülesande erinevate variantide võrdlusi. Selline töö on vajalik ja avaldub ilmselt paranenud lahenduses. Isegi kui selline tegevus toob maksumusplaanijale palju kasutut tööd, on tema töö sel etapil suhteliselt odav võrreldes eeldatava tuluga. Projekteerimiskäigu maksumuskontroll vajab juba olulisi ressursse ja seda ei tohiks teha enne sobiva lahenduse määratlemist ja kinnitamist. Oluline teise ja
sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine; 4) andmete kogumine; 5) andmetöötlus; 6) töö kirjutamine. Töö ülesehitus (Kärbes 2005, lk.1): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus Töö põhiosa (materjali tutvustus, tulemused, järeldused) Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Teema valik Töö teema valib töö teostaja ise ning kooskõlastab õppejõu või õpetajaga. Teemad peaksid olema rakenduslikku laadi
annaabi.ee 
